Sõprus ja raha

"Tere! Kas sa muda ka mängid?" Just nende sõnadega tutvustas see noormees end mulle juba üle 22 aasta tagasi. MUD või muda oli üks suhteliselt legendaardne arvutimäng 1990ndatel. Kui huvi, siis selle kohta saab põgusa ülevaate näiteks siit. Seda mängu ma küll mänginud polnud ja pole ka hiljem seda kunagi proovinud, aga ometigi kujunes sellest kõigest üks tänaseni kestev sõprus. Ühiseid huvisid oli meil piisavalt ja sama palju ka ühiseid tegevusi. Viimasel ajal on küll reaalne suhtlus kolinud pigem Facebooki ja Messengeri, aga see pole sugugi seda kõike kuidagi kaugemaks muutnud. Ka oli tema üks esimesi, kellele ma veebruaris oma suurest kokku keeratud jamast teada andsin. Kunagi septembris kirjutasin põgusalt mentorlusest, mida minusugused hädalised hädasti vajaks. Samas ei mõistnud ma sel hetkel, et ilmselt oli see mentor mul juba siis tegelikult just selle sõbra näol olemas.

19. novembril küsis ta mult ootamatult: "Tsau, kle palju sul sealt pensionifondist tulemas on, kui saladus pole? Äkki sa isegi ütlesid a ma ei mäleta lihtsalt". Kui olin täpse ülevaate ära andnud, siis selgus, et ta pakub mulle selle tagatisel laenu. Seejuures ei võta ta ise mitte sentigi kasumit selle pealt. Minu küsimuse peale, miks ta seda teeb, vastas ta nii: "Isa ikka õpetanud et ära tee teistele seda mis sa ei taha et sulle tehtaks. Ja sealt siis teistpidi võttes - et tee teistele seda mida tahad et sulle tehtaks. Ehk et siis loodan, et kunagi kui mul peaks olema sama suur jama siis keegi ikka aitab. Karma noh". Igal juhul, me sõlmisime konkreetse laenulepingu, digiallkirjastasime ära ja 23. novembri hommikuks oligi see 18000 eurot minu pangakontol. Selle kõige taustal tegin ka vastava postituse ja asusin plaani pidama. Arutlesin päris paljude inimestega, mis strateegia täpsemalt võtta, et saadav kasu oleks võimalikult suur. Hetkeseisuga olen sellest rahast ära kulutanud veidi alla poole - ehk siis üle 9000 on endiselt veel pangakontol. Ära olen maksnud kaks kallimat lepingut - monefit ja credit24, lisaks klaarisin ära kõik jooksvad võlgnevused ja olen otsinud ka erinevaid kokkuleppeid teiste firmade juures põhiosa vähendamiseks. Kogu see protsess on tegelikult veel pooleli, aga tulemused on juba silmaga näha. Panen siia võrdluseks kaks tabelit - esimene neist siis enne seda tehingut ja teine kajastab tänast seisu.

Seejuures on huvitav asjaolu tekkinud ühe konkreetse firma ja lepinguga. Jätan praegu nime igaks juhuks mainimata. Mul oli nende juures laen suuruses 2600 EUR ja kuumaksega 148 EUR. Seejuures meeletult kõrge intressiga (KKM oli sinna 61% lähedusse, mis ongi absoluutselt maksimum, mida seadusejärgselt küsida tohib). Palusin võimalust, et sooviksin jäägi langetada 2000 EUR peale ja võimalusel soovisin ka intressi langetada. Ja nad tulidki mulle vastu. Saatsid mulle konkreetse summa, mida maksta (teatud lepingutasud ja intresside arvestus selliste tehingutega alati kaasneb) - 666,25 EUR. Nende ettepanek oli siis see, et nad lõpetavad mu praeguse lepingu ära ja koostavad uue lepingu, suuruses 2000 EUR ja uueks kuumakseks kujunes lõpuks lausa 86 EUR. Tundus ideaalne, 666 EUR eest sain kuumaksete osas "võitu" 62 EUR. Makse tehtud ja peagi tuligi teade, et vana leping lõpetatud. Kõik justkui nii nagu peab? Eks oligi, aga ainus konks või eripära on selles, et siiani pole uut lepingut tulnud. Vana lõpetati ära juba eelmisel kolmapäeval ja siiani vaatab selle firma iseteenindusest mulle vastu info, et mul pole nende juures kohustusi. Kas mind unustati ära? Eriti kurta nagu ka ei julge. Ise ma seda teemat nendega torkima ei hakka (tean-tean, veidi ehk ebaeetiline minu poolt). Küllap see leping ühel hetkel siiski tuleb, aga natuke elevust ikkagi. Eeltoodud tabelis olen ma siiski arvestanud olukorraga, et mul on selle firma ees ikkagi 2000 EUR kohustus ja 86 EUR kuumakse. 

Igal juhul mu edasine plaan põhinebki nüüd sellel, kuidas see ülejäänud 9000 võimalikult efektiivselt ära kasutada. Paar proovi olen veel teinud nende osaliste põhiosa vähendamiste osas, aga nii Creditstar kui Bestcredit sellist võimalust ei paku - nende ärimudel näeb ette, kas maksad korraga kõik ära või järgid graafikut. Ühesõnaga, kui maksta rohkem kui graafikujärgne makse ette näeb, siis läheb ülejääk lihtsalt ettemaksuks ja suures plaanis mingit kasu ei teki. Nuputamist on mul kogu selle teemaga veel omajagu. Ei tahaks mitte ühtegi otsust kiirustades teha.

Pihtimus

Kui ma seda blogi pidama hakkasin ja kui see ka üsna koheselt suurema tähelepanu pälvis (tänu Delfile), siis andsin ma endale lubaduse, et ma ei kajasta siin veergudel oma lähedaste ja oma perekonna lugu. Sest ma lihtsalt nägin seda kommentaatorite julmust. Ma tahtsin neid kõige selle eest kaitsta. Sest tegelikkuses on see kõik ju ainult minu enda lugu, minu halbade otsuste ja valikute lugu.
Aga kahjuks pean ma seda lubadust murdma, sest see on viinud mind olukorda, kus mind enam ei suudeta mõista. Viimasel ajal saan ma järjest rohkem survet küsimusega, miks ma küll ei räägi sellest kõigest oma naisele. Ei tule küll mingeid meeletuid etteheiteid, aga arusaamatust ja mõistmatust kumab kõikjalt. Selle tõttu peangi rääkima sügavamast taustast selle otsuse taga.
Meie pere on üks klassikaline tänapäevane pere, kärgpere. Minu kallis abikaasa on üks neist paljudest naistest, kes on oma väikese lapsega pidanud lapse isa juurest sisuliselt põgenema. Põhjuseks siis vaimne ja ka füüsiline vägivald, mida ta aastaid kannatas. Sel hetkel, kui ta minu ellu tuli, oli ta veel üsnagi katki omadega ja temas valitses täielik usaldamatus kõikide meeste vastu. See oli kui jää, mida ma aegamööda sulatama asusin.
Ja mul õnnestus see! See võttis küll päris mitu aastat aega, aga ta suutis taas olla õnnelik. Koos minuga. Sellele järgnesidki loogilist rada pidi meie ühine laps, abielu, ühine uus kodu. See lugu ei ole selles mõttes ilmselt tänapäeval midagi väga erilist. Pigem vist lausa klassikaline. Kahjuks on tavapärane ka see, et see esimese lapse isa ei ole siiani meie elust kadunud. Ta ei ole tegelikult siiani lõpuni leppinud asjaoluga, et tema endine naine ja ennekõike tema laps elavad teise mehe kodus. Ja ta elab seda minu naise peal korraliku vaimse terrorina siiani välja. Enamasti puudutavad need kõned ja jutlused tema poolt siis seda, kuidas me tema last nii valesti kasvatame. Ja tegelikkuses on meil väga raske ka end selle kõige vastu kaitsta, sest vägivaldseks ta otseselt enam ju ei lähe. Ta lihtsalt räägib. Aegajalt ähvardavad nad mõlemad (minu naine ja tema esimese lapse isa) teineteist ka kohtuga, aga siiani ei ole kahjuks või õnneks selleni veel jõutud.
Igal juhul, kui selle kõige taustal lendaksin mina peale oma jutuga võlgadest ja ka hasartmängudest, siis oleks siin kaotajaid meeletult. Ainus võitja ilmselt olekski see esimese lapse isa. Minu ülestunnistused hävitaksid ilmselt minu naises lõplikult igasuguse usalduse meeste vastu. See võib talt pikemas plaanis röövida ka tema lapsed. See siin ei oleks enam võitlus lihtsalt minu rahalise seisu nimel. Sellest saaks sõda päris mitmete inimeste heaolu ja stabiilse elu nimel. Kannatajad oleksid ka loomulikult lapsed.
See kõik on minu jaoks see tegelik põhjus, miks ma pean viimase võimaluseni otsima ise neid võimalusi, et see olukord ära klaarida. Et kaitsta neid, kes mulle kõige kallimad.

