Lingikogum - praktilised ja asjalikumad postitused

Oma blogis olen ma aastate jooksul päris palju postitusi kokku kirjutanud. No ikka mitusada. Eks nagu ikka - mõned neist on asjalikumad, teised emotsionaalsemad, kolmandad isiklikumad. Leidub peaaegu kõike. Ning tegelikult on nende seas ka selliseid, mille üle ma siiani üsna uhke olen, millega sai korralikult vaeva nähtud ja igasugust infot kokku kogutud. Kuna aegajalt ma ikka saan kirju või ka sõnumeid, et "kuule, sul kunagi oli sellel või sellel teemal üks hea postitus, kas saaksid mulle linki jagada, ma ei suuda enam ise üles leida?", siis mõtlesingi, et teen vastava inventuuri ära ja panen siia ühte postitusse kokku erinevad lingid ja mõtisklused, mis võiks ka laiemale seltskonnale huvi pakkuda. Neis kõigis võiks olla ka veidi midagi asjalikku ja ehk ka praktilist õpetust.

• Kuskohast tegelikult on võimalik leida võlgade osas ametlikku abi. Ja missugust abi võlanõustajatelt üldse loota või oodata võiks.

• Võlglaste õigustest ja laenuandjate ebaseaduslikust tegevusest. Ning väike õpetus ka selle kohta, mida peaks tegema, kui teile saabub kohtu poolt teade maksekäsu kiirmenetluse algatamise kohta. 

• Kui kõrged üldse tohivad olla laenulepingute intressi- ja viivisemäärad. 

• Kui kiiresti ikkagi jamad suureks lähevad, kui inimene mingi osamaksega viivitab? Kas inkasso tuleb peagi ukse taha koputama? Kas tööandja laseb mind kogu selle jama peale lahti? Kas mul on üldse kunagigi võimalust oma elus veel kuskilt laenu saada, kui ma juba otsapidi maksehäireregistrisse jõuan?

• Tõenäoliselt on iga võlglase suurim hirm just seotud täituritega ja eriti olukorraga, mis saab siis, kui varad, sissetulekud ja pangakontod aresti alla lähevad. See on justkui võlgnevuse teekonna lõpp-punkt, kust enam sisuliselt hullemaks minna ei saa. Kas see aga tegelikult ka on nii dramaatiline? Lisaks ka viide kalkulaatorile, mille abil saab välja arvutada, kui suure osa sissetulekutest kohtutäitur üldse kinni saab pidada.

• Eraldi postitus hasartmängusõltlastele. Teemaks EMTA hasartmängupiirang.

• Postitus sellest, milliseid tarkvaralisi vahendeid võiks kasutada oma rahaasjade üle kontrolli hoidmisel.

• Kas mängusõltlane tuleks mutta tampida või tuleks proovida teda siiski mõista?

• Kuidas siis ikkagi käituda, kui ühel hetkel mõistad, et sa oled oma võlakoorma alla lämbumas.  Igaks juhuks rõhutaksin siiski üle, et kogu järgnev jutt põhineb lihtsalt minu isiklikel kogemustel ja aja jooksul kogunenud teadmistel.

• Üks mu enda kõige lemmikuimaid postitusi üldse kogu mu bloginduse ajaloo jooksul. Ehk siis mõtted võlglaseks olemise vaimsest poolest.

• Kas II pensionisamba rahasid saab kanda näiteks Revoluti arvelduskontole?

• Juba 2021. aasta kevadel oli lootus, et äkki suudetakse lõpuks inkassode tegevust veidigi piirama hakata. Siiani pole seda veel tegelikult lõplikult suudetud, kuid äkki kunagi ikka saabub see ilus päev...

• Eraisikud on alati eraisikutele laenu andnud. Ning sotsiaalmeedia ajastul käib see muidugi eriti aktiivselt. Väike ülevaade minu tähelepanekutest. 

• Laenuvõlglase põhitõed. Lihtsalt ja konkreetselt. Ilma lisavahuta. 

• Võlgade aegumise anatoomia. 

Koostööprojekt - Keni võlalugu, 2. osa

Täna jätkan Keni loo kirjeldamisega. Neid ridu lugedes võib ilmselgelt mõista, miks mul veidi aega võttis enne kuniks selle loo endast läbi suutsin lasta. Siin on seda inimlikku draamat tõenäoliselt mitme kurva filmi või raamatu jagu. Olgem ausad - tegelikult on ju kõik see, mis siia postitustesse jõuab, vaid jäämäetipp. Kõik need reaalsed emotsioonid, mis sellistel puhkudel inimesele igapäevaselt (eriti igaöiselt) osaks saavad, on arvatavasti reaalselt tuttavad vaid neile, kes selle kõigega ise kokku on pidanud puutuma. See ei ole lihtne lugu. Aga tegelikult pole mitte ükski võlalugu oma olemuselt lihtne. Võlaorjuses olemine on totaalne ellujäämisvõitlus, kus lõpuks häbi ja läbikukkumistunne võivad osutuda hukatuslikuks. Aga nüüd sõna taaskord Kenile.

2019 vabanesin esimest korda suurematest võlgadest. Elukaaslasel tekkis mõte, kuidas mu olukorda lihtsustada. Ta taotles kodulaenu Kredexi käendusega, kuigi saime mõlemad vanematelt sissemakseks piisavalt rahalist abi. Minu vanemate toetus läks kõige suurema intressiga laenude tagasimakseteks. 3 kuud jäi esimest korda täiskasvanuelu jooksul sissetulekust raha üle. See aitas ka väiksema intressiga kohustusi tasandada, kuni saabus sügis, kus otsustasin Fitlapi koostööpartnerite valmistoitude abil kaalulangetusega tegeleda ja töö kõrvalt õppimiseks tuli teises linnas iga 2 nädala tagant 2 ööd ööbima hakata. Credit24 pakkus mulle nüüd juba 5000€ krediidikonto limiiti. See läks mõne kuuga hotellides, tanklates ja kulinaarialettides kasutusse. Hasart kaotatud kilodest kasvas ja peagi oli vaja uurida, kui palju teised "sõbrad" limiiti pakuvad. Säästukaart Plussi limiit suurenes 600€ ja läks suuresti taipärase kanaroa ja kliipaneeringus kana alla. Pillava elustiili jätkamiseks, kinkideks ja reisideks kulus Raha24 pakutud 3000€ krediidilimiit. Siis kasvas kõik üle pea: suhted elukaaslasega läksid sassi, liigsöömine sai võitu, magamine muutus ebaregulaarseks ja mõtete mujale saamiseks leidsin uue istuva hobi.

