Esmaspäev, november 01, 2021

Küsitluse kokkuvõte ja üks väike abipalve

Kuigi oma viimases postituses ütlesin juba "head aega" ja muud värki, siis vähemalt üks postitus tuleb veel. Teeksin siinkohal kokkuvõtte sellest viimasest küsitlusest ning lisaks paluksin teilt natukene abi. Aga kõigest siis nüüd järgemööda.

Küsitlusele on tänaseks vastanud kokku 45 inimest - enamuses naised (68,9%) ja suurem osa vastajaid kuulub vanusevahemikku 31-40 (53,3%). Aga noh, suures plaanis on see selline igav ja kuiv info. 

Edasi siis huvitavama sisu juurde. Enamus inimesi, kes sellele küsitlusele vastasid, on minu jaoks ootamatult hoopiski ise täitsa võlavabad. Ei teagi, mida sellest järeldada :)


Siis väike informatiivne ülevaade sellest, millal keegi selle blogi enda jaoks avastas ja kui tihti lugemas käib ning milliseid emotsioone on see pakkunud.


Järgmisena selgus, et raamatu vastu oleks huvi täitsa olemas, kui see oleks blogile täienduseks. Kahtlemata panen selle kõrva taha ja annan endast parima, et seda soovi ja iseenda unistust täide viia.


Lisaks soovisin ka teada, mis mõtteid võiks tekitada võimalik järg sellele blogile ehk siis investeerimisjutud. Selle küsimuse vastustest võiks järeldada, et huvi on täitsa olemas. 

Siit aga olekski mul teile üks abipalve või üleskutse - aidake mul välja mõelda, mis selle mu investeerimisblogi nimi võiks olla? Arvesse siis võiks võtta seda minu minevikku, võitlust spordipanustega, hasartmängudega, võlgadega... Samas võiks see olla meeldejääv, lööv ja piisavalt lühike. Võiksite mulle kirjutada volglasepaevik@gmail.com või kasvõi siiasamasse kommentaariumisse oma mõtted jätta. Oleksin südamest tänulik!

Küsitluse viimase punktina palusin teil vabas vormis oma mõtteid, soove, ettepanekuid jagada. Selle lahtri täitis ära kokku 16 inimest. Kõiki ma siinkohal välja tooma ei hakka, aga mõned näited siiski tooksin ja lisaks prooviksin ka vastata tekkinud küsimustele.

