Ühe netipettuse detailne kirjeldus läbi ohvri silmade

Tänases postituses pöördun ma tagasi oma viimase postituse teema juurde. Selles kirjutasin ma siis põgusalt ühest õnnetust inimesest, kes oli langenud netipetturite ohvriks ja on läbi selle väga palju raha kaotanud. Ma olen selle inimesega viimaste nädalate jooksul väga tihedas kontaktis olnud ja tänaseks on sellest välja kujunenud selline soe ja usalduslik suhtlus. Oma kirjavahetuse käigus oleme jõudnud selleni, et tänane postitus kuulub täielikult talle. Ning selle ongi tema ise kokku kirjutanud, oma läbielamiste ja kogemuste järgi. See võiks olla hoiatuseks kõigile, kes sarnaseid pakkumisi saavad ja tõsiselt mõtlevad, et võiks neist kinni haarata. Eksimine on inimlik, kuid teinekord on meie eksimustel väga kallis hind. Lisamärkusena mainin, et postituses mainitud USDT ehk Tetheri väärtus on euroga tänasel hetkel sisuliselt võrdne (1 USDT = 0,95 EUR). Aga nüüd annangi sõna meie peategelasele ning omalt poolt siia rohkem mitte midagi juurde ei lisa. Mõtteainet on siin omajagu, head lugemist ja kaasa mõtlemist!

Nii, nagu paljud eestlased, otsin minagi lisatöö võimalusi. Silma jäi üks Facebook postitus, kus pakuti osaajaga teenimisvõimalust reisiagendile, ja vastasin sellele. Minuga võeti ühendust ja minu andmed edastati mentorile. Mentor tutvustas põgusalt, et vaja anda reisipakettidele 5 tärni ja positiivne kommentaar, et need reisipaketid tõuseksid ettepoole ja inimesed neid rohkem ostaksid. Küsisin, kas pean ka enda raha sisse panema, mulle vastati eitavalt. Sisse tuli logida lehele https://www.egencia-uk.com/Login. Googeldasin ja nägin, et Egencia on üks suuremaid reisikorraldajaid ja ei tundunudki esmapilgul kahtlane. Mõtlesin, et proovin, ja lõpetan kohe, kui minult mingit raha küsitakse. Mentor treenis mind alguses oma kasutaja alt ja lõpetasin tema keskkonnas töö, raha ma ise sisse maksma ei pidanud. Ühe töö raames tuli anda positiivne hinnang ja kommentaar 30-le reisipaketile. Keskkonnas tuleb reisipakett "osta", et seejärel hinnang anda. Iga reisi pealt teenib algaja 0,7% lisatasu, mis talle peale töö ehk 30 reisi lõpetamist välja makstakse. Tegin 2 tööd mentori konto alt ja lõpetasin edukalt esimese töö enda kasutaja alt. Vahepeal tulid ette reisid, mida nimetatakse keskkonnas preemium-pakettideks, siis läheb konto miinusesse ja on vaja enda raha sisse kanda, et reis lõpetada, kasum preemiumpakettide pealt on suurem. Kogu arveldamine käib krüptorahas Theter (USDT). Esimese enda konto alt tehtud töö puhul panin sisse 32,80 eurot, mõtlesin pikalt, aga otsustasin riskida – kaotus oleks olnud ju nii väike ja mind mitte eriti mõjutanud. Nii kujunes minu esimese töö tasuks 159 USDT, mille mentori juhendamisel kandsin edukalt enda pangakontole. Jess! Vägev ju!