Koroonaperioodiks oli kehakaal varasemast rekordist veel 10kg võrra kõrgemale kosunud. Sellega kohanemisele kulus koos kollektsioneerimishobi ja kogu garderoobi väljavahetamisega 6000€ Holmbanki pakutud järelmaksulimiiti ja 800€ krediidikonto limiit SMSrahalt. Suhteid elukaaslasega aitas siluda võlgadest rääkimine, psühhiaatri juurde minek ja korteri renoveerimine. Sisustusele pakkus tuge BestCredit 1000€, mis igakuiste laenumaksete puudujäägist üle jäi. Siis saabus mu ellu teie võlablogi, laenusõltuvuse tunnistamine ja oma olukorra kaardistamine. Kõrgenenud vererõhk, kilpnäärme alatalitlus ja uneapnoe said ravi, hakkasin uuesti kaalu langetama, võtsin ülikoolist akadeemilise puhkuse, suurendasin töökoormust ja läksime elukaaslasega pereteraapiasse.

Enne esimest pereteraapia seanssi saime teada, et ootame last. Tema nimel tuli oma elu veel intensiivsemalt korrastama hakata. Psühhiaatri ja pereterapeudi vastuvõtud olid muidugi tasulised. Neisse panustasid nii mu ema kui ka elukaaslane. Psühhiaater soovitas taotleda vähenenud töövõimet ja tööalase rehabilitatsiooni teenust. Mõlemad määrati kohaseks ja see oli suur leevendus finantsolukorrale. Uurisin refinantseerimisvõimaluste kohta ja Bondora oli abiks 15000€ ulatuses. Laenumaksed vähenesid kolmandiku ja intress üle poole soodsam. Ettevalmistustega lapse tulekuks võtsin krediidikontode limiite väiksemas ulatuses uuesti kasutusele ja käisin regulaarselt psühholoogi juures. Lapse sündides tekkis ellu lootus, sest nüüd on keegi, kes minust sõltub ja kelle nimel oma asjad ära klaarida. Eluohtlikus seisus perearsti residendi juurest haiglasse saatmine, operatsioon ja taastumine oli osa sellest.

Laps, tervis ja rahaasjade kordasaamine olid prioriteedid. Lapsele vajalike asjade jaoks tuli appi 700€ limiidiga Kaup24 Tasku, psühhiaater muutis raviskeemi (paremate, ent soodustuseta ravimite peale kulub ligi 100€ kuus), psühholoog innustas pooleli jäänud õpingutesse täiendkoolitusega vahefiniš tekitada ning otsisin edasi refinantseerimisvõimalusi. TFBank keeldus, Bigbank keeldus, aga LHV pank refinantseeris kõik mu kõrgete intressidega kohustused 23000€ laenuks 10 aastaks 420€ kuumaksuga. Kehakaalu osas tuli Fitlapile lisaks appi moeravim Ozempic, mille abil kaotasin 7 kuuga 20 kg, aga see ravi on olnud väga kallis. 89€ kuus 5 kuud ning siis jõudsid minuni korraga tarneraskused ja kõrvaltoimed. 2 kuud 178€ ja olin sunnitud ravi katkestama.

See aga tuli taas võlaorjusega. SMSraha 800€ kuumaksega 45€ ja Bondora pakutud 12000€ kuumaksega 370€ võimaldas tervisega tegeleda, vahepeal reisida ja puhata, kuid sellega toime tulemiseks kogunes järk-järgult mu ellu Ferratumi 3000€ laen kuumaksega 190€. Ema antud 5000€ maksis üht-teist kinni, kuid siis naases naine tööle ja jäin lapsega koju. Igavuse peletamiseks tulid mu ellu mobiilimängud ja kui kunagi haiglas maksin 50€, et mängus boonuseid hankida, siis hasardist kulus loetud päevadega uues lemmikmängus märkamatult sadades eurodes lisaliigutustele. Ferratumi 3000€ tiksus uuesti täis, Bondora refinantseeris seda 3800€, kuid ikka ei saanud endast võitu. Mu mugavus valmistoitu osta, lollus laenuraha eest sooduskampaaniaid ära kasutada ning lapsele ainult parimat pakkuda lõppes 4000€ Ferratumi limiidi ärakasutamisega. Episoodiliselt kasutuses olnud Partner Kuukaardi kuni 300€ kuumakse lõi ka aeg-ajalt sissetuleku üle. Seega nüüdseks on käes neljas kordus läbikukkumiste rajal finantsasjades.

Koostööprojekt - Keni võlaloo algus

Tänases loos lähme sügavamale sisse Keni võlgade kujunemisse. Alustuseks saan siia öelda, et Ken oli üks esimesi, kes mu üleskutsele vastas. Ja see oli selline kiri, mis mul esimese hooga hinge kinni tõmbas. Seda lihtsalt juba ainuüksi selle mahukuse ja detailsuse osas. Pidin esmajoones endale veidi aega võtma ja saatsin ka Kenile vabanduse, et see ei ole selline kiri, millele ma kohe jooksvalt vastatagi suudaksin. Aga läbi ma selle töötasin ja nüüd on aeg käes, et see järgemööda ka teile ette laotada. Sõna Kenile.

Olen teie blogi algusest peale jälginud ja selle kõrval oma võitlust pidanud. Bondora toetuskampaania ajal saatsin igakuise panuse teie rahalise seisu parandamiseks julgustavate ja hoiatavate blogipostituste eest. Nüüd on ehk minu aeg oma lugu teile koostööks jagada.

Minu saaga algas eelmise majandussurutise ajal, raha sulas kiiresti käest ja Swedbank pakkus tudengitele 3000 krooni arvelduskrediiti. Arve oli järgnevad poolteist aastat, kas lubatud 3000-kroonises miinuses või suuremate laekumiste järel korraks plussis ja siis nädalatega jälle max miinuses. Nagu ikka kallim toit, väljas söömine, peod, spordiklubi täispakett, uued riided, raamatud, mõned reisid jms. Vanemate toetusest sai söönuks ja arved makstud, aga ühel hetkel muutus selline kerjamine minu jaoks stressirohkeks, sest isa jäi pikaajaliseks töötuks. Õpingud ei edenenud ja tegin akadeemilisel puhkusel olles unistuste tööd, kuni lavastusprojekt lõppes. Sellele järgnes šokeerivalt ebaõiglane miinimumpalgaline suvine töö, kus kõiki töötunde ei hüvitatud. Mingid varud uueks õppeaastaks ikkagi kogunesid.

Tudengipõlv jätkus Tartus uuel erialal, aga samas laristamisrütmis nagu Tallinnaski. Poole aasta pärast õnnestus teistkordsel taotlemisel saada Partner Krediitkaart, mida pakkus samuti Swedbank. Sellegi limiit kulus nädalatega maksimumini. Järgmised poolteist aastat pangaarve eriti plussis polnudki. Mõni makse jäi võlgu, kuid lahenes hiljemalt järgmisel kuul, ja mõlemad krediidiliinid lõpuks aegusid, mistõttu vormistati nende jääkide tagasimaksmiseks väikelaen, mille tagasimakseteks saabus päästerõngana ajateenistus oma sõduritoetusega. Kaitseväest arvati mind aga paar kuud pärast NAKi algust tervislikel põhjustel välja, sattusin parajasse depressiooni ja pooleteiseks kuuks rahalisse auku, sest kehtis akadeemiline puhkus, aga polnud poolt ajateenistuse aega täis teeninud, et Töötukassalt toetusi saada. Olin küll piisavalt tööd teinud ja makse maksnud, aga sellest ei piisanud. Õnneks oli elukoht tuttavate juures olemas.

Tutvuste kaudu sain mõeks kuuks küll abitöölisena, kuid ikkagi erialasele tööle ja mind värvati pikemasse lavastusprojekti - ikkagi taaskord unistuste tööle, millest kahjuks polnud võimalik ära elada. Suveks läks lavastus pausile, rahamured süvenesid, elamiskulud said kaetud uue Swedbanki väikelaenuga ja Säästukaart Plussi krediidikontoga, sest lavastusprojektist oli näha 4 kuud regulaarset sissetulekut. See viis juba teiseks kuuks mind makseraskustesse. Vahepeal töötasin toitlustuses ja kuna see oli hooajaline töö, siis vajasin esimese palgani finantsabi, seekord Credit24 kiirlaenust. Maksegraafiku sõlmisin 3 kuuks ning pidin uue töö leidma. Ainus avaliku palgaga depressioonis inimesele sobiv töö, mida teha suutsin, tundus mulle olevat tolleaegses Lõuna-Eesti suurimas hüpermarketis. Kui palk polnud avalik, siis varasema töövestluse kogemuseta palgaläbirääkimisi pidada ei julgenud.

Juba pärast esimest kiirlaenu tagasimakset pakuti lisalimiiti, mille pillavalt täisulatuses kasutusele võtsin, sest teatriinimeste kõrval võrdsena tundmiseks võitlesin staatussündroomiga. Maksegraafikut pikendasin mõne kuu võrra arvestusega, et sügisest sai lavatööst veel üheks hooajaks lisatöö, mis uue laenu kulud katab. Varsti aga jäi etendusi vähemaks ja rahapuuduses pakkus abi uus teenus - Credit24 krediidikonto, suurim lõks, millest sain lahti alles 2022. aasta refinantseerimisega.

Maksin 2 väikelaenu ja 1 kiirlaenu elamiskuludest üle jäänud piskust ning järjest suurenevate maksetega krediidikontodelt. Säästukaart Plussi limiit oli lõpuks 500€ ja Credit24 krediidikontol 3000€. Kogunes ka mitu järelmaksu telekomidele, kusjuures kaotatud või tuttavate juurest varastatud iPadi asemele ostsin uue, kuid maksin kadunukese eest veel poolteist aastat. Ka kalli spordiklubi siduv leping oli aastaid püsimaksena rahakotti koormamas, ehkki jõudisin spordisaali kord mõne kuu jooksul. Sealtsamast tuttavate juurest tuli mul ühel hetkel välja kolida ja olin Credit24le aadressiks märkinud nende aadressi. Kui tuttavad oma kinnisvara müüma hakkasid, sai omanik teada, et nende aadressile on registreeritud minu nimele kiirlaen, ja teavitas sellest mu vanemaid, kes mulle elukoha olid sellelt samalt sõber-tuttavalt saanud. Ema oli šokis ja kuna isa oli vahepeal tööle läinud, aitas ema isa teadmata mul kiirlaenu tagasi maksta. Pärast seda saabus ühel hetkel Credit24 võlateade vanematekodu postkasti ja ema avas kirja. Kui sai teada, et see polnudki mu ainuke võlg, läksid suhted vanematega kreeni. Vahetasin eriala ja kõrghariduselt kutseharidusele üleminek oli egole paras löök, mistõttu depressioon süvenes ja kehakaal suurenes 20kg.

Jätkub...

