teisipäev, juuli 20, 2021

Arturi luuletus

Kuhu oled teel - kas tuleviku poole?
Või kui lüüa käega ja jätta kõik saatuse hoolde.
Valikuid tehes ei tea kunagi, mis oleks saanud, kui oleks teinud teisiti.
Kui elus kõik hästi siis ei pea ju valimagi
vaid oled nagu langevad lehed jõevoolus,
mis kaasa sind viib, olgu tee peegelsile või käänuline.
Osad teed, mis ühinevad ja osad läevad lahku.
On tähtis sügavik, mitte pinnapealne vaht!

Autor: Artur

laupäev, juuli 17, 2021

Juuli 2021 numbrites

Nagu eilses postituses sai lubatud, siis täna keskenduks taaskord numbritele. Kusjuures, statistika ei valeta - need numbripostitused/kuukokkuvõtted on üsna konkurentsitult selle blogi kõige populaarsemad postitused.

Alustuseks siis taaskord see mõnus tõdemus, et kõik arved said kenasti makstud, kuskile võlgu ei jäänud. Aga nüüd saab siia juurde lisada ka veel eraldi selle fakti, et tegelikkuses ei ähvarda mind enam ka kõige hullema stsenaariumi puhul (no näiteks, kui peaks ootamatult töötuks või pikemaks ajaks haiguslehele jääma, ptüi-ptüi) mingid lepingute ülesütlemised, maksehäireregistrid ja muud asjad. Seda lihtsalt selle kõige tõttu, et isegi kui augustis võlad peaksid tekkima, siis septembris saabuv pensionifondirahalaev klaarib need asjad kõik ära. Jess! Kes küll oleks uskunud mingi aasta tagasi, et ma sellises seisus tänaseks olen - mina ise küll ei uskunud. Lihtsalt ebareaalne. Üsna tihti püüan ma igasugustes jamades olles või riske võttes mõelda sellele, et mis on see kõige hullem asi, mis võib juhtuda, kui ma teen nii või naa. Kuigi, mis seal pattu salata - hasartmängulummuses olles mõtlesin ma küll neile võimalustele, kuid tihtipeale ma lihtsalt ignoreerisin neid musti stsenaariumeid või siis lihtsalt petsin end ära kuidagi ja mõtlesin need olukorrad enda jaoks oluliselt pehmemaks. Ning eks nii need jamad siis algasid ja süvenesidki...

Aga olgu, nüüd siis tagasi tänasesse päeva. Juulikuu numbrid on siin. 

Tasapisi järjest muudkui tiksuvad endiselt paremuse poole. Millalgi proovin kõik need kuukokkuvõtted veel eraldi kokkuvõtvaks postituseks ka teha, siis peaks see kulgemine eriti hästi välja tulema.

Bondora kannete osas midagi uut rääkida ei ole. Armas püsiannetaja teeb seda endiselt, suur aitäh!

Pensionirahade osas siis on seis endiselt liikumas positiivses suunas - tänaseks on seal 25230,54 EUR, millest väljamakseks kujuneks 20184,43 EUR. Kuigi see otsus ei ole enam üldse lihtne, siis praegusel hetkel pigem ma siiski ei tühista oma väljamaksetaotlust. Ma lihtsalt tunnetan, et oma hingerahuks ja vaimseks tervenemiseks ma vajan seda, et mu jooksev võlakoorem oleks võimalikult väike. Sest pinge on endiselt sees, kuigi igakuine jooksev koorem on kontrolli alla saadud. Aga ma lihtsalt vajan seda eskaleerivat boosti.