  • Kuigi ma ei ole võlglane ega maadle sõltuvusprobleemidega, kõnetab see blogi mind. Kusagil ütlesid, et sulle on ette heidetud (kommentaarides?) nagu sa ei olekski päris võlglane - väikesepalgaline või hoopis töötu, üle pea võlgades, kellel pole lootustki paremale. Minu arust on hea, et on sinu sugune võlglaste mõtete sõnadesse panija, kes oskab oma olukorda analüüsida ja heas stiilis kirjutada, näitab et täbarasse olukorda võib sattuda igaüks ja üks kõik kui lootusetu hetkel olukord tundub, alati tasub parema poole püüelda. Kui sul on tahtmist mõnel uuel teemal blogida, siis kindlasti tee seda, kirjutad hästi ja tundub, et see aitab ka sul endal mõtteid korrastada. Aitäh sulle!
  • Alguses arvasin, et kirjutab naissoost isik. Ühel hetkel oli wow, mingi mees nii avalikult julgeb kirjutada oma muredest. Kuna tean paljusid inimesi, kel elu ehitatud laenudele siis sai elada kaasa ja loota, et on pääsetee ja ehk andis nii mõnelegi jõudu välja rabeleda.
  • Tänud, et oma teekonda jagasid. Kindlasti oli see paljudele sarnases olukorras olijatele abiks ja ka ehk motivaatoriks oma olukorra parandamiseks. Sain isegi palju uusi teadmisi ja ehk oskan teistsuguse saatusega inimesi tulevikus paremini mõista. Edu ja kindlameelsust tulevikuks!
  • Mul oli rõõm selle sisuka ja empaatilise blogi eestvedajat mitu kuud järjest rahaliselt toetada. Valdavalt 10€ panus oli ilmselt sulle abiks võitlusmotivatsiooni säilitamiseks. Nüüd, kui sain loetud päevad tagasi oma umbes 40% intressiga laenud üheks 10% intressiga Bondora makseks vormistatud, saabus ilmselt samasugune tühjustunne ja kergendus samaaegselt nagu sinul. Aitäh, et aitasid minusuguste inimeste muredel peavoolumeediasse jõuda, sest ilma Delfi vahenduseta poleks ma ilmselt sinu rohket tuge pakkunud blogini jõudnud. Ma ei ole küll hasartmängusõltlane, aga täiesti kindlalt korduvate relapsidega laenusõltlane. Meie kummagi võitlus pole läbi ja ilmselt 100% ei lõppegi, aga otsustavatel hetkedel on sellistest kõrvalistest toetajateski nagu see blogi väga oluline kasu mõtteviisi muutumisel.
  • Aitäh, et oma muresid meiega jagasid! Elasin väga kaasa ja ootan pikisilmi sinu investeerimisblogi. Soovin, et sul elus aina paremini läheks, sest sa tõesti oled seda väärt!
  • Neid vastuseid lugedes palun arvesta, et igal pool ei saanud vastata päris nii nagu tegelikult on :) Igatahes, minu meelest on Sul kõik eeldused kirjutada väga hea raamat - kui paned sinna oma loo sisse, siis stsenaariumi mõttes on see viimane aasta/poolteist olnud juba huvitavate pööretega. Ja Sa kirjutad nii hästi!! - mitte lihtsalt korrektselt, vaid just paraja tempoga sisutiheduse mõttes, väljendusrikkalt ja kuidagi nii, et lähed lugejale südamesse ja kõik see, millest räägid, on hästi mõistetav, isegi kui pole ise päris sama kogenud. Mõned Su postitused on mind emotsionaalselt nii liigutanud, et nutsin ja naersin korraga. Ja üldiselt oled andnud palju tuge ja lootust oma elujamadega tegelemiseks. Aitäh! Ma arvan, et raamat võiks olla ka suures plaanis kantud mõttest, kuidas lootusetuna tunduvatest olukordadest on võimalik välja tulla (ja vbl väga ei tasuks sisse panna mingeid juriidilisi nüansse nt inkassodega suhtlemise kohta vms, mis kõnetavad vähemaid inimesi ning mida puudutav seadusandlus ja praktika võivad ajaga muutuda).
  • On olnud väga huvitav ja sisukas lugemine läbi terve aasta. Olen mõttes kaasa elanud ning kui teema ise poleks nii nukker, siis võiks lausa pidada kauniks ilukirjanduslikuks järjejutuks… Olen tõeliselt rõõmus, et sellest ülikeerulisest olukorrast end välja oled rebinud ning isegi kuidagi kurb on, et see blogi siin otsa saab. Aga mõistan hästi, et iga peatükk saab ükskord otsa ning ees ootavad uued eluleheküljed, mis vajavad täitmist. Soovin südamest jõudu ning tänan kogu selle jagamise eest!
  • Väga tubli oled, et sellest välja tulid. Ma ise pole kunagi selliste muredega pahkusis olnud, kuna mu enda isa mängis kasiions kodu ja kõik rahad maha ning lõpetas lõpuks vanglas. See kõik toimus, kui ma olin 7. aastane , aga sealt ma sain oma elu vast kõige suurema õppetunni - hasartmängud ja kasiinod on saatana urkad ja sealt ei võida keegi. Oma elus olen maha raha mänginud vast ~5 eurot, käsi lihtsalt ei tõuse raha jätma nendese kohtadesse. Aga edu sulle edaspidiseks ja usun, et see blogi aitas väga-väga palju eesti inimesi.
  • Otsisin eelkõige vaimset tuge/teineteisemõistmist. Pole küll kogenud elu laastavat sõltuvust, küll on olnud kogu elu jooksul "kergemaid" sõltuvusi: arvutimängudest, meelelahutusest, rõivastest, ... Arvan, et õige on see, mida ütlesid 8.10.2020 postituses "Mis on sõltuvus", et sõltuvuse põhjustab mingi rahuldamata vajadus. Jah, tema kujunemises mängib elukeskkond/lapsepõlvekogemused ka teatavat rolli. Usun, et ohutut või kasulikku sõltuvust ei ole olemas. Seega arvan, et oleks õige see vajadus üles leida.
  • Investeerimisblogi oleks selles mõttes huvitav, et paljud ei investeeri, sest neil "lihtsalt ei jätku raha". Kui sina nüüd täielikust mülkast väljaroninuna hakkaksid investeerima, siis tõstaks selle teema üles . Seda enam, et pensioni II sammmas on sul nüüd puudu ja vanaduspõlve kvaliteet sõltub ainult endast, riigil on selleks ajaks ilmselt raha otsas. Jälgisin su blogi ebaregulaarselt "Rahajutud" lehe kaudu, endal kõik korras, aga teiste üle rõõmustada on ka hea.
  • Kahju et blogi ära lõppes.Oli huvitav lugeda,kuidas august välja tulid.Aga samas on hea meel,et asjad n-ö korda said. Huvitav oleks ka investeerimis blogi lugeda,et kuidas alguses raha kasvama hakkab ja kuhu see jõuab.
  • Emotsioonide küsimusele tahaks anda kaks vastust, aga süsteem ei luba. Teine oleks "Tahaks aidata", sest ka mind on elus palju aidatud, tean, mida see tähendab. Kui küigil oleks ainult julgust abi küsida, olen tõesti uhke, et viimasel hetkel abi palumiseni jõudsid, kuigi see oli Sulle väga-väga raske.
  • Nagu isegi küsitluses oli v2lja toodud, siis oleks tore lugeda sellest, kuidas jõuad investeerimisse ning kuidas hakkad sealt edasi liikuma. Hetkel on vb isiklikult mulle j22nud selgusetuks, et mis sai siis selle sõbra teemaga, kes andis teise pensioni raha -kuidas selle summa tagasi maksad?

Kuna mul oli nende vastuste osas sisse lülitatud teavitussüsteem, mis saatis mulle iga vastuse korral e-maili, siis hoidsin ma koguaeg niiöelda kätt pulsil. Ja teate - väga raske oli pisaraid tagasi hoida. Need soovid, need laused, mida te minuga jagasite - need liigutasid mind sõna otseses mõttes südamepõhjani. Aitäh teile!

Vastaksin siinkohal ka sellele viimasele kommentaarile - sõbraga sai tehtud eraldi laenuleping. Selle detaile ma aga siinkohal avaldama ei hakkaks - kui vaid siis nii palju, et päris tasuta see laen ei ole (sest inflatsiooni tõttu oleks 0% intressiga laen laenuandja jaoks kahjumlik), aga samas on see siiski oluliselt odavam kui meie suurpankade pakutavad väikelaenud.

Kokkuvõtteks tahaks siia lõppu siis öelda veel ka selle minu keskmisest suurema sissetuleku kohta (see oli siis samuti ühes kommentaaris välja toodud), et jah, tõepoolest annan ma endale aru, et ma ei ole tavapärane võlglane, mu võimalused on ilmselgelt suuremad kui miinimumpalga puhul. Aga see oli minu lugu, minu nüansside ja detailidega. 


Kolmapäev, oktoober 20, 2021

Head aega!

2020. aasta algas päris paljudele Eesti inimestele teatava elevusega, sest tollane Keskerakond-EKRE-Isamaa valitsuskoalitsioon oli läbi surunud pensionireformi seaduse ning riigikogu kinnitas selle oma lugemiste käigus ka ära. Paljud lootsid, et peagi saabub ka reaalne väljamaksete päev. Algselt oli juttu sama aasta septembrist, seega see kõik tundus üsna käega katsutav. Ka mina tegin sel hetkel ühe meeleheitliku viimase sammu. Olin juba niigi omadega üsna keerulises seisus, aga teadmine, et peagi saabub palju raha andis kuidagi mingi vabanduse, miks veel laenu juurdegi võtta. Noh, et niikuinii saan mingi enamvähem poole aasta pärast selle tagasi maksta. Aga sellele kõigele lõi suure mõra sisse president Kersti Kaljulaidi 07.02.2020 otsus seda seadust mitte välja kuulutada. Alguses saatis ta selle lihtsalt tagasi riigikogule, aga kuna seal muudatusi ei tehtud, siis jõudis see peagi muutmata kujul presidendi lauale tagasi ning 20.03.2020 lükkas ta selle lõplikult tagasi ning saatis selle sedapuhku riigikohtule analüüsimiseks. Sellega koos algas minu (ja ilmselt päris paljude saatusekaaslaste) jaoks üks pikk ootuseaeg. Pikk ja ärev. Mis küll saab? Kas on võimalik, et see kõik lõpeb ikkagi hästi ja loodetud raha siiski saabub. Või kukub kõik kokku nagu üks õrn ja habras kaardimajake. Ning nagu ajalugu juba teab, siis see rohelise tule otsus õnneks siiski saabus. 

Täna, täpselt aasta tagasi, võttis siis riigikohus vastu otsuse, et pensionireform ikkagi ei riku põhiseadust ning vaid pool tundi hiljem pani president Kersti Kaljulaid sellele saagale ka ametlikult allkirja ja punkti. See rahalaev pandi teele. Jäigi veel vaid ootamise vaev.

Kahjuks või õnneks jääb teadmata, mis oleks saanud, kui riigikohus oleks otsustanud teisiti. Või mis oleks saanud, kui meie toonane president oleks teistsugused otsused teinud ning ta oleks koheselt selle seaduse välja kuulutanud. Kas näiteks minu lugu oleks just niimoodi kulgenud nagu ta lõpuks kulges? Kas ma oleksin näiteks töökohta vahetanud? Kas ma oleksin üldse seda blogi pidama hakanud? Kas ma oleksin üldse neid kardinaalseid samme teinud, et oma sõltuvusele punkt panna? Kas ma oleksin üldse näinud vajadust ja motivatsiooni oma mugavustsoonist välja ronimiseks (mis siis, et see mind peatamatu jõuga kuristikku vedas)? See kõik näitab, kuivõrd pisidetailides on teinekord meie saatus kinni. Asjades, mille kulgu me tavaliste inimestena tegelikult ise mitte kuidagi mõjutada ei saa. Natuke kõhe hakkab kõigele sellele mõeldes. Kui napilt mul ikkagi läks. Kui palju oli tegelikult ikkagi neid hetki, mil kõik oleks võinud minna hoopis teisiti ja arvatavasti palju halvemini. Uuh...

Eks see kõik pani mu isiksuse ja iseloomu korralikult proovile. Sisuliselt äratas uuele elule. Tänaseks ma olengi täiesti uus inimene. Või noh, otse öeldes - sisuliselt on zombist ja diivanil vedelenud plönnist saanud taaskord üldse inimese nime väärt tegelane. Silmad on avanenud, elu on jälle helge. Ma olen taas rööbastel ja suunad on paigas. Mu kodune elu on taaskord selline, kus kõigil osapooltel on lähedasem, hoolivam, mõnusam tunne. Ma ei tea, kui palju see mu variisik tegelikult välja paistis, otseselt märkusi ma sel teemal ei saanud. Aga ma ei usu, et see täitsa märkamata jäi. Me võime ju ette kujutada, et küll me oleme osavad varjajad ja mida kõike veel, aga reaalsuses tajuvad lähedased meie muresid rohkem, kui me ilmselt arvame. Tihtipeale lihtsalt jäetakse sekkumata, kas julguse või ajapuuduse tõttu.

Minu loo põhiolemus saab tänasega läbi. Ma olen jõudnud sinna, millest ma tegelikult aasta tagasi unistadagi ei osanud. Selle ajaga on juhtunud lihtsalt nii palju asju ning õnneks on olnud sisuliselt kõik arengud ainult positiivse alatooniga. Mind on väga palju aidatud, kindlasti poleks ma kõige sellega üksinda hakkama saanud. Mul on olnud ka meeletult palju õnne, et just õigetel hetkedel on tulnud õiged pakkumised (alates uuest töökohast ja sellega kaasnenud palgatõusust) ja õigetel hetkedel on juhtunud õiged asjad. Aga ma usun, et see on osaliselt näide ka sellest, et alla andmist tuleb edasi lükata nii kaugele tulevikku kui vähegi võimalik. Isegi, kui on väga raske ja viimasedki päikesekiired hakkavad tuhmuma, siis tuleb vähemalt proovida, võidelda. 

Tänasel ilusal ajaloolisel päeval ongi kuidagi sümboolne öelda "Head aega!" Aga samas ei ole see hüvastijätt. See blogi jääb alatiseks siia alles. Võibolla leiab keegi selle ka aastate pärast ja leiab siit endale vajalikke toetuslauseid või -mõtteid. Olgem ausad - võlglased, hasartmängurid, sõltlased jäävad meie sekka alatiseks - kahjuks on see teatud mõttes elu paratamatu osa...

Lõpetuseks tahaksin avada ka ühe väikese lõpuküsitluse. Ma väga loodan, et leiate need 2-3 minutit, et see ära täita. Ma veel ei tea, kas ma sellest kunagi mingi kokkuvõtte ka teen, aga ma oleksin väga tänulik, kui te mulle natukene oma tagasisidet jätkasite. Mida see blogi ja lugu teile andis? Mis mõtteid, emotsioone tekitas? Link küsitlusele on siin - https://forms.gle/DAkv2thmyQiSWStT6

Ning veelkord - suur, suur, suur aitäh teile kõigile, kes te minuga sel teekonnal olite! Tsau!


Neljapäev, oktoober 14, 2021

Kohustuste seis, 14.10.2021

Hakkame lõpetama, hakkame lõpetama! Plaanipäraselt tuleb pärast seda postitust veel üksainus kirjatükk ja siis panen vähemalt regulaarsetele postitustele punkti. Eks näis, kas aja jooksul tiksub ka hiljem siia midagi juurde või mitte. Aga nüüd siis suures plaanis täitsa viimane numbripostitus. Ma annan ülevaate sellest, kuhu mu kohustused tänaseks päevaks jõudnud on.

Ega's midagi, tabel on teie ees.

Usun, et see seis tekitab natuke ka küsimusi. Et mismõttes - endal 170 000 euro eest laenukohustusi üleval, millest lausa 70000 eurot sisuliselt tarbimislaenud, et mis võlavabadusest ma siin räägin? Aga siin tuleb tegelikult mängu kohustuste ja sissetulekute tasakaal, mitte niivõrd täielik laenuvabadus. Selles osas on mul tegelikult kõik suurepärane ja täielikult kontrolli all.

Täiendan siinkohal postitust ka infoga selle kohta, kui palju moodustavad intressid mu praegustest laenumaksetest. Panin selle tarbeks novembrikuu numbrid sisse ja tulemus tuli järgmine.


Kindlasti on siin omajagu arenguruumi. Osad suhteliselt mõistliku krediidikulukusega lepingud on lihtsalt tänaseks päevaks liiga pika graafikuga (eks ma ise need vastavad kokkulepped olude sunnil rasketel hetkedel tegin), seega on hetkel seal intresside osakaal liiga suur. Ilmselt asun millalgi neid perioode lühendama, et need laenud enda jaoks odavamaks muuta.

Samuti võib tähelepanelikes inimestes tekitada küsimusi see kohustuste seisu jääk. Eriti kui võtta võrdluseks viimatine avaldatud seis aprillikuust - et miks see saldo siis ometigi nii vähe on vähenenud? Aga siin on põhjus lihtne - aprillikuu arvestuses ei olnud mul sees sõbralaenu, sest tol hetkel oli kindel plaan see pensionirahadest tagasi maksta. Kuna aga hiljem see plaan muutus ja sellest sai veidi pikaajalisem laenukokkulepe, siis nüüd sai see kenasti graafikusse ja ka tabelisse asetatud (muude laenude alla). Kui meenutada mu kõige sügavamat madalseisu ja vaadata tolleaegset lepingute hulka ja üleval olnud laenude intresse/KKM suuruseid, siis võib nentida, et areng on olnud ikka meeletu. Tänaseks on kõik mu laenud alla 30% krediidikulukusega. Ning siit on juba hea edasi minna täiesti mõnusas tempos, mis lubab ka elust rõõmu tunda ja isegi hästi vaikselt investeerimistega tegeleda ning seda maailma tundma õppida.