Kuna esimesel korral sujus kõik kenasti, olin rõõmus lisateenimise võimaluse üle ja alustasin järgmist tööd. Järgmise töö jooksul tuli kohe järjest ohtralt nn preemiumpakette. Mentor julgustas mind, et see vaid hea - mida rohkem preemiumpakette, seda suuremaks kujuneb saadav kasum. Mul on hädasti vaja raha, kadus valvsus ja reaalsustaju. Alguses olid summad väikesed, aga need kasvasid järjest. 29. pakett oli jälle preemium, sisse tuli kanda nüüd juba üle 16 tuhande USDT… See ju ometigi eelviimane, mentor ütles, et tema ei usu, et veel rohkem oleks vaja raha sisse panna. Nii lähedal lõpetamisele, kandsin sellegi raha sisse. Selleks ajaks olin juba kulutanud oma senised säästud, ära kasutanud krediitkaartide limiidid, pantinud kulla, võtnud laenu tuttavatelt ja suuremaid ning väiksemaid laene kirveintressidega kiirlaenufirmadelt ja pankadelt. Ka mentor aitas mind sissemaksetega üle 10 tuhande USDT. Koguaeg pidin pingutama, et ette antud tähtajaks summa sisse kanda, sest muidu oleks juba sisse kantud raha kaotanud. Kuna summad olid nii suured, palusin pidevalt pikendust Egencia klienditoe kaudu, kes väidetavalt edastas info juhatusele, kes otsustasid, kui palju ja mis tingimustel mulle ajapikendust anda. Lõpetasin 29. töö ja hoplaa- ka viimane, 30. oli preemium-paket… Nüüd juba pidi sisse kandma üle 30 tuhande USDTi… Ahastasin, nutsin ja mõtlesin, et mis nüüd saab. Kuidagi õnnestus mul ka see raha kokku laenata, mentor ka aitas mõne tuhandega, muudkui julgustades ja toetades mind. Kogu suhtlus käis inglise keeles, mentori ja teiste Egencia VIP-workeritega WhatsApp kaudu. Kui hinge hiiliski korraks kahtlus, küsisin mentorilt, kas mul on võimalik raha kaotada. Vastuseks muidugi sain, et see pole võimalik, kui ma töö lõpetan.

Olen eelnevalt lugenud igasuguste petuskeemide kohta ja varasemalt mõelnud, et kuidas küll inimesed nende õnge lähevad. Ilmselt pettis mind ära esialgne edu, see, et mentor ise ka panustas väidetavalt rahaliselt, meeletu soov mitte raha kaotada ja hädaolukorras lisateenimise võimaluse pakkumine. Tänasel päeval mõtlen, et kuidas oli võimalik, et ma küll alustades olin kahtlev, aga kõige selle sees olles ei tulnud mul kordagi mõtet, et ma ei saa raha kätte, kui olen töö lõpetanud. Et ma sellised summad suutsin kokku laenata ja sinna keskkonda kanda…

Töö lõpetasin augusti lõpus, 3 nädalaga ja keskkonnast välja kantav summa oleks olnud 70898,57 USDT, sh kasum 3152,91 USDT. Olin õnnelik, et saan lõpuks raha kätte, tasuda oma laenud ja võlad ja arvestasin, et kui lisakulud (lepingutasud, intressid, pant vms) maha arvestada, jääb minu kasumiks ikkagi umbes 500 eurot. Tegin väljamaksetaotluse ja jäin ootama. Siis aga tuli Whatsappi kaudu garantiikiri, milles anti teada, et selleks, et nii suuremahulist väljamakset teha, on vaja mul Egencia keskkonda sisse maksta veel 25% ehk 17724,64 USDT garantiitasu, mille kohta selgitati, et saan selle summa 3 päeva jooksul tagasi ja et see on vajalik, kuna krüptotehingutega esineb probleeme ja et oleks nii suur summa tagatud. Küsisin kas saan väljamakse tühistada, kuid sel juhul oleksin pidanud maksma keskkonda ikkagi lisaks 10% ehk 7090 USDT tühistamistasu, mida ma tagasi ei saa. Alles siis tekkis mul mõte, et see kõik on kahtlane, need garantii- ja tühistamistasud, et see ei saa õige olla. Mentor oli väga üllatunud – ta polevat sellisest asjast kuulnudki - ja ütles, et ta saab mind aidata 2000 euroga, kui ma ülejäänud summa leian. Küsisin järjest pikendust maksmiseks ja palusin ka summast maha arvata kas garantii- või tühistamistasu, aga mulle vastati, et see ei ole võimalik, et ma pean ikkagi keskkonda sisse maksma kas tühistamistasu või garantiitasu. Mulle anti aega 20 päeva, tühistamis- ega garantiitasu ma sisse maksnud ei ole. Et pikendada tähtaega, küsiti veel lisaks 25% garantiitasust. Kuna ma ka seda ei maksnud, on nüüd väidetavalt minu konto aastaks külmutatud ja kui ma kontot lahti saada tahan, pean veel 17 tuhat maksma ning siis veel 17 tuhat garantiitasu, et oma raha kätte saada. Eelnevalt ei olnud sellest kordagi juttu, et veel mingid lisatasud tulevad.