Üleskutse

Täna ei taha ma üldse enam endast rääkida. Ilmselt on paljud teist juba lugenud teise võlablogitaja lugu. See on lugu sellest, kuidas hasartmängusõltuvusega inimesed rikuvad ära paljud inimelud. Mõnes mõttes võib siis öelda, et minusugused inimesed. Loomulikult ei saa neid asju niimoodi üksüheselt vastavusse panna, aga see lugu pani mind lõplikult ja igaveseks mõistma, kui halvaks võivad minna asjad, kui hasartmängud haaravad su endasse. Kui inimene kaotab igasuguse kaine mõistuse ja ta hävitab kõik enda ümber. Minu lugu tundub selle loo kõrval nagu kaunis Disney muinasjutt.
Ma hakkasin antud blogi autoriga suhtlema juba mitu nädalat tagasi. Me vahetasime pidevalt kirju ja jagasime oma lugu. Teatud määral ma juba teadsin selle loo olemust, aga see detailsus ja see traagika...
Teeksin siinkohal reklaami ühele üleskutsele, kus saab teda aidata. Aidakem ta taas jalgele! https://www.facebook.com/saarekristi/posts/10164329101445697

Natuke reklaami

Kui huvi, siis tegelikult on Võlglase Päeviku leht olemas ka Facebookis - link on leitav siit paremalt menüüst (nähtav küll ainult täisversioonis, mobiiliga lugedes ei näe): https://www.facebook.com/volglane/ ja lisaks soovitan ka liituda meililistiga - mingit spämmi ei saadeta, tuleb vaid lihtsalt kord päevas üks kokkuvõtlik kiri kõigi postitustega, mis päeva jooksul siia ilmunud on (kui antud päeval postitusi ei tulnud, siis ei tule ka kirja). Selle jaoks tuleks samuti siit paremalt alt leida valik "e-mail teavituste tellimine". Ka see on nähtav vaid täisversioonis.

Suur probleem väikesteks tükkideks

Ma olen väsinud. Kogu see hall pilvisus, kogu see vaimujõud, mis viimastel kuudel on rakkesse pandud - see väsitab. Mis seal salata, eks ka kogu see koroonajama väsitab, sest see ei taha kohe kuidagi otsa saada ja pigem muudkui süveneb ja laieneb. Aga ma ei kavatse alla anda. 
Igasuguste probleemide lahendamisel on hästi oluline niiöelda probleemijuhtimine. Kuidas see suur mure tükkideks jagada ja millised võiksid olla iga tüki lahendamise reaalsed meetodid ja tähtajad. Ilmselge, et kui ma käiksin ringi pideva teadmisega, et mul on üle 90000 EUR mingeid vastikuid võlgasid kaelas, siis läheksin üsna ruttu hulluks. Ainus mõistlik meetod ongi mõelda sellest kui ühest keerulisest puslest. Soovitan googeldada ja otsida näiteks mõni impossible puzzle üles - 1000 tükiga minionide pusle näiteks kõlab päris korraliku väljakutsena, kas pole? Umbes sellise ülesande ees ma kohati nagu olengi. Aga nagu ikka selliste ülesannete puhul - tuleb aga hakata otsast pusima ja närima. Eks laenudega on ju ka tegelikult nii, et aeg on tegelikult see, mis selle kõik nii keeruliseks muudab. Kui laenufirmad lepiksid minule jõukohase maksmistempoga (mis on ca. 3 korda aeglasem kui nad ootavad), siis mul ju tegelikult ei olekski probleemi. Ma ei ole töötu, ma ei pea end ka laisaks või lootusetuks. Lihtsalt mingi suure jama olen kokku keeranud, aga ma ei kavatsegi selle eest mitte kuhugi põgeneda. 
Mulle tundub, et reaalselt on tegelikult probleemide lahendamisel kaks strateegiat - reageerimine või ennetamine. Ehk siis võimalusel tuleb teha samme, mis on mõistlikud ja mis pähe tulevad. Ükskõik, kas siis internetist lugedes, oma Exceli tabelit vaadates või lihtsalt sõpradega arutades. Teine võimalus on sündmustele (laenufirmade hoiatused, preemiad, teiste inimeste otsused ja teod) reageerimine. Inimene ei jaksa koguaeg võidelda ja ise lahendusi välja mõelda. Vahepeal tuleb ka pause teha ja natuke analüüsida, mis olukorda on jõutud. Kui koguaeg midagi teha ja katsetada erinevaid võimalusi, siis ma tegelikult tekitan endale justkui mingeid lootusi, et äkki just see või teine meetod viib mind lahenduseni. Ja just lootus on see, mida probleemide küüsis olev inimene vajab. Aga vahepeal peab natuke ka asjadel settida laskma ja olema kannatlik, sest iga tegevus ei too koheselt kaasa häid tulemusi. Vahepeal tuleks lasta ka teistel või elul end natukenegi juhtida. Sest kõike lihtsalt ei jõua ette analüüsida ega ka ennetada. Lõputult ei jaksa üks inimene endale neid lootusekiiri tekitada. Mul on küll kindlad nägemused, aga samas on need nii palju teadmatust täis, et ma lihtsalt ei jaksakski neid lõpuni detailselt ette mõelda. Aga ma tean, kuhu ma lõpuks jõuda tahan. Tahan olla taas vaba, võlavaba.

Kuidas kaitsta end inkasso ja kohtutäiturite eest

Olen siin viimasel paaril päeval AMOV-blogitajaga intensiivselt mõtteid vahetanud inkassode teemal. Minul nendega veel mingeid reaalseid kogemusi pole, mul on teada vaid teooria, kuidas nendega käituma peaks. Aga proovin siia oma teadmised ja kaasvõlglase kogemused kokku panna.

