Täna on üks ajalooline päev. Kuna ma liitusin pensionisammaste süsteemiga veidi enne oma esimest ametlikku töökohta ja kuna ma eelmise masu ajal oma II pensionisamba makseid ei peatanud, siis sain ma just täna esimese palgalipiku, kus ei ole enam mitte sentigi makseid pensionifondi - mäletatavasti peatasin ma oma pensionifondi sissemaksed oktoobri alguses. Palk kohe 2% suurem. Minu olukorras vägagi oluline edasiminek. Kuna ma oma rahakotti siin nii avalikult demonstreerin, siis annan pildi ka oma pensionisammaste seisust. Aastaid olin ma Swedbanki ja SEB fondides, kuid eelmisel aastal liitusin Tuleva kogukonnaga ja alates sellest ajast on nad üsna stabiilselt mul seda rahahulka kasvatanud. Teatud mõttes on vägagi kahju sellest kõigest loobuda, aga üks tark inimene ütles mulle, et võlaorjuses olles ei saa ega tohi inimene mõelda säästmisele, investeerimisele. Mul ei ole oma praeguses olukorras seda luksust, et mõelda kaugemale kui paar aastat, rääkimata pensionipõlvest. Mu eesmärk on siiski sellest august välja ronida, mille olen endale tekitanud. Kui auk tasandatud, siis on mul hiljem piisavalt aega, et uuesti II sammast koguma asuda (pärast lahkumist saab 10 aasta pärast uuesti liituda, kui vahepeal seadusi ei muudeta) - olen veel piisavalt noor selle jaoks. Suures plaanis ainuke alternatiiv sammastest loobumisele oleks mul kodu müümine. Aga see on vaimselt oluliselt raskem valik. Pensionisammastes olev raha on lihtsalt raha. Aga kodu ei ole lihtsalt kinnisvara, sellel on juba hing sees. Ma ei oska mõelda nagu investor, ma ei oska sellesse kõigesse lõpuni kaine mõistusega suhtuda.
Nagu näha juuresolevalt pildilt on mul sammastes kokku (tänahommikune ekraanipilt) 21583,26 EUR (III samba taasavasin lihtsalt selle tõttu, et uudistes räägiti, et uuest aastast muudetakse reegleid ja mõistlik oleks ta siiski sel aastal avada ja kasvõi väga minimaalne summa sisse kanda - tegingi siis seda). Mida siis aga selle raha teeksin? Loomulikult tasuksin oma võlgasid. Ja siit tulebki kõige keerulisem küsimus - millises järjekorras ja millise strateegiaga. Neid erinevaid lähenemisi on terve internet täis. Kes soovitab võtta lihtsalt kõige kallimad (intressi või KKM poolest) laenud, kes soovitab võtta kõige väiksemad laenud (panna lumepall veerema ja tekitada psühholoogiline heaolu tunne). Minu olukord on aga natuke teistsugune. Minu eesmärk on hetkel siiski üsna ajakriitiline - mu eesmärk peaks olema võimalikult vähese kuluga saavutada võimalikult suur võit kuumaksete vähendamise osas. Valem peaks olema lihtne. Tuleb võtta lihtsalt hetkel püsti olevad laenujäägid ja jagada need kehtiva kuumaksega. Mida väiksem koefitsient selliselt kujuneb, seda suurem võit minu jaoks. Esialgsed arvutused näitavad, et selliselt jõuaksin kuumaksetega 2500 EUR lähedusse, mis oleks juba vägagi lootustandev seis.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar