Võlgade aegumisest, viimast korda

Täna on siis tuhandetel võlglastel pidupäev. Jutt siis loomulikult sellest, et 80000 inimese laenud aeguvad just täna. Ma küll ei tea, kui palju mu lugejate seas neid inimesi on, keda see otseselt puudutaks, aga teema kokkuvõtteks oleks paslik lõplik ülevaade anda, mis siis alates tänasest juhtuma hakkab.

Esiteks terminid - võlad AEGUVAD automaatselt. Kõik need 80000 võlga ongi aegunud tänasega, punkt. Ei ole mitte mingeid agasid. Kuid võlad EI KUSTU automaatselt. Selle jaoks tuleb avaldus teha kas kohtule või kohtutäiturile. Teiseks rõhutaksin siinkohal, et mina räägin vaid tsiviilnõuetest ja nendega seotud täitemenetlustest. Ehk siis tegelikult võla kustutamine juridiilises keeles tähendabki seda, et lõpetatakse tsiviilnõude täitemenetlus.

Tänane Maalehe artikkel andis sellest päris hea ja detailse ülevaate.  Kuna taaskord tegemist aga tasulise artikliga, siis teen väikese kokkuvõtte sellest. Kui muidugi vähegi võimalik, siis soovitan selle artikliga ka tervikmahus tutvuda. 

Reeglid võlgade kustutamise avalduse tegemisel:

1. Avaldust saab teha nii kohtutäiturile (maksab 18 EUR) kui ka otse kohtule (riigilõiv: 30 EUR).
2. Lisaks tuleb kinni maksta ka kohtutäituri lisakulud (kuni 50% põhitasust)
3. Kui täitemenetlus sissenõudja nõude täitmise aegumise tõttu lõpetatakse, võib menetlus siiski jätkuda täitekulude sissenõudmiseks. Täitemenetlus tervikuna lõpeb, kui on tasutud ka täitekulud.

Kuni täitemenetluse lõpetamise avalduse lahendamiseni kohtus jätkub üldjuhul täitemenetlus, kuid kohus võib võlgniku avalduse alusel esialgse õiguskaitse korras peatada kohtutäituri poolt arestitud raha ülekandmise sissenõudjale või muude täitetoimingute tegemise.

Ka Justiitsministeerium tegi täna selle teema kohta eraldi juhise.

Mõned olulised lisamärkused veel. Aitäh sulle, vahva anonüümne kommenteerija, kes sa neile tähelepanu pöörasid!

1. Riigilõiv tuleb maksta kohtule siis, kui eelnevalt ei ole täituri poole pöördutud. Kui täitur ei nõustu lõpetama, siis on kohtusse pöördumine riigilõivuvaba

2. Kohtutäituri tasust peab kohtutäituri kaalutlusotsuse järgi tasuma maksimaalselt 50%, kuid täitur võib ka üldse mitte midagi küsida. Eks see ole neil südametunnistuse küsimus, et palju nad vaeva näinud on ja ära teeninud oma tasust.

Lisaks sellele, on ametliku avalduse blanketis justkui vormiliselt avaldus ainult põhinõude osas aegumise kohaldamiseks, justkui kõrvalnõuded jms lisad jääks aegumata. Et siis iga kõrvalnõude kohta eraldi avaldus ja eraldi ka 15 EUR+km avalduse tasu. Soovitaks inimestel ise vabas vormis avaldus kirjutada ja mitte lisada sinna kaheldava väärtusega juriidilisi nüansse.

Lõpetuseks - Justiitsministeerium on tekitanud eraldi ka KKK lehekülje, millega tasuks samuti tutvuda.