Esiteks peab arvestama sellega, et inkassode töömeetodid kõlguvad seal seaduslikkuse ja metsiku lääne piiri peal. Ega neid väga keegi ei kontrolli ka. Kui teie laenuleping jõuab lõpuks inkasso lauale ja nad selle alusel teile ettepaneku saadavad, siis tuleks see väga kriitiliselt üle vaadata ja nõuda kõikide numbrite kohta alusdokumente ja arvutuskäike. Mille alusel teie 1000 EUR laenust, mida olite isegi võibolla 300 EUR tagasi maksnud, nüüd järsku 2500 EUR põhinõue on saanud? Las nad selgitavad, las nad tõestavad. Samuti vaadake üle kõikvõimalikud intressid, viivised, trahvimäärad. Kui ise ei suuda kõigist asjadest üle käia ega lõpuni mõista, siis tasub mõni sõber-jurist või veelgi parem võlanõustaja appi kutsuda. Inkassot ei tohi karta. Nende eesmärk ongi hirmutada ja justkui anda mõista, et edaspidi on ainus alternatiiv kohus ja kohtutäiturid ja need tulevad müüvad teie autod ja kodud maha ja panevad sissetulekud ning pangakontod aresti. Kusjuures, teatud tõde siin on ka. Sest kui te neid ignoreerite väga pikalt ja lõpuks nad asja kohtusse annavad kiirmaksekäsu näol ja te seda tagasi ka ei lükka (piisab vaid kui panna õigesse kohta ristike, et te pole nõudega nõus - midagi selgitama ei pea, sest tõestama peab võlanõudja), siis muutubki see nõue seaduslikuks ja lõplikuks. See on sellisel juhul kivisse raiutud koos kõigi ebaseaduslike intresside ja trahvidega. Kokkuvõttes lihtsalt seiske enda eest. Ärge laske endast üle sõita. See, kui te hiljem lähete meediasse rääkima, et saite alles poes lapsele kommi ostes teada, et teil on kohtutäitur kontod arestinud, on suuresti ka teie enda hoolimatuse tõttu. Sest seda ei tehta üleöö. Iga samm, mida inkasso või kohus teeb, toob kaasa teatud reageerimisaja (paar nädalat reeglina). Peitu pugemine ja kirjade ahju viskamine viibki lõpuks selle ootamatu kontode arestimiseni. Aktiivne tuleb olla, lugeda kirju ja vastata kõnedele. Ja reageerida vastavalt seaduses ettenähtud õigustele.

Pensionirahadest detailsemalt

Täna on üks ajalooline päev. Kuna ma liitusin pensionisammaste süsteemiga veidi enne oma esimest ametlikku töökohta ja kuna ma eelmise masu ajal oma II pensionisamba makseid ei peatanud, siis sain ma just täna esimese palgalipiku, kus ei ole enam mitte sentigi makseid pensionifondi - mäletatavasti peatasin ma oma pensionifondi sissemaksed oktoobri alguses. Palk kohe 2% suurem. Minu olukorras vägagi oluline edasiminek. Kuna ma oma rahakotti siin nii avalikult demonstreerin, siis annan pildi ka oma pensionisammaste seisust. Aastaid olin ma Swedbanki ja SEB fondides, kuid eelmisel aastal liitusin Tuleva kogukonnaga ja alates sellest ajast on nad üsna stabiilselt mul seda rahahulka kasvatanud. Teatud mõttes on vägagi kahju sellest kõigest loobuda, aga üks tark inimene ütles mulle, et võlaorjuses olles ei saa ega tohi inimene mõelda säästmisele, investeerimisele. Mul ei ole oma praeguses olukorras seda luksust, et mõelda kaugemale kui paar aastat, rääkimata pensionipõlvest. Mu eesmärk on siiski sellest august välja ronida, mille olen endale tekitanud. Kui auk tasandatud, siis on mul hiljem piisavalt aega, et uuesti II sammast koguma asuda (pärast lahkumist saab 10 aasta pärast uuesti liituda, kui vahepeal seadusi ei muudeta) - olen veel piisavalt noor selle jaoks. Suures plaanis ainuke alternatiiv sammastest loobumisele oleks mul kodu müümine. Aga see on vaimselt oluliselt raskem valik. Pensionisammastes olev raha on lihtsalt raha. Aga kodu ei ole lihtsalt kinnisvara, sellel on juba hing sees. Ma ei oska mõelda nagu investor, ma ei oska sellesse kõigesse lõpuni kaine mõistusega suhtuda. 

Nagu näha juuresolevalt pildilt on mul sammastes kokku (tänahommikune ekraanipilt) 21583,26 EUR (III samba taasavasin lihtsalt selle tõttu, et uudistes räägiti, et uuest aastast muudetakse reegleid ja mõistlik oleks ta siiski sel aastal avada ja kasvõi väga minimaalne summa sisse kanda - tegingi siis seda). Mida siis aga selle raha teeksin? Loomulikult tasuksin oma võlgasid. Ja siit tulebki kõige keerulisem küsimus - millises järjekorras ja millise strateegiaga. Neid erinevaid lähenemisi on terve internet täis. Kes soovitab võtta lihtsalt kõige kallimad (intressi või KKM poolest) laenud, kes soovitab võtta kõige väiksemad laenud (panna lumepall veerema ja tekitada psühholoogiline heaolu tunne). Minu olukord on aga natuke teistsugune. Minu eesmärk on hetkel siiski üsna ajakriitiline - mu eesmärk peaks olema võimalikult vähese kuluga saavutada võimalikult suur võit kuumaksete vähendamise osas. Valem peaks olema lihtne. Tuleb võtta lihtsalt hetkel püsti olevad laenujäägid ja jagada need kehtiva kuumaksega. Mida väiksem koefitsient selliselt kujuneb, seda suurem võit minu jaoks. Esialgsed arvutused näitavad, et selliselt jõuaksin kuumaksetega 2500 EUR lähedusse, mis oleks juba vägagi lootustandev seis.

Lõpp on veel kaugel, aga ma tahan öelda aitäh

Ma tahan kogu südamest öelda aitäh! Kõigile teile, kes te olete koos minuga sellel väga pikal ja raskel teekonnal. Kõigile, kes te loete seda blogi, kõigile, kes te kirjutate kommentaare, saadate kirju. Kõigile, kes te olete võtnud vaevaks mu küsitlustes osaleda. Kõigile, kes te küsite mu käest, kuidas mul läheb. Kõigile, kes te olete mind vaimselt ja materiaalselt toetanud. Ilma teieta oleksin ma ilmselt juba omadega põhjas. See kõik tähendab mulle nii meeletult palju. Aitäh veelkord! See lugu ja võitlus jätkuvad!

Tänaseks ei ole ma muideks enam sugugi ainus aktiivne võlablogija. Olen saavutanud päris hea kontakti "Appi, ma olen võlglane!" blogitajaga. Tema lugu on võrreldes minu looga sisuliselt nagu öö ja päev. Ainus ühine nimetaja ehk ongi seisund, kuhu oleme jõudnud. Teatud mõttes on ta ajaliselt ja võlaliselt minust juba ees, samas summad on siiski väiksemad. Oleme temaga tänaseks juba peaaegu 2 nädalat üsna intensiivselt mõtteid ja kogemusi vahetanud ja teineteisele kaasa elanud. Soovitan ka tema looga tutvuda.

Ahjaa, nimeliselt tahaksin veel tänada Delfi ajakirjanikku Tanel Saarmanni, kelle artiklid on selle blogi sellisel kujul rambivalgusesse toonud. Lisaks muidugi suured tänud ka mu psühholoogile ja võlanõustajale. Aitäh ka Rahafoorumi Taavile, kes on võtnud teatud mõttes südameasjaks mu lepingutest ja graafikutest läbi närimise.

Värsked uudised Bondora lepingute kohta

Olukorrad muutuvad nii kiiresti, et eelmine postitus võlamenetluste ülevaate kohta võttis mul nii kaua aega, et selle jooksul muutus Bondora lepingute osas nii mõndagi. Jooksev võlgnevus on tänu teile, mu kallid lugejad, tasutud!

Need on ülekanded, mis on sinna kontole tehtud. Jooksev võlgnevus oli 17.11 seisuga mul seal 323,74 EUR koos kahe 5-eurose trahviga. Pärast tänast 150-eurost ülekannet tõusis teie toetus kokku 295 EUR peale. Ma lisasin sellele kõigele enda poolt juurde 28,74 EUR ja nüüd ongi vähemalt ajutiselt Bondoraga kõik taas joonel. Aitäh kõigile, kes oma panuse on andnud! Kuna aga laenulepingud ise on endiselt jõus ja "elus", siis ülekandeid puudutavat infot ma veel maha ei võta. See kõik jääb endiselt kehtima.  Iga järgnev euro läheb juba põhiosa katteks. Pean tunnistama, et ma olen täiesti šokis sellest, kui abivalmis võivad Eesti inimesed olla. Ma ei suuda teid kõiki ilmselt mitte kunagi piisavalt tänada ja seda karmavõlga, mis ma siit endale kogun, maksan ma veel elu lõpuni tagasi. Aga ma teen seda ülima hea meelega! 

Võlamenetluste ülevaade

Järjekordne nädal on õhtusse jõudnud, oleks aeg anda väike ülevaade sellest, mida olen täheldanud erinevate firmade võlamenetluste kohta. Kõigil neil on omad kiiksud, omad eripärad. Mõni on kurjem ja äkilisem, teine aga rahulik, sõbralikum ja ka vastutulelikum.
Käsitlemata jätan SEB ja Telia. Samuti pole hetkel midagi rääkida Moneyzeni ja Ferratumi kohta, kuna seal on lepingud veel korras ja võlgnevusi pole. Samuti on siiani korras ka raha24, sest nende lepingu osas sain refinantseerimispakkumise, mille käigus vähenes kuumakse ja ka intress (sisuliselt 2 korda). Kõigi ülejäänute kohta üritan midagi kirja panna, sest kõigi nendega seoses on midagi juhtunud ja lisatasusid arvestatud.
Alustuseks Swedbank. Siin on mul kehtiv põhiosa maksepuhkus. Nende juures on mul kaks laenulepingut, mõlema maksekuupäev on 6. Seega, tänaseks on möödunud maksepäevast 16 päeva ja mitte ühtegi senti lisatasusid juurde nad mulle arvestanud pole. Panga postkasti tuli küll meeldetuletuskiri, aga see ongi siiani kogu suhtlus nende poolt. Ei ühtegi kõnet, SMS-i ega e-maili. Lisandunud kulu nagu mainitud 0 EUR.
Placet Group. Kõnesid on olnud 1 - teisel päeval pärast tähtaja möödumist. Midagi üle mõistuse kurja ei olnud, pigem selline nõudlik kõne. Ühtegi päriskirja neilt ma saanud ei ole.
1) laen.ee, lisandunud on 5 EUR meeldetuletuskiri (tuli nädal pärast tähtaja möödumist e-maili teel) ja 10 senti viiviseid. Kuumakse suurus on 48 EUR, millest põhiosa moodustab hetkel keskelt läbi 15 EUR. Maksekuupäev oli 10 ja sellest ajast siis on viivis tiksunud.
2) smsmoney, sama jutt, mis laen.ee puhulgi. 10 senti viiviseid ja 5 EUR meeldetuletuskiri. Ja samuti ka maksekuupäev 10.
3) smsraha, kuna siin on laenukrediit suurem kui laen ja smsmoney puhul, siis on kuumakse ka suurem - 78 EUR, millest põhiosa on vaevu 10 EUR. Viiviseid mulle arvestatud polegi, aga 5-eurone trahv on kirjas küll.
Kokkuvõttes seega Placet Groupi puhul lisatasusid on 12 päevaga juurde arvestatud 15,20 EUR ja kõik lepingud on siis alates 10.11.2020 viivises.
Creditstar
1) Creditstari leping viivises alates 10.11.2020. Nemad on jõudnud ka kaks üsna kurja kõnet teha. Esimene neist tuli kolmandal võlapäeval ja teine kaheksandal. Nädalaga saadeti meeldetuletuskiri pärispostiga koju, kuid siiani trahvi pole määratud. Nende juures on mul kuumakse, millest põhiosa 46 EUR. Viiviseid on arvestatud 0,31 EUR. See ongi kogu lisandunud kulu tänase seisuga.
2) Monefit, võlgnevus alates 18.11.2020. Viiviseid ega trahve pole arvestatud, samuti pole siiani veel ka ühendust võetud.

Bondora. Maksekuupäev 10. Kuna mul on nende juures põhiosa maksepuhkus, siis viiviseid ei ole kogunenud. Samas on Bondora meeletult agressiivne ja äkiline oma 5 EUR trahvi tegemisega. See sisuliselt tehti ära juba vist 3. või 4. maksega viivitamise päeval. Ja koheselt tuli postkasti ka päriskiri, pärishoiatusega. Neid olen ma tänaseks siis saanud kaks. Kogu lisandunud kulu 10 EUR.
Bigbank. Leping viivises samuti alates 10.11.2020. Kaks automaatkõnet olen saanud ja paar SMSi ka. Pärisinimesed ei ole siiani veel ühendust võtnud. Nende juures kuumakse 217 EUR, millest põhiosa 100 EUR. Viiviseid on tänaseks tiksunud 54 senti. Leppetrahve või päriskirju siiani määratud ega saadetud ei ole.
Holm Bank. Kaks lepingut - üks järelmaks ja üks väikelaen. Täielik vaikus, kuigi mõlemad lepingud alates 10.11.2020 võlas. Kumbki ei ole ka siiani sentigi lisatasusid arvestanud. Ei mingeid viiviseid ega ka trahve.
Coop Pank. Maksekuupäev taaskord 10 ja sellest ajast leping ka viivises. Nad on saatnud 2 SMSi. Ühtegi kõnet ega kirja pole saanud. Lepingujärgne osamakse on 131 EUR, millest põhiosa 47 EUR. Viiviseid on arvestatud tänaseks 32 senti.
Inbank. Võlgnevus alates 10.11.2020. Viiseid pole arvestatud, aga 5-eurone trahv on lisandunud.
Bestcredit. Võlgnevus alates 10.11.2020. Kuumakse 103 EUR, millest põhiosa 24 EUR. 5-eurone trahv on kirjas (see tuli 10-ndal võlapäeval) ja lisaks on tulnud ka 23 senti viiviseid. Kõnesid pole tehtud.
Omaraha. Võlgnevus alates 30.10.2020. Trahve pole otseselt määratud, aga viiviseid on tiksutatud lausa 2,78 EUR.
Punk Finance. Võlgnevus alates 10.11.2020. Kuumakse on 153 EUR, millest põhiosa 47 EUR. Trahve veel ei ole, viiviseid on tulnud 34 senti. Nemad on ka telefonikõne teinud, nädal pärast võlas oleku algust. Nende kõne on olnud kõige meeldivam. Ja nad olid nõus mulle ka vastu tulema ja pakkusid ka võimalust tasuda kasvõi pool arvet korraga.
credit.ee, võlas alates 06.11.2020. Samuti firma, kellega saab läbi rääkida. Ajutise suulise kokkuleppe tõttu hetkel viiviseid ega trahve pole määratud.
Kreditex, võlas alates 13.11.2020. Ühtegi meeldetuletuskirja või muud moodi kontakti pole olnud, kuid 5-eurone leppetrahv on ometigi arvestatud. Lisaks ka 1,41 EUR eest viiviseid, mis on arvestades mu kuumakset (150 EUR) ja selle sees olevat põhiosa 58 EUR, kindlasti seadusevastaselt liiga suur.
Credit24, võlas alates 06.11.2020. Neilt olen saanud ühe automaatkõne (see tuli kohe esimesel päeval). Lisandunud on 5-eurone trahv ja 2,19 EUR eest viiviseid.