Koostööprojekt - Maria võlaloo algus, 2. osa, koos detailidega

Täna jätkaksin ma Maria loo edasise kajastamisega. Ning samuti annan juba ennetavalt teada, et veel sel nädalal saame ka Keni ja tema looga lähemalt tuttavaks. Praegu aga siis sõna Mariale, kes jätkab oma võlaloo alguse kirjeldamist.

Leidsin vahepeal endale müügialaselt ulme hea töökoha - palgaks keskmiselt 3000 EUR puhtalt kuus kätte. Muidugi oli selle taga higi, vaev ja pisarad. Laenud sain ilusasti makstud, sain elada ka ja paksu viilu vorstigi leiva peale. Minu puhul siis võib öelda, et süües kasvab isu -  kasvasid tulud, kasvasid kulutused ja loomulikult olin kuidagi suutnud jällegi mõned krediidikontod lõhki ajada. "Ma ju teenin nii palju, konkreetselt pohhui" suhtumine. Ükskord maksan ju niikuinii tagasi. Õhuloss kukkus kokku kui põlesin läbi selle hullu töötamise ja raha taga ajamise tagajärjel - hoidke piip ja prillid, sest nüüd hakkab lumepall korralikult allamäge veerema.

Tulin märtsi lõpus päevapealt töölt ära, mõtlesin et puhkan max 1 kuu ja raudselt saan ju kohe tööle eks, kogemusi nagu on ja tööturg tundus ka suhteliselt aktiivne.

6 kuud hiljem ja ma olin ikka töötu - vestlustele kutsuti, kuid mitte kusagile ei saanud. S*tt lugu! Tegin selle 6 kuu jooksul tööampsusid, elukaaslane mind aitas väheke kuid periood oli raske. Niivõrd raske,et ma ei suutnud oma laenudega, järelmaksudega enam toime tulla. Tulid hoiatused, maksehäireregister ja siis lõpuks inkassod ning maksekäsud kohtus.

Mainin ka ära, et minu olukorrast teab vaid minu õde ja mitte ka täielikku tõde. Olen oma õe aadressil sisse kirjutatud ja sinna postkasti laekusid tahtmatult mõningad võlgnevusega seotud paberkirjad, jube häbi oli. Niiviisi sai ta teada, et olen laenuorjuses ja võlad on seljas. Mitte keegi teine ei tea, kuigi mul on pikaajaline elukaaslane ja oma pereliikmetega olen lähedane. Lihtsalt nii piinlik on sellest kõigest kellelegi pajatada, et kannan seda koormat endaga üksi.

Sain üsna hiljuti uuesti tööle. Palk on hetkel 1651 EUR kätte, olen otsimas ka lisatööd (suht võimatu E-R 9-17 graafikuga leida aga püüan). Tänaseks taon ulme intressidega laenusid inkassodele. Maksekäsud on õnneks veel tunduvalt mõistlikumad. Minu pangakontod on avatud, midagi arestitud ei ole (ei sooviks seda eluilmaski).

Detailne info siia ka inkassode kaupa:

Julianus Inkasso

Enam-vähem mõistlikud kontaktisikud, normaalne sõlmida kokkuleppeid. Mõne lepingu osas olen püüdnud kuumakseid vähemaks saada, kuid paraku olen saanud eitavaid vastuseid. (Ütleks et hetkeseisuga kõige normaalsem inkasso kuhu minu võlgnevused müüdud on. Ei ähvarda, ei sõima ja teevad näo, et püüavad vähemalt mind mõista.)

Julianus Inkassole igakuised maksed kokku: 513 EUR

Kokku nende käes 6 lepingut, koguvõlgnevusega 10768 EUR

OK Incure

Püüdsin nendega kontakteeruda, et oma kuumakseid vähendada kuid vastuseks sain, et neil ei ole võimalik erikokkuleppeid pakkuda. Tore! Väga jäik asutus.

OK Incure'ile igakuised maksed kokku: 356,35 EUR

Kokku nende käes 3 lepingut, koguvõlgnevusega 10182 EUR

PlusPlus Capital AS

Kõige ebameeldivam inkasso kogemus. Väga rabe vanamees helistas mulle ja suhtles äärmiselt ebaviisakalt. Suure anumisega sain esimesed 6 kuud makse 150 euri peale, meesterahvast teenindaja soovitas edaspidiselt rahalaeva kusagilt oodata, et neile hakata makseid tegema. Kui hilinesin maksega üks päev, siis sain täpselt sellise SMSi: "Teil on makse tegemata. Kuidas edasi?" Selline tunne jäi, et keegi tuleb mulle kurikaga ukse taha raha nõudma.

PlusPlus Capital AS igakuine makse hetkel: 150 EUR (peale 6. kuud 496 EUR).

Nende käes üks leping, koguvõlgnevusega 28 327,85 EUR

Kohtu maksekäskude maksegraafikud:

Leping 1 - Võla jääk: 3999,69 EUR; igakuine makse: 117,63 EUR

Leping 2 - Võla jääk: 4546,19 EUR: igakuine makse: 133,71 EUR

Hetkel on üks võlg summas 1732,30 EUR samuti maksekäsuna edastatud, olen sõlmimas maksegraafikut ja loodetavasti saan sealt mõistliku kuumakse.

Teise võla osas (summas 633,43 EUR) pakub laenuandja mulle hetkel 4-kuulist maksegraafikut, kuumaksega orienteeruvalt 121 eurot. Mõtlen veel veidi, mida ette võtta selles osas.

Kokkuvõtteks siis need kohutavad summad:

Võlgu on mul kokku summas: 60191,21 EUR

Kuumaksed kokku: 1270,69 EUR + veel nimetatud lahtised otsad lisandumas.

Ilmselgelt on see summa nii ulmeliseks kujunenud inkasso ja maksekäskude lisatasude tõttu. Lisan veel, et maksan telefoniarvet, autokindlustust, kommunaale ja siis tahaks süüa ka veel eks.