Veelkord võlgade aegumisest

Täna ilmus Maalehes järjekordne artikkel võlgade aegumise kohta. Eriti just selle seadusemuudatuse kohta, mis 5. aprillist hakkab kõvasti möllu tekitama. Kahjuks on see artikkel aga taaskord tasuline ning ma arvan, et need, kes sellest infost kasu võiksid saada, ei hakka seda ka ostma. Aga ma püüan väikestviisi kokkuvõtte sellest teha. Link on siin: https://maaleht.delfi.ee/artikkel/92535735/kumnete-tuhandete-inimeste-volad-aeguvad-kahe-kuu-parast-kohtutaitur-puuab-votta-veel-viimast
Kümnete tuhandete eestlaste vanad võlad aeguvad 5. aprillil. Nimelt võeti kümme aastat tagasi 5. aprillil 2011 vastu seadusemuudatus, mille kohaselt jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg on 10 aastat, varasema 30 aasta asemel. Seega saabub aeg, mil kümnete tuhandete eestlaste täitemenetlused aeguvad, hinnanguliselt võib sellel kuupäeval täitemenetlus aeguda 80 000 inimesel.
Kui vana võla sissenõudmisest on möödunud kümme aastat, siis enam võlga sisse nõuda ei saa. Nüüd on kohtutäiturid, inkassod ja võlausaldajad leidnud aga omast arust kavala mooduse aegumise katkestamiseks. Nimelt võtab võlausaldaja avalduse kohtutäituri juurest tagasi ja pöördub sama nõudega uuesti sama või uue kohtutäituri poole ning algabki uus 10-aastane aegumine. Tundub väga ebaaus trikitamine, kas pole?
„Igasugune trikitamine aegumise tähtaja edasilükkamiseks seaduse lünka ära kasutades ei ole lihtsalt eetiline. Inkassoettevõtete ja kohtutäiturite selline kombineeritud koostöö on üllatav, kuna säte, mille üle justkui võitlus käib, võeti vastu 10 aastat tagasi. See peaks olema piisav aeg nõude sissenõudmiseks ja tänane erutus tähtaja saabumise lõpusirgel meenutab pigem ärevushetke pika uinaku järel,” sõnas HUGO.legali jurist Raivo Kiisk.
Kiisk lisas, et seadusandjal on menetluse lõpusirgel aegumise kohaldamiseks ettenähtud niinimetatud lihtsustatud kord ning õnneks on seadusandja näinud ette ka seaduse tekstides selguse, mis lõpetab sellise trikitamise.
Aegumine tähendab seda, et võlgnikul on pärast nõude aegumistähtaja saabumist õigus keelduda kohustuse edasisest täitmisest ning nõuet ei saa täitma sundida ka kohtutäitur. See aga ei ole automaatne protseduur ning võlgnik peab aegumise realiseerima omal initsiatiivil – kehtiv seadus näeb ette, et kui kohtutäituri käes on aegunud nõue, tuleb võlgnikul pöörduda kohtusse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga. Hagi rahuldamise järgselt täitemenetlus lõpeb ja võlausaldaja ei saa võla täitmist edasi nõuda.
Justiitsministeeriumis on aga ette valmistatud eelnõu, mille eesmärk on lihtsustada täitemenetluse lõpetamist aegumise korral – kui täna tuleb võlgnikul täitemenetluse lõpetamiseks pöörduda kohtusse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga ning tasuda kopsakas riigilõiv 300€, siis seadusemuudatuse jõustudes on üheks võimaluseks menetleda see lihtsustatud korras läbi kohtutäituri, kellele tuleb esitada vastav avaldus. Lisaks ei saa seaduse muudatuse jõustudes võlausaldaja enda suva järgi enam aegumist katkestada ja uuesti alustada, kuna uue seaduse järgi algab aegumine esimesest täitedokumendist. Eeldatavasti jõustub eelnõu märtsi alguses.
Seega, tundub, et vähemalt justiitsministeerium on asunud selles võitluses võlglaste poolele. Annab igal juhul lootust. Tahaksin muidugi siinkohal üle rõhutada seda, et mitte kuidagi ei õigusta ma võlgade eest ära põgenemist. Aga õiglast kohtlemist väärivad ka võlglased.
Nagu üks kommentaator mu "Võlanõustamisteenuse" postituse all kirjutas: "Tegelikult päris masendav, mis olukorras me ühiskonnana oleme, kui inimene peab enda eest võitlema, kogu aeg enda õiguste eest seisma. Inimese õigus ongi olla loll (võhik), selleks on asjatundjad - ettevõtted, mis selles vallas tegutsevad. Et kui mina ei ole automehhaanik, olen tavakodanik, siis mul ei pea olema samu teadmisi ja oskusi autot remontides, mis mehhaanikul. Ma saan vaid heauskselt usaldada oma ala spetsialiste. Kusjuures see hea usu põhimõte on üks võlaõiguse baasprintsiipe. Aga miks see võlgnik, samamoodi täiesti tavaline inimene, võhik, kesiste teadmistega võlgnevuste, paragrahvide jne osas, et miks tema ei saa heas usus toetuda spetsialisti ehk inkassofirmale? Kus see VÕS § 6 lg 1 siin siis on, mis ütleb, et Võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt? Loomulik ju, et tavakodanik (tarbija) ei pea omama samu teadmisi ja oskusi, mis selles valdkonnas igapäevatööd tegev asjatundja."

