neljapäev, september 23, 2021

Kõige tähtsam anne siin elus on tahe

Tulemus: võlglane
Põhjus: hasartmängud

Just sellisest seisust leidsin ma end 2020. aasta veebruaris. Minust oli saanud võlglane.

Kui probleeme lahkama hakata, siis on lisaks tulemusele hästi oluline märgata ka põhjuseid. Sest kui ma oleksin otsinud lihtsalt lahendusi oma võlglase staatusele ning jättes põhjused tähelepanuta, siis oleksin ma suure tõenäosusega mõne aja pärast uuesti samas tsüklis tagasi. Üsna kiiresti sai mulle selgeks, et fassaadi kaunistades vundament tähelepanuta jätta tähendab pikas plaanis ikkagi maja kokku kukkumist.

Tegelikult võib öelda, et ma pääsesin sellest loost väga-väga suure ehmatusega. Mul läks kokkuvõttes oluliselt paremini kui keskmisel võlglasel. Eks omaette küsimus on, kui palju siin oli oma roll õnnel või kui palju minul endal.

Hiljuti kuulsin mingist telesaatest vahvat lauset. See käis küll tegelikult sportlaste kohta, aga ma ütleks, et see kehtib kõigi inimeste, kõigi elude kohta. "Kõige tähtsam anne siin elus on tahe". Tahe midagi teha, tahe midagi saavutada, tahe kuhugi jõuda. Alles siis tulevad riburada kõik muud omadused, oskused.


Mina tahtsin. Ma tahtsin oma jamast välja ronida. Väga. Ning ma tegingi seda.

Mu elu on selle 1,5 aastaga väga palju muutunud. Mina olen muutunud. Uduste silmadega mängurist on taas saanud inimene, kelle üle ma ise võin uhke olla. Mul on sihid paigas, mu stressiallikas on kadunud, ma olen jälle õnnelik. Ma jaksan olla iga päev parem mina kui ma olin eile. Ja see kõik ei olegi ju üldse mitte väike saavutus.

Ning küsimus ei ole enam üldsegi mitte ainult rahas või hasartmängudes. See pilt on palju laiem. Kunagi, kui ma esimest korda psühholoogi juures käisin, siis küsis ta mult: "Mis sa arvad, miks see kõik sinuga juhtus?" Siis ma ei osanud sellele vastata. Kuid nüüdseks tunnen ma, et võibolla oligi mu elu lihtsalt liiga mugav, liiga hea, liiga rutiinne ning mulle oli seda õppetundi vaja. Sest see maailm, mis mulle nüüd on avanenud, on hoopis midagi palju paremat. Ka füüsilises mõttes olen ma liikumas tasa ja targu järjest paremasse vormi, et ühel heal päeval ka selles osas öelda, et olen nüüdseks, keskealise mehena, elu parimas vormis. Igas mõttes. Vahepeal lihtsalt on vaja korralikku eluraputust, et mõista kõike seda, mis su ümber on. Kes su ümber on. Mida sa saavutanud oled. Vahel piisabki lihtsalt sellest, et sa tahad midagi. Ning siis hakkad selle tahte kohaselt tegutsema. Samm-sammu haaval kuniks ühel hetkel avastad, et oledki kohal. Sest sul oli see tahe.

esmaspäev, september 20, 2021

September 2021 numbrites

Vaimujõud on üks veider asi. See tuleb ja läheb, siis jälle natuke on ja siis jälle kaob ning heal juhul tuleb kunagi ikka tagasi. Lõpuks ometi on tegelikult mu väike pohmelus taandunud ja ma suutsin oma Exceli tabelid taaskord lahti võtta ja need ära korrastada ning kõikvõimalikud numbrid sinna sisse lüüa. Lisaks tegelikult muutsin natuke ka oma arvepidamise struktuuri. Mul ei ole enam mõtet eraldi arvet pidada erinevate laenutüüpide üle. Nii saabki edasine kohustuste seis olema jagatud kolmeks - kodulaen, muud laenud, järelmaksud.

Aga ega's midagi, hakkame aga numbritega pihta. Alustuseks ülevaade sellest, kui palju raha siis septembrikuu jooksul laenukohustuste ja lisandunud intresside katteks ära sai kantud. Loomulikult saab siia juurde lisada ka viimasel ajal tavapäraseks saanud lause, et kõik selle kuu kohustused on tasutud.