Ausalt ja siiralt - ma olen tegelikult üdini normaalne ja terve inimene, töötan täna hea koha peal kontorirotina kuid lasin selle lumepalli veerema, veerema nii et raske on seda peatada ja ilmselt lakun neid haavu veel aastaid.  Perelisa ma endale täna lubada ei saa, puhtalt juba sellepärast, et enamus minu sissetulekust kulub laenude tasumiseks ja eelmainitud olukorda, kuidas mina kasvasin, enda järeltulijatele ma luua ei taha. Hiljuti viisin sisse ka elukindlustuse taotluse - ma mõtlen täna ka sellepeale, et kui minuga peaks mingil põhjusel midagi juhtuma (siiralt loodan, et mitte), siis ei põhjusta ma oma pereliikmetele koormat oma tehtud vigade näol. Endale kordan igapäevaselt, et olukord on s*tt, aga see on minu tuleviku väetis. Et saaksin need tagasimaksed piisavalt targalt teostada ja suudaksin end ülalpidada, siis igasugused soovitused ja lisatöö ideed on oodatud.

Tegin selle supi ja kavatsen selle supi ka ise ära süüa.

HUGO.legali uus rakendus inkassoterrori all kannatajatele

Enne, kui ma siin lähinädalatel jätkan Maria ja Keni lugudega (või noh, õigemini, Keni puhul on veel tegelik alguski tegemata), siis pean tegema ühe kõrvalpõike.

Ma olen varem ka riivamisi kirjutanud ühest väga vajalikust ja tõhusast õigusbüroost ehk siis HUGO.legalist. Nad on just selline asutus, mis on pühendunud erinevate õigusprobleemidega tegelemisele ning selle juures on nad üles ehitatud selliselt, et peaksid vähemal või rohkemal määral olema kättesaadavad ka veidi kehvemal majanduslikul elujärjel olevatele inimestele. Igal juhul soovitan julgelt nende poole pöörduda, kellel mingidki võlanõuded kukil ja tahaks selgusele jõuda, kas need nõuded on ikka täiel määral seaduslikud ja õiguslikud. Eriti puudutab see muidugi erinevaid inkassonõudeid.

HUGO.legali tiim on ka selles mõttes teinud tänuväärset tööd, et nad on lisaks igasugustele juriidiliste konsultatsioonide pakkumisele töötanud välja ka erinevaid tööriistu, millega nii inkassole kui ka näiteks kohtutäituritele korrektseid kirju koostada - erinevaid taotlusi, avaldusi või ka teabenõudeid.

Ning täna andsid nad teada järjekordsest tööriistast. Nagu nad ise selle kohta kirjutavad - "Nüüd on kõigil inkassoterrori käes kannatavatel inimestel võimalik kasutada aegumise õigusrakendust."

Sellest kõigest saab täpsemalt lugeda tänasest Ärilehe artiklist (seejuures on see täiesti tasuta loetav kõigile). 

Eriti vahva märkusena saan siia lisada, et 10 minuti jooksul andis lausa 3 erinevat inimest mulle sellest artiklist teada. Seega, tundub, et inimesi kõnetab see täitsa olulisel määral. Muidugi, kui keegi on seda juba kasutanud või plaanib kasutada, siis võib julgelt ka sellest mulle kirjutada. Nagu öeldakse - tõe kriteerium on praktika ja seega hea meelega kajastan ka siin blogi veergudel inimeste reaalset kogemust selle vahendiga. Ja kui olete teadlikud veel sellistest tööriistadest, mis aitavad võlakohustustega seotud juriidilist kadalippu kergemini läbida, siis andke samuti märku.

Koostööprojekt - Maria võlaloo algus

Tagasi mõeldes, ilmselt on minu laenude teekond saanud alguse sellest, et mul oli vaja oma lapsepõlve vajaka jäämisi endale kompenseerida. St minu vanemad on minevikus olnud ka laenudega kimpus ning enamus pere sissetulekust kulus laenude kinni tagumiseks - ilmselgelt ei jäänud palju üle, et minu materiaalseid soove täita. Nii ma siis vist alateadlikult otsustasin, et kompenseerin endale selle kõik tagantjärgi... aga laenude ja krediidiga. Loomulikult tahan ma tulevikus oma lastele teistsugust elu kui oli minul. 

Minu laenude teekond sai alguse Swedbanki püsimaksega krediitkaardist, kui olin saanud värskelt 21. Limiidiks oli äkki 500-1000 eur? Rohkem kindlasti mitte, olin ju vanematelt kuulnud, et krediitkaart on tegelikult paha värk. 

Kuna mulle on alati meeldinud osta ilusaid asju ja lubada endale täiskasvanueas seda elu, mis mul tegelikkuses üle jõu käib, siis varsti oli minu krediitkaart jõudnud märkamatult maksimum limiidini - 3000 eur. Ja loomulikult selle olin ma kõik ära kulutanud. Palk oli mul tollal 1000 eur kätte.  

Ühe kaardi limiit maksimumini tõmmatud, võtsin vabamaksega krediitkaardi - selle sain limiidiga 300 eur. Ka see sai kiiresti tühjaks. 

Kui krediitkaardid olid tõmmatud Swedbankis lõhki, siis võtsin väikelaenusid - ka neid mulle sealt jagati 300 eur kaupa. 

Swedbankiga said lõpuks jutud ühele poole - muidugi mitte tagasi maksmise mõttes vaid ikka selles osas, et mulle sealt enam krediiti, laenusid ei antud. 

Muidugi on meil turg krediidipakkujaid täis - mäletamist mööda tulid esmalt Inbank väikelaenud, krediitkaardid, Holm Bank jms. Kui enam-vähem soliidsetest kohtadest enam krediiti ei antud, siis tulid juba kiirlaenukontorid nagu Bondora, Raha24 ja nii edasi. 