Üleskutse kõigile, kellel inkassodega probleeme

Seoses asjaoluga, et paari kuu pärast on väga suur hulk võlgasid aegumas, on hakanud inkassod veelgi aktiivsemalt ja agressiivsemalt raha taga ajama ja selle juures ära unustades ka viimasegi seaduslikkuse.

Seejuures, tahaksin tegelikult aegumise kohta rõhutada paari hästi olulist aspekti (pärinevad siit artiklist):

• Inimesed ei pea tasuma aegunud nõudeid, kuid inkassodel ei ole keelatud neid sisse kasseerida
• Võlgniku õigusrahu huvides on seaduses kehtestatud tähtajad, mille jooksul peab võlausaldaja nõude maksma panema. Kui võlausaldaja seda seaduses märgitud ajal ei tee, kaotab ta riikliku kaitse ning võlgnikul on õigus keelduda kohustuste täitmisest. Enamasti on lepingust tulenev nõude aegumise tähtaeg 3 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest. Koos põhinõudega aegub ka viivis.
• Võlgnikega üritatakse sõlmida kokkulepe maksegraafiku osas ning pakutakse väga madalaid kuumakseid ja vähendatakse ka viiviseid, kuid selle kokkuleppega tunnistab võlgnik kohustust ning aegumine katkeb. See aga tähendab, et nõue ei ole enam aegunud.
  

Kindlasti mäletate veel Äripäevas ja Maalehes ilmunud pikemad artikleid sellest, kuidas inkasso oma volitusi ületab ja paneb võlglased maksma rohkem, kui peaks. Samuti on kindlasti veel värskelt meeles ka Joel-Gustavi ja Eva-Liina lood siitsamast blogist.
Tunnistan ausalt, neid lugusid oleks veel ja veel, mida siin kajastada, aga on tekkinud idee see kõik viia natuke suuremale tasandile, suurema lugejaskonna ette.
Koostöös Äripäeva ja AMOV-blogijaga on loodetavasti valmimas üks pikem artikkel sellel teemal. Aga selle jaoks vajame me teie kõigi abi, kes te olete inkassoküüsi sattunud.
Kes vähegi tunneb, et soovib ja julgeb selles osaleda, siis palun otsige välja oma inkassoga sõlmitud lepingud, võlatunnistused ja saatke need aadressile appivolgnik@gmail.com (Appi, ma olen võlglane!) või siis otse Äripäeva ajakirjanikule pille.ivask@aripaev.ee.
Te võite kõik isiklikud andmed sealt ära peita. Meid huvitab vaid lepingute sisu, et see kõik uue artikliga avalikkuse ette tuua. Kui te ise ei kriipsutagi neid andmeid maha, siis ärge muretsege, seda teeme meie ikka ja mitte kellegi isiklikke andmeid ei avaldata.

ANONÜÜMSUS ON TAGATUD! 

Lisaks oleks igati tervitatav, kui see postitus ja üleskutse leviksid. Seega, palve ka kõigile lugejatele, kes otseselt pole võlgade või inkassodega kokku puutunud/kokku puutumas. Palun jagage seda postitust, et see jõuaks võimalikult paljude inkasso terrori all kannatajateni. Aitäh! Facebookis jagamiseks tuleks siis kasutada https://volglasepaevik.blogspot.com/2021/02/uleskutse-koigile-kellel-inkassodega.html aadressi.