Ma tahaksin veelkord öelda suure-suure aitähi kõigile teile, kes te olete oma panuse andnud, et ma oleksin selles olukorras, kus ma tänaseks olen! Ma ei unusta seda kõike mitte kunagi! Kogu südamest aitäh ja minu sügavaim kummardus teile!

Reede, oktoober 08, 2021

Oktoober 2021 numbrites

Tegin just viimased kaks makset ja nüüd tulebki tõdeda, et mu II pensionisammas on lõplikult laiali lammutatud ja võlgade katteks ära jagatud. Eks mingis väga suures plaanis on natuke kurb tunne ka, aga olgem ausad - see kõik oli siiski vajalik ning edasise elu normaalseks jätkumiseks oluline samm. Ning ega seda enam taga nutta pole mõtet ka. Väga suures plaanis on see ikkagi ju kõigest raha ning tänu sellele summale sain ma tagasi oma hingerahu, vaimse tervise. Selliseid tehinguid teeks niimoodi mõeldes iga kell uuesti. Raha saab alati juurde teenida, kui tervis ja teotahe korras, motivatsioon paigas.

Aga nüüd siis oktoobri numbrite juurde. Suur pilt on siin.

Räägiksin nüüd natuke kogu selle pensionirahade detailsemast poolest ka. Et kuidas ma üldse tean, et mul nüüd just pensionirahad otsas on ja et kas need siis tavapärase sissetulekuga mul segunenud polegi. Vastus on lihtne - kodupanga jätsin ma neist rahadest puutumatuna. Kõik need eurod lasin ma kanda teisele pangakontole. Aga sellegipoolest täiesti tavalisele Eesti pangakontole, sest täiturite või kontode arestimisega mul õnneks tegemist teha ei tulnudki. Ning eks sellelt pangakontolt ma siis neid nõmedaid kiirlaene ja krediidikontosid klaarisingi. Kodupank, kus ühtlasi ka eluasemelaen üleval, ei tea eeldatavasti neist tehingutest mitte midagi. Teoorias peaksin ma nende silmis ikka päris heas seisus olema tänaseks. Kes teab, milleks see tulevikus hea on. Halba see nüanss mulle kindlasti ei tee.

Nagu juba ühes eelmises postituses kirjutasin, siis vaikselt olen alustanud ka investeerimistega. Mul on tänaseks soetatud kahe suurkorporatsiooni aktsiaid, III samba osas avasin igakuise püsikorralduse (esialgu 200 eurot kuus), samuti on mul natuke soetatud ka bitcoine (need on hetkeseisuga päris korralikus kasumis kusjuures - 200 eurost on saanud 254,15 eur). Mis aga veel sellesse investeerimisse puutub, siis tegelikult ma natuke kardan seda teemat. Lihtsalt oma teadmatuse tõttu - ma pole veel jõudnud end kurssi viia, kuidas kogu see maksustamine toimib ja mingeid pahandusi ma küll ei soovi. Nii palju olen ma siiski endale selgeks teinud, et kui lihtsalt ostan neid varasid kokku ja kuskil investeerimiskontol hoian, siis maksukohustust ei teki. Selle tõttu ma lihtsalt lasengi neil summadel rahulikult lesida, aegajalt neid suurendades. Mingit otsest plaani mul nende suhtes veel paika pandud ei ole. Selle jaoks peaksingi esmalt maksustamisreeglid endale selgeks tegema. Eks kõige lihtsam on arvatavasti otse EMTA-le kirjutada ja täpselt järgi küsida, aga aega on selle kiire asjaga.

Aga selline see numbrite seis siis hetkel ongi. Peagi võtan nüüd ka oma kohustuste seisude Exceli tabeli ette ja annan ka sellest detailsema ülevaate. Et mida kogu see mäsu siis mulle andis. Juba ette võin öelda, et seis on hea.

Minult on ka küsitud, kas ma ei võiks jätkata investeerimisblogiga, aga hetkel ma igaks juhuks neid lubadusi andma ei hakka. Sest neid sarnaseid blogisid on Eestis ja kogu maailmas päris palju ning raske on välja mõelda, millega ma eristuksin. Aga eks näis, las see mõte settib veidi minu sees.