Kokkuvõte. Erinevate firmade suhtumine on totaalselt erinev. Kokku on mulle määratud 9 trahvi, 45 EUR - Bondora 2*5,00 + Kreditex 5,00 + Placet Group 3*5,00 + Bestcredit 5,00 + Inbank 5,00 + credit24 5,00. Ja lisaks siis 8,32 EUR eest viiviseid.

Jagame mu laenukohustused gruppidesse

Tänasel ilusal laupäeval panen siia kirja oma detailse ülevaate erinevatest laenulepingutest ja reaalsetest kohustustest.
Kokku on mul 20 erineva krediidiandjaga erinevaid kehtivaid laenu- ja krediidilepinguid täpselt 29.
Ma ei hakka siinkohal neid üksipulgi välja tooma vaid pigem grupeerin nad teatud kriteeriumite järgi ära.
Esimene eraldiseisev "grupp" on kodulaen, mille tänane jääk on 101088,66 EUR ja kuumakse 467,50 EUR. Seda maksan ma veel üle 23 aasta ja seda siis võib nimetada mu võlaportfelli pühaks lehmaks, mida väga kuhugi liigutada ei saa.
Järgmine grupp on suurpankade (SEB, Swedbank, Coop) tarbimislaenud. Kokku on siin kategoorias 5 lepingut, hetkejäägiga 24185,60 EUR, kuumakse on 534,93 EUR.
Kolmandasse gruppi olen jaotanud väiksemate laenupakkujate tarbimislaenud (laenusummad üle 3000 EUR) - Kreditex, Omaraha, Punk Finance, Holm Bank, Bigbank, Bondora, Moneyzen. Kokku seega 7 laenuandjat ja nende käes on 9 lepingut kogujäägiga 42009,43 EUR. Kuumakseid on selles sektsioonis 1267,06 EUR eest.
Neljas grupp, kiirlaenud - credit.ee, bestcredit, inbank. 3 laenufirmat ja 3 lepingut. Kokku 6299,66 EUR ja kuumaksed 239,02 EUR.
Viies grupp, järelmaksud - Telia ja Holm Bank (Liisi). 2 laenuandjat, 3 lepingut. Kokku 3672,67 EUR ja kuumaksed 132,53 EUR.
Kuuendaks üks suuremaid kurjajuuri, krediidikontod, krediidiliinid, kuidas iganes laenufirmad neid nimetavad - credit24, creditstar (creditstar, monefit), placet group (smsraha, smsmoney, laen), ferratum, raha24 - kokku 8 lepingut 5 laenufirma juures. Kohustuste hetkeseis on 19012,80 EUR ja kuumakseid 1134,18 EUR eest.

Lisan siia ka tabeli. Tabelist võib nähtuda ebakõla laenufirmade numbris, aga see on selle tõttu, et Holm Bankiga on mul nii väikelaenu leping (3. grupp) kui ka üks järelmaks (viies grupp).

Kaks meenutust minevikust

Viimasel ajal olen ma keskendunud oma postitustega ainult tänasele päevale, millega üritan homset paremaks muuta. Vahelduseks meenutaks natuke minevikku.
17. märts 2016. Ma olin koos töökaaslastega järjekordsel tööreisil Inglismaale. Tavaliselt olid need nii umbes 1-2 nädalased sutsakad, kus siis käisime kliendi juures maad kuulamas ja soove-nõudeid täpsustamas. Ja no üleüldse niiöelda kliendisuhteid hoidmas ja süvendamas. See oli äge aeg. Aga täna ei taha ma rääkida tööst. Täna räägin hoopis jalgpallist.
Eks pärast sealseid pingelisi tööpäevi sai ikka õhtul mõnes kohalikus pubis õlu või kaks tehtud. Ei midagi erilist ega suurtes kogustes, sest järgmisel päeval oli vaja taas tippvormis olla. Aga no natuke päevarahasid oli vaja ikkagi kulutada. Ka sel õhtul olime neljakesi end sisse seadnud ühe baari teisele korrusele ja ootasime oma rämpstoitu ja Guinnessi pinte. Ootamatult aga hakkas rahvast kogunema ja järsku pandi ka telekad käima. Oli selge, et miskit on toimumas. Vaatasin ruttu oma kalendrid ja muud äpid üle ja selgus, et poole tunni pärast algab Liverpooli ja Manchester Unitedi Europa Liiga playoffi I ringi otsustav mäng. Vägev! No kui ma juba telefonis olin ja sinna roamingu abil neti ka olin tekitanud, siis oli vaja kindlasti ka väike panus teha. Nii saigi seal möödaminnes 100 EUR panus pandud sellele, et Manchester United võidab. 300 EUR võiduraha ootas. Ütlesin teistele ka, et nii, nüüd oleme kõik Manchesteri poolt, sest siis saame ühe ringi õllesid minu kulul juua. Mäng algas ja Manchester läkski ette. Ma korraks tahtsin juba juubeldada ja rõõmustada, kuid siis märkasin, et ümberringi olid kõik kohalikud inimesed löödud ja lausa kurjad. Jätsin igaks juhuks rõõmustamise enda sisse. Aga elevus kasvas. Paraku tõmbas aga 13 minuti pärast Liverpool mu rõõmu maa peale tagasi. Kogu pubi rõkkas, kui Coutinho 1:1 lõi. Meie laudkond vist oli ainuke, kes sellest rõõmu ei tundnud. Teisel poolajal oli võimalusi veel mõlemal poolel, aga sinna see mäng läks. Viiki see jäigi. Ja minu 100 EUR kadus ka ära. Tõenäoliselt ma töökaaslastele korrektset summat ei avaldanud, arvatavasti ütlesin neile 20 EUR selleks panuseks. See oli üks esimesi kordi, kui ma nii suure raha peale mängisin. Hotellitoas tabas mind tõeline äng, ma lihtsalt viskusin voodile ja peitsin pea patja, ma ei tahtnud mõeldagi, et homme peab jälle tööle minema. See oli ränk.
17. oktoober 2019. Ma olin võtnud järjekordse suure laenu. Seekord sain mingite trikkidega siis kätte lausa 5000 EUR. Loomulikult läks suur osa sellest kohe jooksva kuu arvete maksmiseks ja natuke ka järgmise kuu omade peale. Ehk siis hing oli rahul, tulekahjud taas kustutatud. Aga umbes 1500 EUR jäi veel üle. Kuna õhtul oli plaanis koos perega sõbra sünnipäevale minna ja ma teadsin, et seal on kindlasti ka korvpalli vaatamine kavas (Žalgiris - Real Madrid Euroliiga mäng), siis otsustasin, et panen 700 EUR Reali võidule. See oli siis selline kindel laks paarsada eurot kerget kasumit teenida. Teadsin, et sõber ise on muidu Žalgirise fänn. Mäng ise oligi kuni viimase veerandajani täielikult Reali kontrolli all ja juba planeerisin mõtteis, kuhu selle võiduraha paigutan. Kuid siis hakkas juhtuma! Žalgiris sai kuskilt mingid tiivad, Real unustas ära, kuidas see korvpall käib ja lõpuks tuligi viimase veerandaja 29:13 võidu najal Žalgirisele kindel 86:73 võit. Sõber oli muidugi üliõnnelik, et talle selline sünnipäevakink lemmiktiimi poolt tehti. Ma siis panin samuti korraks maski ette ja väljendasin ka oma võltsrõõmu, südames ja hinges pisarad voolamas. See kaotuspohmell oli midagi väga ränka. See sisemine värin. Kogu maailma kukkus korraks jälle kokku, aga kuna olime seltskonnas, siis pidin seda kõike meeletu vaimujõuga varjama ja tegema nii võltsnägu kui üldse võimalik.
Need kaks lugu on emotsionaalses mõttes minu jaoks kuidagi võrdselt rasked. Kahe sündmuse vahele jäi üle 3 aasta ja panusesummad olid selle ajaga meeletult kasvanud. Lõpuks oli minust kadunud igasugune riskitaju. Ma olin täielikult paanikas. Kontroll oli kadunud. Aga ikkagi läks veel peaaegu pool aastat enne kui suutsin selle kõigega lõplikult hüvasti jätta. Kui palju lihtsamas seisus ma tänaseks oleksin, kui see lõpp oleks varem tulnud. Kahju.
Mult on küsitud, et kas ma ka praegu kibelen panuseid tegema. Vastus on kindel ei. Igasugune tung või vajadus panuste järele on kadunud. Aga see on suuresti ilmselt ka sellest tingitud, et pärast 4. oktoobri Liverpooli suurt kaotust Aston Villale keerasin ma kõik oma spordipaketid kinni. Ma olen ennast sellest maailmast välja lülitanud. Minu suhe tugitoolispordiga on taandunud lihtsalt aegajalt spordiuudiste pealkirjade lugemisele. Teatud määral ma siiski hoian end endiselt kursis, mis tulemustega mingid mängud lõppevad, aga spordiülekandeid kui selliseid ei ole ma juba 1,5 kuud absoluutselt vaadanud. Lihtsalt ei taha. Ja arvatavasti lähiaastatel ei hakka ka tahtma.