Kuidas ja miks ma selle lumepalli nii suureks veeretasin? Katsin silmad kinni, võtsin uue laenu, maksin uuega vanu ja kulutasin lõputult. Kuu lõpus kunagi raha ei olnud, kui oli, siis ikka väikelaenuna võetud raha või krediitkaardil olev tagasi makstud pisku, mida edasi-tagasi veeretasin. 

Kogu selle aja olen loomulikult olnud tööinimene - enamasti olen teeninud 1000-1200 eur kätte ja tegelikult olin end ammu juba 2 aastaga niiviisi enam-vähem lõhki laenanud. 

Muidugi vahetevahel mõtisklesin, mida oma olukorraga peale hakata kuid rahatarkuse/sellest olukorrast välja roomamise teadlikkust oli vähe. Vahepeal leidsin netist info, et on olemas refinantseerimine. Mõtlesin et olen tark tüdruk ja panen kõik need laenud üheks ja püüan siis niimoodi oma kuumakseid vähendada. Refinantseerimist pakkus mulle Punk Finance - räme intress, aga tundus tollal siiski hea lahendus, sest laenusid oli mul ei-tea mitmest kohast ja juba oli maksmisega suht keeruline arvestada - kui palju, kellele, mida. Refinantseerimise tulemusena laenude kogu kuumakseks 395 eur. Süda oli korraks rahul, et noh, mingigi lahendus. 

Siin see saaga ei lõppe...

Üleskutse tulem, saagem tuttavaks - Maria ja Ken!

Ligikaudu kuu aega tagasi esitasin ma kaks üleskutset, millest siis ühes palusin oma saatusekaaslaste ehk teiste võlglaste abi. Otsisin inimesi, kes oleks nõus minu blogis oma võlalugu jagama, nii detailselt, kui nad ise parasjagu vajalikuks peavad.

Alustuseks pean ütlema, et see amps osutus oluliselt suuremaks, kui ma eales oleks oodanud või arvanud. Ma sain täiesti meeletu arvu kirju. Eks nende seas oli omajagu ka selliseid õnneotsijaid, kes lihtsalt kirjeldasid natuke oma muret ja seejärel palusid lihtsalt nõuandeid, kuidas uut laenu peale saada või üleüldse, kuidas rohkem lisaraha hankida. Oli ka neid, kes rääkisid alustuseks oma loo põgusalt ära, aga kui ma hakkasin täiendavaid küsimusi küsima, siis nad loobusid - küllap siis polnud veel tegelikult valmis oma probleemiga tegelema.

Lõpuks jäi sellest kirjade laviinist sõelale kaks inimest. Need olid inimesed, kes mulle juba esimese kirjaga suutsid muljet avaldada ning hilisem dialoog ja kirjade vahetamine süvendas seda tunnet veelgi. Mulle meeldis nende mõlema puhul kogu see suhtumise pool ning soov tõesti oma murele ja võlakoormale otsa vaadata. Samuti oli tunda, et omajagu on juba ka eeltööd tehtud, kohustused kaardistatud ja mingigi plaan paigas. Aga saagem siis tuttavaks - teie ees on Maria ja Ken. Alustuseks avaldan nende mõlema ankeedid. Kinnitan teile - nad mõlemad on pärisinimesed ja järgnevate postituste jooksul hakkab lahti hargnema nende päris lugu. Muidugi on siin ka väikseid faktimööndusi (alates kasvõi nende nimedest), aga kõik, mis nende lugude puhul oluline, on tõeline ja aus.

• Nimi: Ken
• Vanus: kolmekümnendates
• Sugu: mees
• Võlgade kogusuurus: 43000€
• Igakuine laenumaksete summa: püsivalt 1135€ (2 laenul on maksepuhkus muidu ligi 1500€), aga oleneb, kui palju krediidikontode limiiti ja Partner Kuukaardi arvelduskrediiti (see tuleb igal järgmisel kuul kinni maksta) kulub elamiskuludeks
• Sissetulekute suurus: 1800€
• Kas võlad on ka inkassos? Ei
• Kas võlad on ka kohtutäituri käes? Ei
• Kas arvelduskontod on avatud? Jah
• Milline on kogemus võlanõustajatega? Puudub
• Kas sul on (kinnis)vara, mis võiks võlgade tõttu ohtu sattuda? Ei
• Kas su lähedased teavad su võlgadest? Jah
• Mis seisus näed end aasta pärast? Teise pensionisamba maksetest olen saanud suurima intressiga (44,1%) kohustused tasutud ja kuumaksed on vähenenud selliselt, et iga suurem ootamatu kulu mind võlgnikuks ei teeks.

---------------------------------------------------------------

• Nimi: Maria
• Vanus: 26
• Võlgade kogusuurus: 60191
• Igakuine laenumaksete summa: 1300
• Sissetulekute suurus: 1670 EUR/neto
• Kas võlad on ka inkassos? Jah
• Kas võlad on ka kohtutäituri käes? Jah
• Kas arvelduskontod on avatud? Jah
• Milline on kogemus võlanõustajatega? Puudub
• Kas sul on (kinnis)vara, mis võiks võlgade tõttu ohtu sattuda? Ei
• Kas su lähedased teavad su võlgadest? Ei
• Mis seisus näed end aasta pärast? Hetkel võtan kuu korraga, muidugi eesmärk on selleks ajaks, et olen sissetulekuid nii palju suurendanud, et saan maksetega edukalt hakkama ja isegi pisku kõrvale panna.

Oluline on siin silmas pidada üht suurt erinevust - Ken arvestab oma võlgade suurust põhiosa jäägina, aga Maria on oma võlgnevusse juba ennetavalt sisse liitnud ka intressid ja muud kulud. Minu hinnangul pole kumbki viis vale - sel teemal arutlesin pikemalt siin postituses.

Aga sellega on siis esmatutvus meie uute peategelastega tehtud ning edasistes postituses liigume juba igavatest faktidest sügavamale, lahkame põhjalikult nii võlgnevuse tekkepõhjusi, igasugust vaimset jama selle ümber ja küllap proovime ka lahendusi leida.

Ahjaa, üks vahva uudis ka siia lõppu - kunagine kaasvõlablogija, Võlglase Päevaraamat (mitte segi ajada Võlglase Päeviku ega Võlglase Blogiga - need on minu omad) on üle pika-pika aja taaskord uue postituse kirjutanud ning tal läheb hästi. Seda saab lugeda siit (tegelikkuses on see postitus juba mõned nädalad tagasi avaldatud, aga minu avastasin selle üsna poolkogemata alles paar päeva tagasi).

Kahjuks sellest mu teisest üleskutsest ehk siis raamatu kokkupanekust hetkel liiga palju uudiseid pole rääkida. Võimaliku koostööpartneriga sai küll alguses päris tore kontakt loodud, kuid paraku on tal hetkel üsna kiired ajad ja selle tõttu on see projekt omadega veidi ooteseisundis, aga usun, et see siiski jätkub ning kindlasti pole ma veel lootusi maha kandnud.

Ühe netipettuse detailne kirjeldus läbi ohvri silmade

Tänases postituses pöördun ma tagasi oma viimase postituse teema juurde. Selles kirjutasin ma siis põgusalt ühest õnnetust inimesest, kes oli langenud netipetturite ohvriks ja on läbi selle väga palju raha kaotanud. Ma olen selle inimesega viimaste nädalate jooksul väga tihedas kontaktis olnud ja tänaseks on sellest välja kujunenud selline soe ja usalduslik suhtlus. Oma kirjavahetuse käigus oleme jõudnud selleni, et tänane postitus kuulub täielikult talle. Ning selle ongi tema ise kokku kirjutanud, oma läbielamiste ja kogemuste järgi. See võiks olla hoiatuseks kõigile, kes sarnaseid pakkumisi saavad ja tõsiselt mõtlevad, et võiks neist kinni haarata. Eksimine on inimlik, kuid teinekord on meie eksimustel väga kallis hind. Lisamärkusena mainin, et postituses mainitud USDT ehk Tetheri väärtus on euroga tänasel hetkel sisuliselt võrdne (1 USDT = 0,95 EUR). Aga nüüd annangi sõna meie peategelasele ning omalt poolt siia rohkem mitte midagi juurde ei lisa. Mõtteainet on siin omajagu, head lugemist ja kaasa mõtlemist!

Nii, nagu paljud eestlased, otsin minagi lisatöö võimalusi. Silma jäi üks Facebook postitus, kus pakuti osaajaga teenimisvõimalust reisiagendile, ja vastasin sellele. Minuga võeti ühendust ja minu andmed edastati mentorile. Mentor tutvustas põgusalt, et vaja anda reisipakettidele 5 tärni ja positiivne kommentaar, et need reisipaketid tõuseksid ettepoole ja inimesed neid rohkem ostaksid. Küsisin, kas pean ka enda raha sisse panema, mulle vastati eitavalt. Sisse tuli logida lehele https://www.egencia-uk.com/Login. Googeldasin ja nägin, et Egencia on üks suuremaid reisikorraldajaid ja ei tundunudki esmapilgul kahtlane. Mõtlesin, et proovin, ja lõpetan kohe, kui minult mingit raha küsitakse. Mentor treenis mind alguses oma kasutaja alt ja lõpetasin tema keskkonnas töö, raha ma ise sisse maksma ei pidanud. Ühe töö raames tuli anda positiivne hinnang ja kommentaar 30-le reisipaketile. Keskkonnas tuleb reisipakett "osta", et seejärel hinnang anda. Iga reisi pealt teenib algaja 0,7% lisatasu, mis talle peale töö ehk 30 reisi lõpetamist välja makstakse. Tegin 2 tööd mentori konto alt ja lõpetasin edukalt esimese töö enda kasutaja alt. Vahepeal tulid ette reisid, mida nimetatakse keskkonnas preemium-pakettideks, siis läheb konto miinusesse ja on vaja enda raha sisse kanda, et reis lõpetada, kasum preemiumpakettide pealt on suurem. Kogu arveldamine käib krüptorahas Theter (USDT). Esimese enda konto alt tehtud töö puhul panin sisse 32,80 eurot, mõtlesin pikalt, aga otsustasin riskida – kaotus oleks olnud ju nii väike ja mind mitte eriti mõjutanud. Nii kujunes minu esimese töö tasuks 159 USDT, mille mentori juhendamisel kandsin edukalt enda pangakontole. Jess! Vägev ju!

Kuna esimesel korral sujus kõik kenasti, olin rõõmus lisateenimise võimaluse üle ja alustasin järgmist tööd. Järgmise töö jooksul tuli kohe järjest ohtralt nn preemiumpakette. Mentor julgustas mind, et see vaid hea - mida rohkem preemiumpakette, seda suuremaks kujuneb saadav kasum. Mul on hädasti vaja raha, kadus valvsus ja reaalsustaju. Alguses olid summad väikesed, aga need kasvasid järjest. 29. pakett oli jälle preemium, sisse tuli kanda nüüd juba üle 16 tuhande USDT… See ju ometigi eelviimane, mentor ütles, et tema ei usu, et veel rohkem oleks vaja raha sisse panna. Nii lähedal lõpetamisele, kandsin sellegi raha sisse. Selleks ajaks olin juba kulutanud oma senised säästud, ära kasutanud krediitkaartide limiidid, pantinud kulla, võtnud laenu tuttavatelt ja suuremaid ning väiksemaid laene kirveintressidega kiirlaenufirmadelt ja pankadelt. Ka mentor aitas mind sissemaksetega üle 10 tuhande USDT. Koguaeg pidin pingutama, et ette antud tähtajaks summa sisse kanda, sest muidu oleks juba sisse kantud raha kaotanud. Kuna summad olid nii suured, palusin pidevalt pikendust Egencia klienditoe kaudu, kes väidetavalt edastas info juhatusele, kes otsustasid, kui palju ja mis tingimustel mulle ajapikendust anda. Lõpetasin 29. töö ja hoplaa- ka viimane, 30. oli preemium-paket… Nüüd juba pidi sisse kandma üle 30 tuhande USDTi… Ahastasin, nutsin ja mõtlesin, et mis nüüd saab. Kuidagi õnnestus mul ka see raha kokku laenata, mentor ka aitas mõne tuhandega, muudkui julgustades ja toetades mind. Kogu suhtlus käis inglise keeles, mentori ja teiste Egencia VIP-workeritega WhatsApp kaudu. Kui hinge hiiliski korraks kahtlus, küsisin mentorilt, kas mul on võimalik raha kaotada. Vastuseks muidugi sain, et see pole võimalik, kui ma töö lõpetan.