Selle kuu numbrid on siis sellised. Juba ennetavalt saab öelda, et oktoobrikuu numbrid tulevad samuti tavapärasest ekstreemsemad, kuna ligikaudu 5000 eurot vaba raha läheb siis veel paari laenulepingu lõpetamise katteks. 

Selle kõige tõttu ma veel väga täpset ülevaadet kohustuste hetkeseisust andma ei hakka, sest tagasimaksete protsess pole veel lõplikult läbi.

Vaikselt olen seejuures alustanud ka investeerimiskatsetustega - ühe rahatarkuse telesaate eeskujul tekitasin endale konto kodumaise Change krüptorahaplatvormile ja ostsin 50 euro eest bitcoine. Samuti panin uuesti käima III samba ning kandsin oma juba varasemalt avatud Tuleva fondi 200 eurot. Ning lõpetuseks avastasin Revoluti keskkonnast aktsiate kauplemisvõimaluse, tegin sinna konto, täitsin parajalt bürokraatiavorme ja ostsin 100 euro eest Coca-Cola aktsiaid. Ehk siis kokkuvõttes 350 euro eest investeeringuid. Eks näis, mis nendega edasi saama hakkab ja kas nakatun hasartselt nüüd hoopis investeerimispisikuga.

Mis ma siis kokkuvõttes selle mäsu peale öelda oskan? Ega väga palju sõnu polegi. Nagu oleks mingi korraliku dopingulaksu saanud. See õnne- ja kergendustunne on lihtsalt kirjeldamatu. Elu on taaskord helge ja hinges kergus. Järgmiste postitusteni!

neljapäev, september 16, 2021

Ühed võidavad, teised kaotavad

 

Täna teeksin ühe kõrvalepõike oma igasuguste raha ja pensionijuttude sekka. Räägiksin vahelduseks taaskord ka natuke hasartmängurlusest. Eriti just siis sellest, kuidas seda avalikkusele esitletakse.

Juttu tuleb kolmest erinevast artiklist, mis kõik puudutavad kasiinosid ja slotimänge. Neist kaks esimest räägivad suurtest võitudest, mis sel suvel eestlastele osaks said - 1. võit2. võit. Ning kolmas artikkel räägib inimesest, kes pensioniraha kätte saanuna kihutas kohe kasiinosse ja mängis seal ühe ööga 8000 eurot maha. 

Hetkel jääb justkui mulje, et need kaks esimest kodanikku on tõelised kangelased, suure asjaga hakkama saanud inimesed. Mõelda vaid, kui rikkad nad nüüd on. Imetleme ja kadestame neid nüüd kõik, tahaks ju samuti niimoodi palju raha võita. Ning see kolmas...oh, see on üks mõttetu sõltlane, see tuleks mutta taguda ja seejärel ravile saata, või siis vastupidises järjekorras, vahet pole.

Olles ise väga pikka aega olnud hasartmängur, kes küll väga tihti slotimasinate taha ei sattunud, julgen öelda, et tegelikkuses on need kolm inimest täiesti ühesugused sõltlased. Kui vaadata lähemalt neid kaht esimest, siis nad mängisid tõeliselt suurte panustega (mõlemad üle 3,50 EUR iga keerutuse kohta - võrdluseks: mina pole kunagi üle euroseid spinne teinud, tavaliselt olid need pigem 20-40 senti) - seega võib väita, et nende sõltuvus oli selleks hetkeks neile ilmselt päris palju probleeme põhjustanud. Võib aimata ka võlgnevusi, aga see on hetkel pigem spekulatsioon, sest faktid mul selle kohta puuduvad (aga lihtsalt muster on selline, kus pikalt kasiinodes käinud inimesed on peaaegu alati ka võlgades, puhtalt tõenäosusteooria tõttu). 

Nende võitjate ainus erinevus selle kolmanda tüübiga ongi see pime õnn. Nad said vähemalt ajutiselt omadega ikka korralikult mäele. Kuna võidusummad on meeletult suured, siis ehk võib isegi loota, et nende edasine tulevik on kindlustatud ja seda raha enam maha mängida ei suuda. 

Ajakirjanduse omapära näitab seegi, et need kaks võidulugu on Delfis täiesti tasuta loetavad (reklaam ju ikkagi, tulge mängige) ning kolmas, see karm lugu on maksumüüri taha ära peidetud.