Kas Bondora kontole tohib võõras inimene ülekandeid teha?

Blogilugeja Kaarel küsis tänase postituse all väga asjakohase küsimuse. Tsiteerin: "Huvi pärast küsin, kas oled Bondoraga Sinu eest kannete tegemist Bondoraga kooskõlastanud? Mõtlen, et kas võõrad kanded Sinu eest Bondora kontole on rahapesu reeglitega kooskõlas?" Tunnistan ausalt, ma ei olnud sellele isegi mõelnud. Aga saatsin kohe pärast seda kommentaari Bondorale vastava arupärimise ja õnneks selgus, et kõik on korrektne. Vastus oli järgnev: "Nii võib toimida, aga oluline on kasutada korrektseid makserekvisiite ja kinni pidada maksegraafikust." Ühesõnaga, kõik on hästi ja kedagi nende ülekannete eest probleemid ei ähvarda. Pääsesin ehmatusega.

Ma suudan taas keskenduda

Stressi ja kriisiolukordades oma töökohustustega hakkama saamine on alati üks võtmetähtsusega tegur. Sest ilma töökohata ja ilma stabiilse sissetulekuta poleks üldse mingit lootust oma olukorrast välja ronida. Olen sellel teemal ka paar postitust teinud (siin ja siin), kus mul on olnud tõelisi keskendumisraskusi. Mul oli käsil vähemalt kolm täiesti erinevat projekti ja ma lihtsalt ei suutnud enam nende vahel sõeluda ja piisava kiirusega ümber lülituda.
Õnneks on tänaseks see olukord muutunud ja juba 2-3 nädalat tunnen end töö osas taas väga hästi. Kuna vahepeal sai üks projekt edukalt läbi ja teises projektis saabus väga kriitiline periood, siis otsustati juhtkonna tasandil, et praegu võiks minu roll kolmandas projektis ajutiselt minimaalne olla. Nii saangi taas keskenduda ühele projektile korraga. Ja see meeldib mulle! Kui olen hommikul oma kirjad läbi lugenud, saan end täielikult lülitada konkreetsete ülesannete lainele. Mu tööpäeva ei sega ega katkesta enam lugematud koosolekud ja projektivahetusvalud. See periood, mil tundsin tööd tehes süümekaid, on vähemalt ajutiselt läbi saanud. Ma naudin seda, mida teen. Sel ajal unustan ära ka kõiksugused võlad ja muud mured. Eks sellele kõigele on kaasa aidanud ka viimane kohtumine psühholoogiga, kus ka kõik blogiga seonduv on konkreetsemalt ära jaotunud päeva peale. See ei käi enam minuga iga minut ja iga meilboksi refresh kaasas.
Kaalusin siin ühel hetkel ka enda kontrollimist igasuguste vaimsete häirete osas. Aga kuna hetkel kogu see koroonajama on jälle nii aktuaalne, siis ei kibele ausalt öeldes väga sinna perearsti juurde või üldse kuskile polikliinikusse. Mingit viirushaigust küll endale külge ei sooviks, eriti kui see veel igasuguste füüsiliste sümptomitega tuleks. Parem istun rahulikult kodus ja teen vaikselt tööd. Ammutan oma vaimujõudu tööga seotud võitudest, sest nende võitudega peaks suures plaanis ka rahaline tulu kaasnema.

Elus ongi hästi tähtis tegelikult pidevalt näha ka suurt pilti ja sellist pikaajalist vaadet. Kas need sammud, mida nüüd ja praegu ette võtan, aitavad mind ainult homme või on neist kasu ka aasta pärast? Kas see protsess, mida siin praegu nii intensiivselt läbi elan, muudab mind tulevikus paremaks inimeseks? Empaatilisemaks, mõistvamaks, tähelepanelikumaks teiste suhtes? Ma tahaksin loota küll. Ükskõik, kuidas see ka ei lõppeks, muudab see mind kindlasti. Ahjaa, üks positiivne asi veel kõige selle juurde - mul ei ole juba väga pikka aega absoluutselt enam igav olnud. Täpselt enam ei mäletagi, mida üldse igavus tähendab. Natuke tunnen sellest isegi puudust. Vist.

Üks eraldi märge siia kõigile, kes on reageerinud ja Bondora kontole raha kandnud. Eile laekus sinna 4 ülekannet. Kui on soovi, võin neist eraldi aruande koostada ja teatud regulaarsusega sellest ka täpsemalt rääkida. Ja kui on mure, kas ülekanne ikka jõudis kohale (üks inimene küsis eile spetsiaalselt üle), siis kirjutage mulle. Aitäh!

Küsitluse tulemused ja küsimused/vastused

Aeg kokku võtta blogi külastajat puudutava küsitluse tulemused. Ja lisaks püüan vastata kõigile küsimustele, mis mulle selle raames laekusid. Kokku laekus 89 vastust. Aitäh kõigile!

Alustuseks siis küsisin mina teilt 4 erinevat küsimust ja vastutasuks oli teil võimalus minult 1 küsimus küsida. Seda viimast võimalust kasutas 22 inimest.

Nagu siis näha, on naised ülekaalus. Küsitlusele vastas 49 naist ja 40 meest. Seejuures on huvitav asjaolu, et sisuliselt kõik, kes mulle kirjutanud on oma mure ja oma looga, on meesterahvad.

Vanuseliselt on kaks gruppi domineerivad. Üle poole blogi lugejatest kuulub vahemikku 36-50 ja üle kolmandiku 26-35. Seega 88% lugejatest on vanusevahemikus 26-50.