Olen eelnevalt lugenud igasuguste petuskeemide kohta ja varasemalt mõelnud, et kuidas küll inimesed nende õnge lähevad. Ilmselt pettis mind ära esialgne edu, see, et mentor ise ka panustas väidetavalt rahaliselt, meeletu soov mitte raha kaotada ja hädaolukorras lisateenimise võimaluse pakkumine. Tänasel päeval mõtlen, et kuidas oli võimalik, et ma küll alustades olin kahtlev, aga kõige selle sees olles ei tulnud mul kordagi mõtet, et ma ei saa raha kätte, kui olen töö lõpetanud. Et ma sellised summad suutsin kokku laenata ja sinna keskkonda kanda…

Töö lõpetasin augusti lõpus, 3 nädalaga ja keskkonnast välja kantav summa oleks olnud 70898,57 USDT, sh kasum 3152,91 USDT. Olin õnnelik, et saan lõpuks raha kätte, tasuda oma laenud ja võlad ja arvestasin, et kui lisakulud (lepingutasud, intressid, pant vms) maha arvestada, jääb minu kasumiks ikkagi umbes 500 eurot. Tegin väljamaksetaotluse ja jäin ootama. Siis aga tuli Whatsappi kaudu garantiikiri, milles anti teada, et selleks, et nii suuremahulist väljamakset teha, on vaja mul Egencia keskkonda sisse maksta veel 25% ehk 17724,64 USDT garantiitasu, mille kohta selgitati, et saan selle summa 3 päeva jooksul tagasi ja et see on vajalik, kuna krüptotehingutega esineb probleeme ja et oleks nii suur summa tagatud. Küsisin kas saan väljamakse tühistada, kuid sel juhul oleksin pidanud maksma keskkonda ikkagi lisaks 10% ehk 7090 USDT tühistamistasu, mida ma tagasi ei saa. Alles siis tekkis mul mõte, et see kõik on kahtlane, need garantii- ja tühistamistasud, et see ei saa õige olla. Mentor oli väga üllatunud – ta polevat sellisest asjast kuulnudki - ja ütles, et ta saab mind aidata 2000 euroga, kui ma ülejäänud summa leian. Küsisin järjest pikendust maksmiseks ja palusin ka summast maha arvata kas garantii- või tühistamistasu, aga mulle vastati, et see ei ole võimalik, et ma pean ikkagi keskkonda sisse maksma kas tühistamistasu või garantiitasu. Mulle anti aega 20 päeva, tühistamis- ega garantiitasu ma sisse maksnud ei ole. Et pikendada tähtaega, küsiti veel lisaks 25% garantiitasust. Kuna ma ka seda ei maksnud, on nüüd väidetavalt minu konto aastaks külmutatud ja kui ma kontot lahti saada tahan, pean veel 17 tuhat maksma ning siis veel 17 tuhat garantiitasu, et oma raha kätte saada. Eelnevalt ei olnud sellest kordagi juttu, et veel mingid lisatasud tulevad.

Rääksin loost oma pojale, kes uuris krüptorahakotte, millele keskkonda sissekandeid tehti. Krüptorahakotte on kokku 3 erinevat, kannete järgi otsustades kahte kasutatakse nn töötajate sissemakseteks ja samuti on seal näha ülekanded kolmandale kontole, mille väärtus on juba üle miljoni USDT. Ilmselgelt on tegemist petuskeemiga. Siiani ei mõista ma, millised psühholoogilised protsessid minus käivitasin, et ma sellise skeemi võrku langesin. „Lollidelt tulebki raha ära võtta“, oleks ilmselt esimene reaktsioon. Ei, ma pole loll, pean pere-eelarvet Excelis, ei ole elus üle oma võimete elanud ega kunagi kellelegi võlgu jäänud. Aga ometi juhtus see kõik minuga.

Esitasin politseile avalduse koos detailse kirjelduse, kuvatõmmiste ja hunniku dokumentidega. Sain vastuseks, et menetlust ei alustata. Menetluse alustamata jätmist põhjendas politsei selliselt: „ta on arusaamisega ja kogenud isik, kellel on olemas vajalikud teadmised internetis hõlptulu teenimise võimalikest riskidest. Samuti on ta täisealine isik, kellel on töökogemus ning ta pidi aru saama, et töö tegemiseks ei pea ta panustama oma isikliku rahaga vaid tööandjal on kohustus talle maksta tehtud töö eest tasu. Seega ei ole teda eksimusse viidud vaid ta on teadlikult võtnud riski ja sõlminud endale kahjuliku lepingu.“ Seega on politsei hinnangul tegemist täiesti legaalse tegevusega. Ja võibki nii netiavarustes toimetada, sest inimesed, kes sinna oma raha paigutavad, on ise riski võtnud ja midagi kriminaalset selles ei ole. Ahjaa, mul on võimalus asi kohtusse anda. Mr X krüptorahakotis on aga üle miljoni. Seega pole mina kindlasti esimene (tõenäoliselt kahjuks ka mitte viimane), kes sellesse skeemi langeb. Kõrgharidusega, arukas ja muidu tubli. Aga siiski.