Rääksin loost oma pojale, kes uuris krüptorahakotte, millele keskkonda sissekandeid tehti. Krüptorahakotte on kokku 3 erinevat, kannete järgi otsustades kahte kasutatakse nn töötajate sissemakseteks ja samuti on seal näha ülekanded kolmandale kontole, mille väärtus on juba üle miljoni USDT. Ilmselgelt on tegemist petuskeemiga. Siiani ei mõista ma, millised psühholoogilised protsessid minus käivitasin, et ma sellise skeemi võrku langesin. „Lollidelt tulebki raha ära võtta“, oleks ilmselt esimene reaktsioon. Ei, ma pole loll, pean pere-eelarvet Excelis, ei ole elus üle oma võimete elanud ega kunagi kellelegi võlgu jäänud. Aga ometi juhtus see kõik minuga.

Esitasin politseile avalduse koos detailse kirjelduse, kuvatõmmiste ja hunniku dokumentidega. Sain vastuseks, et menetlust ei alustata. Menetluse alustamata jätmist põhjendas politsei selliselt: „ta on arusaamisega ja kogenud isik, kellel on olemas vajalikud teadmised internetis hõlptulu teenimise võimalikest riskidest. Samuti on ta täisealine isik, kellel on töökogemus ning ta pidi aru saama, et töö tegemiseks ei pea ta panustama oma isikliku rahaga vaid tööandjal on kohustus talle maksta tehtud töö eest tasu. Seega ei ole teda eksimusse viidud vaid ta on teadlikult võtnud riski ja sõlminud endale kahjuliku lepingu.“ Seega on politsei hinnangul tegemist täiesti legaalse tegevusega. Ja võibki nii netiavarustes toimetada, sest inimesed, kes sinna oma raha paigutavad, on ise riski võtnud ja midagi kriminaalset selles ei ole. Ahjaa, mul on võimalus asi kohtusse anda. Mr X krüptorahakotis on aga üle miljoni. Seega pole mina kindlasti esimene (tõenäoliselt kahjuks ka mitte viimane), kes sellesse skeemi langeb. Kõrgharidusega, arukas ja muidu tubli. Aga siiski.

Need "imelised" kasiinode meelituskampaaniad

Kuna viimastel nädalatel on meediaveergudele jõudnud igasugused arutelud kasiinodega seotud reklaamide üle, siis mõtlesin, et jagaksin ka oma mõtteid sel teemal. Nagu on selgunud, siis korraldas üks konkreetne netikasiino üsna piiripealse kampaania. Ning isegi tarbijakaitse sattus segadusse, kas lause stiilis "Kui aega pole, aga tuju on" on siis mängima meelitav kutsung või mitte. Aga reklaaminõukoda tegi siiski lõpliku otsuse ja keelas sellised reklaamid ära, sest mitte ükski kasiinoreklaam ei tohi otsesõnu kedagi mängima meelitada. Vähemalt avalikult mitte.

Ühelt poolt on muidugi hea, et selliste asjadega tegeldakse ja selliseid piiripealseid juhtumeid ikkagi maha võetakse. Teisalt usun, et antud firma käitus ikka üsna teadlikult, sest nagu ikka - ka halb reklaam on ikkagi reklaam. Ning kui su kampaania jõuab isegi Aktuaalse Kaamera uudistesse, siis oled sa võidumees igal juhul. Kardetavasti sattus nii mõnigi inimene selle kampaania tõttu sinna mängima ja arvatavasti see kasumlikult ei lõppenud (vähemalt mitte mängija jaoks).

Mina aga tahaksin tegelikult pikemalt hoopis peatuda erinevatel kasiino ja spordiennustusporaalide boonuspakkumistel. Kes vähegi on nendega kokku puutunud, on ilmselt näinud neid igasuguseid kampaaniaid stiilis "100% sissemakse boonus kuni 100 EUR, tule ja mängi!" Kuna ma ise olen neid boonuseid kümneid ja kümneid kordi oma elu jooksul proovinud, siis oskan neist ilmselt üsna adekvaatselt rääkida.

Selliseid boonuseid pakutakse nii pokkerimänguks, spordiennustuseks kui ka loomulikult kasiinomängude jaoks. Ning mis saaks olla veel vahvam, kui keegi annab sulle tasuta raha, eks ole! Aga no nagu vana kulunud klišee ütleb - kui miski tundub liiga hea, et olla tõsi, siis reeglina see nii ilus ei olegi. Jah, suures plaanis on loomulikult kõik aus. Sulle tõesti antaksegi see boonusraha. Aga enamasti sõltlane ei viitsi väga täpselt lugeda, mis tingimused ja reeglid sellega kaasnevad.