Lõplikke hinnanguid ma siinkohal andma ei hakka, aga no ilmselgelt ei ole need kajastused kuidagi tasakaalus... Või mis teie arvate?

Tegelikult sobib siia lõppu ideaalselt meeldetuletuseks täispikk film "Deemonid". https://www.youtube.com/watch?v=-45yCmbZOv8

teisipäev, september 14, 2021

Krediidikontod kinni - kui palju ja kuidas

Nii. Nüüdseks olen siis end natuke kogunud, vaimselt hakkab järjest rohkem ka päike paistma ja hakkan aru saama, millega hakkama olen saanud. Ma olen sisuliselt võlavaba. Loomulikult on mul päris mitu laenukohustust endiselt üleval, aga need on kökimöki võrreldes kõige sellega, kust ma välja roninud olen (rääkimata ka oluliselt tõusnud sissetulekutest). Mul on veel mõned kiirlaenulepingud lõpetamata (nendega tegelen oktoobris, kui pangalimiidid taas seda lubavad), ca 5000 EUR on veel pangakontol vabalt vedelemas - kõik on kontrolli all.

Plaan on tegelikult lihtne - lõpuks peaks alles jääma vaid kodulaen, suurpankade tarbimislaenud, sõbralaen ja kaks järelmaksu. Ei mingeid krediidikontosid, kiirlaene enam. See etapp saab kohe-kohe otsa ja no ei ole mitte mingit plaani seda uuesti käima tõmmata. Ärge teie ka seda tehke. Kui ikka teie kodupank teile enam väikelaenu ei anna, siis ärge vaadake enam uusi võimalusi. Minu meelest sellega võikski igasugused laenukohustused piirduda. Laenamine ei ole iseenesest paha, kui eesmärgid on õiged ja tingimused head. Laias laastus julgeks öelda, et minu piiriks saab edaspidi olema 20% KKM. Kui ikka sellest kallimalt teile raha pakutakse või lausa peale surutakse, siis hoidke eemale. Väga vähe on neid eesmärke siin elus, mille peaks kinni maksma mingisuguse kiirlaenufirma krediidikontoga.

Krediidikontodest ma täna rääkida tahaksingi. Klassikalises mõttes krediidikontosid pakuvad tänaseks ikka väga mitmed Eesti laenukontorid. Nad ise reklaamivad seda muidugi ääretult toreda ja mõnusa vahendina. Et võtad ju raha sealt ainult siis, kui vaja. Et tule, tule, avame sulle 2000 eurot krediiti, aga nii kaua kui sa seda ei kasuta, siis ei maksa sa sentigi. Vahva, eks ole. Aga sellele lisandub muidugi eripära, et ega nad sul seda unustada ei lase. Nii pea, kui seal mõnigi euro vaba raha tekib, hakkavad kliendid saama kirju ja sõnumeid, kus neile seda meelde tuletatakse - sul on x eurot vaba raha ootamas. Samuti tehakse aegajalt mingeid loosimänge - "kõigi vahel, kes sel kuul oma krediidikontolt raha on välja võtnud, loosime terve laenusumma tagasi" jne. Kokkuvõttes on inimene korraliku lõa otsas ja ega laenukontor loll ei ole, tema huvi ei ole sind sealt vabaks lasta.

Minul oli tipphetkel avatud 6 krediidikontot 4 erineva firma juures - Ferratum, Credit24, Monefit ning Placet Groupi 3 erinevat teenust (smsraha, smsmoney ja laen). Kokku 12500 euro eest potentsiaalset krediiti, mille väljamakseteks ei küsinud keegi mitte ühtegi väljavõtet. Samas on neil kõigil intressimäärad julgelt üle 50% aastas ja see intressiarvestus käib koguaeg kasutuses oleva jäägi põhjal - ehk siis mida rohkem oled seda raha kasutusele võtnud, seda räigemad intressid sulle igakuiselt kaela lendavad. Aegade jooksul olen ma tegelikult kredidiikontode alla arvestanud ka mingid raha24 ja creditstar lepingud, aga reaalselt ei ole need päris tavapärased krediidikontod, sest neil on range tagasimaksegraafik, kus ei saa teostada osalisi lisamakseid krediidijäägi vähendamiseks (raha24 on siin siiski natuke paindlikum - neile kirjutades võib lisakokkuleppeid saada sõlmida).