Siin väga palju lisakommentaare vaja polegi. Praktiliselt kõik (75 vastajat 89-st) jõudsid siia blogile tänu Delfi artiklitele. Pean Tanel Saarmannile ilmselt tordi saatma või midagi sellist :)

Enamus inimesi kasutab siiski algset aadressi ehk siis https://volglane.blogspot.com.

Küsimused-vastused

Ma jagasin kõik 22 küsimust enda jaoks gruppidesse ja püüan neile kõigile vastuse või mingigi reaktsiooni anda. Igal juhul tõesti suured tänud kõigile, kes võtsid vaevaks kirjutada! Kõik küsimused-kommentaarid (mitte ühtegi ei jäta avalikustamata) panen siia kirja muutmata kirjapildiga.

Esimene plokk on jõudu ja jaksu soovijad.

• Jõudu ja jaksu!
  
• Küsida ei soovi aga soovin jõudu. Saatusekaaslane.
  
• lihtsalt loen, et aru saada inimeste mõttemaailmast, kuidas olukordi lahendada
  
• Endal probleeme pole aga jälgin mängu just smsraha jne tegelaste näol, kellel intressid suuremad kui lubatud.
  
• Tahtsin öelda, et väga ladusalt kirjutad ja täielik respekt, et oma muredest nõnda avameelselt kirjutad, olgugi, et anonüümselt, aga sa julged kõik letti laduda nagu on.
  
• Tahan lihtsalt edu ja jaksu soovida, aitäh et nii avameelselt jagad seda teekonda!
  
• veel mitte, kuna alles alustan lugemist. küll aga tahan sind tänada, et oled võtnud oma ülesandeks jagada oma teekonda ja valgustada teisi. päikest ja kordaminekuid.
  
• Soovin vastupidamist! Ise olen samuti laenude ori, kuid siiani on sissetulekud suuremad, kui võlad ning pensionireformi rahadega saan kõik võlad ära maksta, ootan pikisilmi seda päeva. Hea on teada, et ma ei ole üksi oma lollustega ja valede otsustega, vaid leidub veel minusuguseid, kes üritavad sellest välja rabeleda.
  
• Kui sa leiad oma olukorrale lahenduse, siis palun ütle, kas see tekkis juhuslikult või nö mingi klõps peas käis. Väga huvitav kuidas lahendused tekivad. Inimestele on antud täpselt niipalju, kui jõuab ära kanda- usun, et sa pole erand ja tõenäoliselt jõuad sa lahenduse kiiremini, kui arvad
  
• Jõudu! Olen ca 10 aastat tagasi värske täisealisena sarnases seisus olnud, kus reaalsus jõudis kohale alles siis, kui auku uute laenudega enam sügavamaks ei saanud kaevata. Kujutan seda stressi hästi ette. Imetlen seda kainust, millega oma olukorda dokumenteerite - omamoodi teraapia, ilmselt.

Aitäh teile kõigile nende ilusate soovide eest!

Teine plokk - inimesed, kes tahaksid teada, kuidas ja miks olen seda kõike oma lähedaste eest varjanud.

• räägi naisele ära, enne kui ta ise avastab, see alati hullem
  
• Kas keegi ja kes sinu pereliikmetest veel teab kõigist sinu võlgadest? Mida nad arvavad?
  
• Miks sa enda naisele ei räägi?
  
• Oled sa mõelnud, et su naine võib samasugust salaelu elada? Muidu elan täiega kaasa ja klõpsan reklaame, et moraalset toetust avaldada. Pea vastu!
  
• Kui suur osa teie pere igakuistest kulutustest on teie naise kanda? Postitustest näib, nagu maksaksite ise kõik kommunaalid, kodulaenu ja autokulud.
• Kuidas on õnnestunud praegust olukorda nii pikalt abikaasa eest varjata? Kas tunnete ise, et ta tajub, et mingi probleemid on õhus? 

Need on minu jaoks väga keerulised küsimused. Olen nendel teemadel ka mõned eraldi postitused teinud. Pere igakuistest kulutustest on siiski osa ka naise kanda - lasteaiatasud ja ka kommunaalid. Samuti ka toidupoes käimised. Sellele, kas ka naine võiks samasugust salaelu elada, ei ole ma kunagi isegi mõelnud. Selliseid märke ei ole otseselt täheldanud ka. Minu pereliikmetest ei tea minu olukorrast mitte keegi. Kuidas seda kõike on õnnestunud varjata? Ega väga hästi ei oskagi sellele vastata. Ilmselt on siin mängus ka minu enda olemus, minu introvertsus. Pigem arvan, et vähemalt siiani mu abikaasa ei ole seda veel tajunud, et mingid probleemid õhus oleksid. Aga samas võib see tunne vabalt ka petlik olla. Eks näis.

Kolmas plokk - inimene, kes soovis minu loo ja minu andmete põhjal mulle sünnikaarti koostada.

• Kui ma päris aus olen, siis tahaksin küsida sünniaega (kuupäev, koht, kellaaeg), kuna tegelen "intensiivse hobi" korras ja natuke salaja (kuna see väga põlu all avalikkuses) astroloogiaga ja mind huvitab, kas ja kuidas sõltuvuse probleem kajastub sünnikaardis. Aga sõltuvus üleüldiselt huvitab mind väga, selle psühholoogia ja arengulugu, kuidas sellest toibuda, mida see nõuab. Minu isa suri paar aastat tagasi kiirlaenudega ja sain siis pärijana võlausaldajatega maid jagada (kogu vara oli ikka negatiivne kahjuks). Küsimuste poole pealt, mind huvitaks ikka psühholoogia, näiteks Su suhe rahaga - lapsepõlves, nooruses näiteks... 

Juurde oli lisatud ka nimi ja e-maili aadress. Ja ma saatsin talle need andmed. See kirjavahetus andis mulle aimu, et tegemist on väga meeldiva naisterahvaga ja mul tekkis koheselt usalduslik tunne. Igal juhul loodan, et kui saabub mu sünnikaart, siis tohin seda ka teiega jagada.

Neljas plokk - küsimus võlanõustaja kohta

• Kuidas suhtleb võlanõustaja? Kas üleolevalt ja manitsevalt või mõistvalt ja kaasaelavalt?

Minu kogemus võlanõustajatega on äärmiselt meeldiv. Reaalselt olen kohtunud neist kahega ja kolmandaga olen kirju vahetanud, et küsida juriidilist ja finantsilist nõu. Ei ole keegi neist üleolev ega manitsev. Nende töö ei ole olla õpetaja või kasvataja. Nad ei keskendu sellele, miks probleemid tekkisid. Nende ülesanne ja töö on inimene olukorrast välja aidata, kasutades selleks oma juriidilisi teadmisi ja üleüldist kogemust meie kiirlaenuturu kohta. Neid on väga raske ka üllatada, üldiselt on nad sisuliselt kõike näinud. Seega, kui on hirm näiteks, et oi-oi, mul on 20 laenulepingut võlas ja võlakoorem suurem kui 10 aasta palk, siis ka sellistele olukordadele on tegelikult mingidki lahendused olemas. See kõik võtab väga palju aega ja nõuab korralikku distsipliini, aga see kõik on siiski tehtav. Ei maksa muretseda selle pärast, mis tehtud. Muretseda tasub selle pärast, mis te enda päästmiseks tegemata jätate. Võlanõustaja on teie tugi sellel teekonnal.

Viies plokk - küsimused minu kohta

• Kui vana oled ja mis haridus sul on?
  
• Mis linnas elad?

Olen samuti vanusevahemikus 36-50 nagu enamus mu lugejaidki. Mul on kõrgharidus. Ja elan maal, kuigi linnale lähedal, aga ametlikult siiski maal.

Kuues plokk - välismaale tööle?

• On Sul olnud mõtteid Eestist lahkuda (nt Norras polaarjoone taga võib teenida 3000 kuus kätte)?

Väga tõsiselt ma sellele mõelnud ei ole. 3000 EUR ei ole päris selline palk, mille pärast oma pere jätaksin. Kuna olen Eestis siiski tööl konkreetse ala spetsialistina, siis pigem loodan siin anda sellise panuse igapäevaselt, et pälviksin kodumaal kõrgema palga.

Seitsmes plokk - kas mind oleks võimalik aidata?

• Kui ma lugesin teie blogi siis tegelikult tekkis tahtmine aidata, ei ole ise rikas aga veidi saaksin ikka panustada, usun, et selliseid inimesi oleks palju. Väga raske on seda lahendada-nii ülekande mõttes (kes on saaja?), maksekeskus võtaks ise protsendi vahelt, kui ka just see aitamine ise-Teil endal oleks olukorda arvestades väga keeruline see aitamise küsimus/teema siia üles panna. Samas oleks Teile sellest kindlasti abi!

Aitäh nende kenade soovide eest! Olen seda teemat nüüd arutanud päris mitmete inimestega ja olen otsustanud, et kõige lihtsam moodus minu aitamiseks on ühe kommentaatori poolt välja pakutud variant Bondora kontole ülekannete tegemiseks. Lisan vastava info ka blogi päisesse, aga panen selle ka siia vastusena kirja: mind saab soovi korral aidata kui teha kasvõi 1-eurone ülekanne Bondora AS kontole EE937700771004427510 ja panna viitenumbriks 105400. Kuna just Bondora on minu jaoks kõige suurem murekoht ja sealne laenusumma on ka kõige suurem. Igaks juhuks täpsustan üle, et mina ei näe ülekande tegija nime ja ei saa seda kunagi ka teada (kui te just ise seda eraldi ei ütle).

AITÄH KOGU SÜDAMEST!

Mõtleme suurelt! Mõtleme Bondorast!

Järjekordne nädalavahetus on läbi saanud. See on aeg, mis on võlglasele tõeliseks hingetõmbepausiks. Tänaseks olen selgeks saanud, et laenufirmad õnneks tõesti puhkavad nädalavahetustel. Vähemalt nende võlgadega tegelevad osakonnad. Telefonikõnesid ei tehta. SMS-id siiski liiguvad, aga need on alati sellised neutraalsed. Need ei aja võlglast veelgi rohkem stressi.
Rõhutan siinkohal üle, et kui ma räägin detailselt mõnest laenufirmast ja muust osapoolest, siis püüan emotsioonid kõrvale jätta ja keskenduda puhtalt faktidele. Eesmärk ei ole kedagi lihtsalt niisama mustata vaid juhtida tähelepanu sellistele piiripealsetele asjaoludele.

Mis siis nüüd edasi saama hakkab? Minu jaoks järjest kriitilisemaks hakkab hetkel muutuma Bondora.  Võtsin ka nendega neljapäeval ühendust, kurtsin kirja teel oma mure ära (neil paremat ega vahetumat võimalust ei olegi). Mul on nende juures 3 erinevat laenulepingut. Kirjutasingi neile, et sooviksin need üheks laenuks kokku liita. Ja kui võimalik, siis ehk ka põhinõuet natukenegi vähendada. Nende esimene vastus oli üllatav. Nad teatasid, et ma võiksin kasutada B-Secure teenust - see pidavat aitama, kui on makseraskused. Ainus mure muidugi on selles, et B-Secure teenus on mul kasutusel juba jaanuarist, mil võtsin laenupuhkuse. Vastasingi siis, et B-Secure on mul juba kasutusel ja selle abil on mul võetud maksepuhkus. Järgmine vastus oli aga juba eriline klassika. "Täname Teid pöördumise eest. Pakume võimalust kasutada Bondora laenuraha teiste kohustuste refinantseerimiseks. Personaalse pakkumise saamiseks esitage palun laenutaotlus. Me ei paku Bondoras olevate laenude refinantseerimist." Nagu mis asja? Mul on teie juures jooksev võlgnevus ja kehtiv põhiosa maksepuhkus ja te saadate mulle sellise kirja?! Selliselt vastasingi. "Mul on jooksev võlgnevus ja ka kehtiv maksepuhkus ja te pakute mulle lisalaenu? Kas see on tõesti bondora ametlik nägemus vastutustundlikust laenuteenusest?" Siis läks olukord aga veel absurdsemaks. "Eelmine kiri oli automaatvastus. Teie küsimusele vastuseks, me ei paku Bondoras olevate laenude refinantseerimist. Teie soovi, kõik laenud kokku liita, ei ole meil kahjuks võimalik täita." Olles ise aastaid IT alal töötanud, siis julgen üsna kindlalt väita, et selle kirjaga Bondora konkreetselt valetas. See ei saanud mitte kuidagi olla automaatvastus. See oli lihtsalt ilma kliendi tausta uurimata kirjutatud suvaline jutt, aga kindlasti oli selle kirjutaja siiski päriselt inimene. Sinna see jutt siis jäigi.

Aga Bondora kohta on mul veel mõned märkused siiski. Esiteks nende laenulepingut puudutav. Neil on lepingus kirjas, et nende haldustasu on 4% laenusummast aastas. Rõhutagem - laenusummast, mitte laenujäägist. Ehk siis kui võtate 5000 EUR laenu, siis haldustasu maksate iga aasta 200 EUR ja see ei vähene koos laenujäägi vähenemisega. Lisaks on nad selle arvutamise ära peitnud kenasti laenuintressi veergu. Kui vaatate Bondora iseteeninduses oma laenuseisu ja maksegraafikut, siis sealt ei paista see haldustasu mitte kuidagi välja, seda lihtsalt ei mainita. Järgmine tänaseks juba kurikuulus teenus on neil see eelmainitud B-Secure. Oma olemuselt on see täitsa asjalik teenus. Jah, võimaldab teil automaatselt makse kuupäeva muuta või maksepuhkust võtta. Aga... Selle kuutasu on selline, et see jääb kehtima täpselt nii kauaks kui kaua kehtib teie laenuleping. Ehk siis kui võtta näiteks 10. kuul maksepuhkus ja määrata uueks laenuperioodiks 60 kuud, siis maksategi 60*10 = 600 EUR selle sammu eest. Võrreldes teiste laenuandjatega, kes tihtipeale pakuvad lepingumuudatusi praktiliselt ilma teenustasuta, on see ikka korralik rööv. Pole imestada, kui Bondora reklaamlause on "Mõtle suurelt!" Nad tõesti mõtlevad suurelt. Tänaseks päevaks olen nende eeltoodud asjaoludega pöördunud ka tarbijakaitsesse. Ma ei kahtle seejuures antud teenuste ja tingimuste seaduslikkuses, küllap need taaskord JOKK on, aga küsimuse alla seadsin tarbija korrektse informeerimise. Eks ole näha, kas sealt mingeid vastuseid ja reaktsioone ka tuleb.
Bondora on siiani ainus, kes on hoogsalt kasutanud oma õigust mulle tasulisi meeldetuletuskirju saata. Otse pärispostkasti. Kuuldavasti on nende süsteemid üsna halastamatud ja mingeid vahelülisid nad ei kasuta. Nii kui 3 makset võlas, antakse viimane hoiatus ja siis läheb asi otse kohtusse. Ma ei ole veel suutnud lõplikult ära otsustada, kui kaugele selle teema lasen. Aga kaunist uut nädalat kõigile!