Kõige räigemad neist on kasiinomängude boonuspakkumised. Reeglina on süsteem siis selline, et sina maksad sisse 100 EUR, sisestad mingi koodi ja saad siis mängutoa poolt 100 EUR lisaks. Nüüd on sul 200 EUR mängimiseks. Aga siit siis tulevadki kaks suurt AGA - esiteks pead sa selle boonusraha pärisrahaks muutmiseks tegema (sissemakse raha + boonusraha)*x EUR käivet. Ning see x on tegelikult ikka päris suur - sõltuvalt kampaaniast ja portaalist kõigub see reeglina seal 30-40 vahel. Ehk siis kokkuvõttes selle 100 EUR sissemakse puhul pead sa tegema mänguautomaatidel käivet 6000-8000 EUR. Ning uskuge mind, seda käivet kokku saada on sisuliselt võimatu, tõenäosusteooria praktiliselt välistab selle. Ning varem või hiljem saab see 200 EUR teil lihtsalt maha mängitud. Ning teine suur aga on see, et enamasti on sellistel kampaaniatel ka ajalised piirangud - a'la selle käibe pead saavutama näiteks 7 päeva jooksul. Ja kui ajaliselt hakkama ei saa, siis tühistatakse lihtsalt kogu see boonus. Ja siin on tegelikult veel üks nüanss - mängutoa reeglite kohaselt mängid sa alustuseks nii öelda oma rahaga. Ehk siis kui sul on 7 päeva järel kontol alles veel 110 eurot, siis sellest moodustab 100 eurot boonus ja 10 eurot sinu enda raha. Siit saate juba edasi mõelda, kui palju boonuse aegumisel raha alles jääb. Kokkuvõttes sisuliselt kõik kampaaniad, kus teile pakutakse tasuta lisaraha kasiinomängude mängimiseks, lõpevad teie jaoks kaotusega. Ütlen ausalt, et mulle ei meenu hetkel mitte ühtegi juhust, kus ma oleksin edukalt selle boonusraha suutnud läbi mängida.

Teine tüüp kampaaniaid on spordiennustuskampaaniad. Ka siin pakutakse sulle tasuta lisaraha. Suures plaanis sama süsteemi järgi - 100% boonust kuni 100 EUR. Eks need summad ja protsendid varieeruvad, aga kõige klassikalisem on just see näide. Siin ma tegelikult nii kriitiline enam ei ole, kui kasiinomängude boonuste puhul. Sest esiteks saab siin veidi rohkem oma õnne mõjutada. Ning teiseks on siin tavapäraseks läbimängimise tingimuseks 5-6 kordne käive. Aga ega needki boonused mingi lihtne raha ei ole. Sest tavapäraselt on siin lisatingimuseks see, et panuste koefitsient peab olema vähemalt 1,8-1,9. Ehk siis suures plaanis ikkagi selline mündiviske sarnane tõenäosus. Muidu oleks jah üsna lihtne raha teenida - paned aga Eesti vs Saksamaa jalgpallimängus sakslaste peale raha mängu 1,1 koefitsiendiga ja käive muudkui tiksub. Aga jah, sellist asja siiski teha ei saa. Mõned korrad on mul tegelikult spordiennustusboonust isegi õnnestunud edukalt läbi mängida. Et selles mõttes neid ma täitsa lootusetuks ei pea. Aga samas pakutakse neid kampaaniaid harvem välja ka.

Sellised need boonuspakkumised siis on. Suured säravad reklaamtekstid, mis lubavad väga mõnusat suurt rahalist süsti, aga täpsemalt reegleid vaatama asudes selgub, et hõlptulust on asi ikka väga kaugel. Aga samas on minu teadmiste kohaselt kogu maailma online kasiinodes need kampaaniad üsna sarnase ülesehitusega, selles mõttes ei ole Eesti siin kuidagi erandlik. Seega, vaevalt siin keegi mingeid seaduseid või reegleid selles osas muutma hakkab. Aga tarbijana või mängijana tuleks lihtsalt paremini teada, mida need boonused endast kujutavad ja mis nendega täpsemalt kaasneb. Siis on lihtsalt hiljem endal lihtsam ja ehk ka pettumust ja kurbust vähem.

Harry Potter vs Voldemort

Alustuseks ütlen kohe ära, et ma vihkan vihkamist. Aga paraku tuleb tõdeda, et veelgi rohkem vihkan ma kõike, mis seondub sellise Eesti usurühmitusega nagu EKRE. Teate ju küll seda veidrat populistide salka, kes end lausa erakonnaks nimetab. Teatud määral võrdleksin ma seda tänast Eesti poliitilist seisu klassikaliseks hea ja halva võitluseks - umbes nagu Harry Potter vs Voldemort. Kõik, kes vähegi inimlikkusest ja headusest hoolivad on mingilgi määral end ilmselt heade jõudude (Reformierakond, Eesti 200, natuke ka sotsid) taha sättinud. Siis on veidi umbmäärasemad tuulelipud Isamaa ja Keskerakond. Ning lõpetuseks see tõeline kurjuse kants, Voldemorti tõeline kehastus EKRE koos kõigi oma jüngritega.

See kõik on tegelikult tänaseks üks tõeline ususõda. Ammu enam pole oluline, mida üks osapool teeb või ütleb - toetajatele on tähtis vaid see, kes seda ütleb. Kui näiteks Kaja Kallas oleks ise selle absurdse valega välja tulnud, et Eesti saaks tegelikult lubada ka 3-sendilist elektrit, siis oleks EKRE toetajad selle mõtte maatasa teinud. Kuid kuna seda jama ajab nende oma jumalus Martin Helme, siis järelikult nii ongi. Kui mingid tõelised energiaturud spetsialistid selle ümber lükkavad, siis saavad need inimesed EKRElt hetkega sildi külge, et neid ei saa uskuda, nad on Brüsseli poolt kinni makstud.

Muidugi pean siinkohal lisama, et ma ei ole mitte mingilgi määral kuidagi poliitteadlane ja kogu see jutt siin on lihtsalt minu enda isiklik arvamus. Aga see ei baseeru ainult emotsioonidel vaid siiski ka isiklikel kogemustel ühe või teise poole esindajatega suheldes. Minu lähedaste seas on päris mitmeid padu-EKREkaid. No neid, kelle jaoks ainus tõeline tõde ongi see, mida Helmed räägivad, muu on jura. Nende uudistekanaliteks on Uued Uudised, Objektiiv, Vanglaplaneet, Telegramm jne. Loomulikult kiruvad nad kõike, mida kirjutab peavoolumeedia. Aga vähemalt minu tagasihoidlikul vaatlusel on neil veel mõned ühised jooned. Neil on elus halvasti läinud. Pole isegi vahet, kas eraelus, tööalaselt, tervisega seonduvalt või kasvõi näiteks haridusega. See kõik on tekitanud paratamatult kibestumuse ja pettumuse. Ning üks oluline ühine joon on siin veel - mitte kunagi pole asi neis endis, alati on süüdi keegi või miski muu. Vahet pole, kas selleks on siis süvariik, Kaja Kallas, Kersti Kaljulaid, Soros või Bill Gates. Ainult EKRE saab olla see, kes neid päästab. Ning olgu neetud need, kes selles julgevad kahelda. Kuningad ei eksi mitte kunagi! Ideaalmaailmas oleks meil president Mart ja peaminister Martin. Siis hakkaks kõik alles õitsema!

Ka mina ise võiksin oma lähimineviku vigade tõttu olla vägagi potentsiaalne EKRE-jünger. Samamoodi ju keerasin oma asjad siin mõneks aastaks oma sõltuvustega tuksi ja võiks ju ka riiki või keda iganes selles süüdistada. Kibestuda ja enese alla ära mattuda. Aga tundub, et mu sisemised väärtused on õnneks siiski piisavalt tugevalt juurdunud, et see jura ei lähe lihtsalt minu olemusega kokku. Sest jah, lühikeses plaanis saaks end tõesti sel moel välja elada. Aga pikas plaanis ei annaks see mulle mitte midagi, mu olukorda see kuidagi korda ei teeks.

Kas ma põlastan kogu seda Voldemorti kontingenti? Teatud määral kindlasti. Samas on mul neist natuke ka kahju. Kurb on ka selles mõttes, et kunagi olid need inimesed siiski toredad ja positiivsed. See ei kehti ainult mu enda isiklike tuttavate (kelle seas on ka vägagi lähedasi inimesi, vähemalt sugulussidemete poolest) kohta, vaid ka tuntud inimeste kohta. Kui mõned näited tuua, siis meenutagem vaid näiteks Hannes Võrnot, Urmas Reitelmanni, Jaak Valget, Tõnis Mägi jne. Nad olid veel 10+ aastat tagasi täitsa vahvad kodanikud, kuid tänaseks lootusetult kibestunud vanamehed. Kurb.