Tänaseks on mul kõik need 6 lepingut tagasi makstud. Mu jooksev seis oli septembri alguseks nende lepinguteks 5719,41 EUR. Ning kõigi nende nulli saamiseks kulus mul 6166,47 EUR. Ehk siis laias laastus 450 euro eest pidin erinevaid tasusid ja intresse juurde maksma. Aga selle kõigega olin ma tegelikult arvestanud. Lisaks võtsin ette ka teekonna, et kõik need lepingud ära tühistada ning kontod sulgeda-blokeerida. Taaskord - see ei ole selline väga kindel protsess. Lihtsalt tuleb firmadele järjest avaldused kirjutada, digiallkirjad alla ja nii see läks. Hetkeseisuga nüüd ja kohe ei ole mul enam võimalik neid rahasid kasutada, aga... Paraku on aga nende kontode avamine sama lihtne kui nende sulgemine - lihtsalt taaskord avaldus, komisjon vaatab üle ja jällegi on kraanid lahti. Aga vähemalt olen ma enda kaitseks tänaseks kõik ära teinud, mis teha on saanud.

Selline see seis siis ongi nende krediidikontodega. Minu hing ja rahakott on neist nüüdseks vaba.

reede, september 10, 2021

Teeks kokkuvõtteid, aga ei viitsi veel...

Ma tean, et päris mitu inimest ootab huviga postitust, kus oleks siis kirjas, kuhu ja kui palju ma siis makseid olen teinud. Kui palju lepinguid ära klaarinud ja nii edasi. Enamus tehinguid, mis mul plaanis oli, on mul reaalsuses tänaseks juba tehtud. Väikseks takistuseks on internetipanga limiidid, mis on tänaseks juba nii suured, et nende edasiseks suurendamiseks peaks pangainimestega juba suhtlema hakkama. Aga see mõte on mulle hetkel siiski piisavalt vastumeelne, ma ei viitsi kohe üldsegi kellegagi suhtlema hakata ja kellelegi midagi selgitama hakata. Sest mida madalamal orbiidil ja vaiksemalt ma asju toimetan, seda parem suures pildis. Sest noh, kohe üldsegi ei taha pikemas plaanis kellelegi silma jääda.

Lisaks olen tegelikult tänaseks natuke motivatsioonikriisis kogu selle rahavärgi suhtes. Ma lihtsalt ei viitsi neid numbreid kokku võtta, neid Excelisse kirjutada, neid analüüsida. Vabandan nii enda kui kõigi teie ees. Usun, et küllap saan ühel hetkel sellest kõigest üle ja teen selle töö ära. Aga jah, praegu oleks nagu mingi täielik üleküllastus tekkinud. Ei taha. 

Samas saan rõõmuga öelda, et kõige tähtsam plaani osa on mul tänaseks 100% täidetud - mul ei ole hetkeseisuga enam mitte ühtegi aktiivset krediidikonto lepingut. Ning siia lisaks saan öelda seda, et tegelikult ongi nende lepingutega ka tehnilises mõttes kõige lihtsam kogu see enneaegsete tagasimaksete korraldamine. Ma ei pea kellelegi kirju saatma ja mingeid lõpparveid küsima. See summa on igapäevaselt nähtav. Võta lihtsalt ette ja maksa ära. No umbes nii nagu alljärgneval credit24.ee puhul. Lihtsalt vajuta nuppu ja tee asi ära.

Niiöelda klassikaliste kiir- ja tarbimislaenudega nii lihtne ei ole. Seal on vaja kirju kirjutada ja inimestega suhelda. Ilmselt on see mõistetav ka, sest kui krediidikontod ongi sellised vaba graafikuga lepingud, siis tavapärasemad laenulepingud on ju konkreetse fikseeritud graafikuga ja seal ongi vaja täpsemalt teada, mis seis on. Lisaks igasugused enneaegse tasumise lisatasud (enamasti ca. 1% laenujäägist), juba arvestatud intressid jne. Aga noh, suures plaanis pole hullu - saame hakkama. Lihtsalt päris palju energiat ja möllamist läheb selle kõige peale, kui neid lepinguid on oma 20 kanti. 

Kokkuvõttes, ma nüüd kogun veidi, puhkan sel nädalavahetusel kogu sellest värgist ja küllap tuleb peagi ka detailsem ülevaade.