Selline see seis siis ongi. Hetkeseisuga tundub, et augustis tuleb viimast korda selline tavapärane numbripostitus, aga september toob juba oluliselt põnevamaid ja suuremaid sündmusi. Ning siis uuendan vahelduseks ka koguvõla tabelit ja räägin sellest ka teile. Seniks aga naudime mõnuga seda suve!

reede, juuli 16, 2021

Pensionirahad välismaisele pangakontole, 2. osa

Viimasest postitusest on päris palju aega möödas ja saan teatava rahuloluga mainida, et ma ei puutunud vahepealse aja jooksul kordagi arvutiklaviatuuri. Nädal aega olin eemal arvutist, võlgadest, blogist. Nautisin lihtsalt Eestimaa suve. Kuigi tegelikult on ju juba talumatult palav (eriti just ööd ja hommikud, mil unekvaliteet ikka korralikult kannatab), siis julgen arvata, et paljud meist jäävad alatiseks seda suve taga igatsema ja teatava härdusega meenutama. Ma ei usu, et lähiaastatel enam midagi sellist kordub.

Aga tegelikult kulgeb aeg ka puhates omasoodu edasi ja mu postkasti on ka päris palju kirju potsatanud. Suurimaks teemaks nagu arvata võite, on siis järelkajad mu viimasele postitusele, kus kirjutasin pikemalt neist ohtudest, mis võivad kaasneda oma pensionivarade välismaale kandmisel. Eriti siis juhul, kui inimesel on kaelas võlad ja nii mõnigi neist juba kohtutäituri lauale jõudnud koos pangakontode arestimisotsustega. Ega siin nalja ei ole. Asi on üsnagi tõsine. Natuke olen tänaseks päevaks targemaks küll saanud, aga samas tuleb nentida, et kogu selles temaatikas on vägagi palju ka ebaselgust ja ebakindlust. Järgnev jutt ei pretendeeri mitte kuidagi absoluutsele tõele ja tegelikkuses tuleb siin asjadele läheneda juhtumipõhiselt. Loomulikult hoian ma asjadel silma peal ja kui midagi uut, põnevat ja olulist märkan, siis annan sellest ka siin selle blogi veergudel teada.

Alustuseks tutvumiseks üks kirjavahetus ühe kohtutäituri ja meie õiguskantsleri vahel. Link.

Teiseks tuleb nentida, et teatud mõttes on siin võlglaste jaoks käima lükatud üks korralik hasartmäng. Lõpuks sõltub see välismaise arvelduskonto arestimine tegelikult selle maa kohtu- ja pangasüsteemist ning nende asjaajamise kiirusest. See määrab ka ühtlasi ära, kas võlglane üldse saab sealt oma raha kätte ja kui tema konto arestitakse, siis millal. Kohtutäitur ja võlausaldaja(d) on kursis, mis kontoga täpsemalt tegemist. Seega ei maksa loota, et saate vaikselt nende selja taga tegutseda. Iga juhtumi puhul võib olla ka nüansse, mida oskab ette näha vaid jurist.

Edasi aga liigume stsenaariumi juurde, kus see pensioniraha ikkagi sinna välismaisele pangakontole laekub. Kui raha õnnestub välispanka kanda, tuleb hoolikalt mõelda, mida sellega edasi teha. Võttes raha välja ja suunates selle kasutusse võib suure tõenäosusega saada süüdistuse varade varjamises – sellest tasuks igati hoiduda.

Kokkuvõttes on kogu see teema siiski väga suurte riskidega ning kui võlglane tõesti usub, et kavaldab kohtutäituri üle ja pääseb oma rahahunnikuga pakku, siis tasub siinkohal ikka tõsiselt järele mõelda, mis siin mängus võib olla.

Kui ma nüüd oma selle postituse siin üle lugesin, siis tekkis mul tundmus nagu ma oleks mingi kohtutäiturite esindaja ja üritan siin inimesi mõjutada. Aga reaalsuses kajastan ma lihtsalt kõike seda, mis õhus hõljumas. Nagu öeldakse - teadmatus või rumalus ei ole üldjuhul kuritegude puhul pehmendavaks asjaoluks ning jamadest see reeglina ei päästa. Mina siinpuhul kellelegi moraali lugema ei hakka ning samuti ei anna ma soovitusi, kuidas käituda. Kuid kuna ma ise selle teema sees juba nii sügavalt olen, siis ei saanud ma ka vaikida. Võibolla hoiavad need postitused mõnegi inimese suured probleemid juhtumata. Muidugi on oluline ka mõista seda, et oht ei kao mitte kuidagi ära 31. juuli kukkumisega. Kahtlemata on õhus võimalus, et kohtutäiturid ei saadagi hoiatusi või ähvardusi enne seda, kui on lõppenud võimalus oma avaldus tagasi võtta (lihtsalt sel põhjusel, et sel juhul on võlglane juba omadega end ise nurka mänginud ja see raha jookseb suure tõenäosusega ise kohtutäituri kätte, kui võlglane endale just kriminaalsüüdistust kaela ei soovi saada...).

Selline see seis siis hetkel on kogu selle pensionivärgiga. Esimese avaldustevooru tühistamisvõimaluseni on jäänud veel 2 nädalat.

Homme aga tuleb juba tavapärane numbripostitus.

reede, juuli 09, 2021

Pensionirahad välismaisele pangakontole? Loe tähelepanelikult!

Tänane teema on vähemalt minu jaoks natuke ootamatu. Juttu tuleb siis pensionirahade väljamaksetest välismaistele pangakontodele ja eriti siis kohtutäiturite võtmes.

Alustuseks väike meenutus jaanuarikuusse, mil avaldasin järgmise postituse. Siin olen ma ka viidanud vastavale Tanel Saarmanni artiklile. Soovitan tutvuda ja meelde tuletada.

Sel nädalal tilkus minuni aga uut informatsiooni. Inimesed on hakanud saama kohtutäituritelt hoiatusi ja ähvardusi.

Vähemalt mina elasin veel jaanuaris (õigupoolest veel selle nädala alguseski) teadmises, et kui kohtutäituri küüsi langenud (+ igasugused pangakontode arestimised ja muud jutud) võlgnik laseb oma II pensionisamba raha kanda välismaisele pangakontole, siis suures plaanis on see üsna ohutu teema. Tookord sai tegelikult ka pensionikeskuse inimestelt spetsiaalselt üle küsitud, kes üldse näeb neid pensionisamba väljamakse avaldusi. Ning vastus oli üsna konkreetne - kõrvalistele inimestele ja asutustele on see informatsioon kättesaamatu. Sellest oletasin vähemalt mina, et ka kohtutäiturid ei saa ligipääsu neile andmetele - kes ja kuhu kontole oma pensionirahad kannab.

Nüüdseks on aga selgunud, et see pole sugugi nii. Täituritel on see informatsioon täiesti olemas ja võlglased ongi hakanud saama kirju stiilis "me teame, et te olete oma pensionirahasid välismaisele arvelduskontole kandmas". Ning ähvardavad neid nüüd reaalsete meetmetega (karistusseadustik paragrahv 385) - rahatrahv või reaalne vanglakaristus, kui nad oma väljamakset ei muuda Eesti pangakonto peale (või ei tühista oma väljamakset). Eks kõige tulisem teema siin loos on ilmselt see, kas täiturid hakkavad tõesti võlglaste peale kuriteoteateid esitama, kui need oma pensionirahad välismaistele kontodele saadavad? Kas tõesti on õhus ka võimalus, et selle eest saavad inimesed kriminaalkaristusi ja reaalseid vanglakaristusi? Minul neid vastuseid hetkeseisuga ei ole, aga loodetavasti korjab usin ajakirjandus selle teema üles ja toob asjasse selgust.

Tegelikkuses ekisteerib juba mõned aastad EL-sisene pangakontode arestimise määrus, mille eesmärk on hõlbustada võlgade sissenõudmist ELi riikide vahel tsiviil- ja kaubandusasjades. Eks omaette küsimus on see, kas see praktikas ka toimib?

Igal juhul tahan selle postitusega hoiatada neid, kes samuti selliselt on toimetanud ja nüüd oma rahasid ootavad. On väga suur tõenäosus, et ka teieni võib peagi täituri käest ähvardus tulla.

Lõpetuseks lisalugemiseks veel paar täpsustavat linki: 

https://www.juristaitab.ee/et/maarused-ja-tunnustamine/1215-2012

https://www.juristaitab.ee/et/kohtuotsuse-tunnustamine-valismaal/euroopa-noukogu-maaruse-nr-442001

kolmapäev, juuli 07, 2021

Minu pensionirahade kujunemislugu

Tegin täna natuke uurimustööd. Logisin sisse pensionikeskus.ee lehele ja uurisin natuke, mida ma siis aegade jooksul oma II samba osas teinud üldse olen.

Avastamisrõõmu oli päris kõvasti, paljusid asjaolusid isegi ei mäletanud, kui aus olla. Tundub, et nii mõnigi tehing või fondivahetus on ära tehtud sisuliselt niimoodi pooleldi hüpnotiseeritult. Mingil hetkel vist nagu oligi selline periood, et kui läksid pangakontorisse asju ajama, siis nii möödaminnes vaadati, et kuule, sul ju pensionisammas meie konkurendi juures. Et teeks äkki ümber? Olid ajad.

Nii selguski näiteks, et mul oli ka näiteks selline periood, kus mul oli korraga kolmes erinevas fondis raha (aktiivselt sai küll koguda ühte korraga) - Sampo, SEB ja Swedbank. Samuti sain teada, et minu kohta esimene laekumine pensionikontole saabus juba nii ammu kui 14.02.2003. Alles 2009. aastal tehti mulle siis Swedbanki poolt ettepanek kõik mu rahad siiski ühte fondi kokku viia. Siis vahetasin veel paaril korral oma haldurit kuniks 2019. aasta maikuus saabus rahu ja kõik osakud leidsid tee Tuleva fondi. Ning seal nad siis nüüd on, teenivad mulle kasumit muudkui ja ootavad septembrit, millal reaalse rahana mu pangakontole laekuda.

Üks huvitav informatsioon tuleb valikust Minu päringud -- Saldoteatis, kust selgub, et minu 25137,42 EUR suurune II samba portfell annaks mulle rahvapensionimääras 111,63 EUR igakuist (lisa)pensionit. Ei ole nagu päris see väärtus, mida iga hinna eest taga ajada ja endale alles jätta.

Käisin üle ka kogutootlikkuse arvutuskäigu ja sain, et nende 18 aasta jooksul on mu pensionivarasid kasvatatud keskmiselt 5,19% aastas. Panin sinna ka huvi pärast viimase aasta tootlikkuse sisse (alates 01.01.2020 kuni 07.07.2021) ja siit tuli juba ikka päris asjalik number välja - 13,58%. Pole üldsegi paha, vähemalt minu tagasihoidliku hinnangu alusel.

Nagu ehk mäletate, siis eelmise aasta oktoobris peatasin ma oma maksed II sambasse. Reaalsest kanti veel detsembris viimased osakud mu Tuleva fondi ning sellest alates on siis osakute arv sama olnud. Kuid osakute hind on täiesti ohjeldamatult ülespoole roninud ning selle tõttu on mu fondis oleva raha hulk ikka märkimisväärselt kasvanud. Jõuluõhtul oli mul seal 21779,76 EUR. Hästi pisike langus toimus küll maikuus, kuid üldiselt pole tagasilööke selles tõusus olnud. Tänaseks on siis see summa (6,5 kuud hiljem) üle 3300 euro suurem. Lihtsalt niisama, mitte midagi tehes on see summa siis kasvanud.

Siia lõppu lisan veel selle kõige illustreerimiseks vastava graafiku ka. Olgem ausad - mõtteainet jagub tegelikult.