Eks näis, mis see elu toob. Loodan kogu hingest, et isegi, kui EKREl peaks kevadistel valimistel hästi minema, siis tegelikult neid siiski valitsusse keegi laskma ei hakka. Hoiatav kogemus paari aasta tagusest on arvatavasti kõigil veel meeles. Ilmselge on see, et nad on tulnud meie maastikule, et jääda, aga parem oleks, kui nad omaette kuskil nurgas edasi oleksid. Tegelikult ei ole neid vaja. Mõistusehääl koos Harry Potteri pundiga peab võitma! 

Väike täpsustus ja natuke ka ajupesust

Enne, kui tänast teemat lahkama hakkan, siis väike täpsustus. Eile ilmus siis järjekordne Delfi/Ärilehe artikkel, mille aluseks minu blogipostitused. Selle leiab siit. Paar inimest pööras mu tähelepanu ka seal mõnele kommentaarile ja sellele, et justkui on inimestel tekkinud arusaamatus, mida ma oma pensionirahaga siis õigupoolest teen. Eks see funktsionaalne lugemisoksus ongi selline natuke keeruline kunst, selle tõttu kirjutan puust ja punaselt - sõber andis mulle pensionifondi rahade tagatisel laenu ja selle plaani järgi ma tegutsengi. Väljamakseavaldus on mul tehtud, septembris saan raha kätte ja see läheb 18000 euro väärtuses koheselt sõbrale. Kui raha tuleb üle selle (see sõltub kõik reaalsest müügihinnast), siis see on minu enda raha ja sellega teen, mis tahan - ostan kasvõi endale kaks hamburgerit näiteks. Lisaks - tegelikkuses ei ole mul mitte mingit plaani väljamakse avaldust tühistada. Oma postituses tõin selle välja lihtsalt nende jaoks, kes samasuguseid mõtteid mõlgutavad. Tahtsin lihtsalt oma reaalse avalduse näite põhjal väikese juhendi teha. Aga tundub, et mõnede inimeste jaoks oli see märk sellest, et kavatsen avalduse tagasi võtta. Aga ei kavatse. Ning veelkord tahaksin märkida ka seda, et kuigi see tundub põnev idee, siis reaalsuses on kogu see blogi siiski kahjuks nii päris kui olla saab. Ei ole tegemist mingi sisuturunduse või näitemänguga. Ei esinda ma siinkohal mitte kellegi huve peale iseenda.
Aga olgu, see asi siis on loodetavasti nüüd selgeks räägitud-kirjutatud.

Täna tahaksin järelloona põgusalt kirjutada sellest, kui intensiivsed on ikkagi kiirlaenufirmade ajupesukampaaniad. Selle kõige illustreerimiseks siia üks ekraanipilt mu telefonist. See puudutab siis seda nüüdseks juba kurikuulsat Placet Groupi krediitkaardi lugu. 

Nagu siit näha, siis ega nad väga ei kipu leppima sellega, et ma nende kaarti pole kasutusele võtnud ja ära aktiveerinud. SMSe saadetakse ikka päris tihedalt. Väga sarnast taktikat kasutavad ka muidugi teised firmad. Credit24, Ferratum - firmad, kus mu krediidikonto tänaseks tervenisti ära tasutud - saadavad samuti iga nädal mõne e-kirja või smsi, et kas ma ikka tean, et mul on 2500 või 4000 eur vaba krediiti seal. Mõnikord pakutakse ka lausa võimalust mingis ägedas loosimises osaleda - saaks võetud summa koheselt tagasi võita. Siinkohal on muidugi kaks erilist asjaolu lisaks: neist sõnumitest ei ole väga lihtne loobuda ja samuti pole väga lihtne oma krediidikontost loobuda. See on neil tasuline teenus. Ehk siis ma peaksin neile raha maksma selle eest, et ma neilt laenu võtta ei saaks! Loogiline, kas pole? Muidugi on tegelikult kõik need sammud ja protsessid üleni seaduslikud ja ega siin väga midagi pahandada või kuskilt kinni hakata polegi. Aga see lihtsalt on selline "hea" näide sellest, kuidas käib pidev töötlemine. Et sa jumala eest ometigi sellest ringist välja ei roniks - tule ikka tagasi, me väga vajame sind ja sina vajad ju meid ka! Ehk, et isegi kui ma täna pean sellele kõigele vastu, siis ega nad ei lase seda kõike ära ka unustada. Oluline on, et see kõik mul kuskil ajusagarates ikka edasi tiksuks. Hea ju teada, et kui keegi kohtu või inkassoga ähvardab, siis on koheselt 60% KKM-iga raha varnast võtta!