Inkassoterror vs täitemenetlused

Üks klassikaline teema, millega aegajalt minu poole ikka pöördutakse, on see, et kumb olukord siis ikkagi võlglasele kokkuvõttes "parem" on - kas inkassoterror või kohtumenetlused koos vastavate sanktsioonidega. Vastus sellistele küsimustele on samuti üsna konkreetne ja tavaline: "sõltub asjaoludest." Aga no prooviksin siinkohal natuke seda teemat ikkagi veidi lahata. Käesolev postitus on valminud koostöös Mariaga, kellel tänaseks paraku päris sügavaid kogemusi nii inkassodega kui ka kohtumenetlustega.

Alustuseks tuleb muidugi nentida, et ega meil võlglastena mitte mingit valikuvõimalust ei anta, kas meie vastu tekkinud nõue läheb kohtusse või inkassosse. Selle otsustab puhtalt juba laenuandja ise. Oma loogikad ja mustrid siin samas siiski on. Kindlasti leidub ka mingeid väiksemaid erandeid, aga suures plaanis võib öelda, et suurpangad (sh. ka näiteks BigBank) ja Bondora on need, kes inkassoga ei tegele. Nemad annavad asjad otse kohtusse ja võimalusel kasutavad selleks kiirmaksekäsku (märkusena siia juurde, et maksekäsu kiirmenetluses ei tohi esitatav nõue ületada 8000 eurot - sealhulgas kõrvalnõuded, näiteks intressid ja viivised ning lisaks ei tohi kõrvalnõuded ületada põhinõuet). Suurpankade üks eripärasid erinevate krediidilepingute puhul on kahtlemata ka muidugi see, et ega nende vastu kohtus midagi vaielda ei olegi, sest üldjuhul on nende lepingud juriidiliselt täiesti korrektsed.

Kõik kiirlaenufirmad ja igasugused krediidikontosid pakkuvad firmad müüvad üldiselt oma nõuded aga inkassodele maha (seejuures on need tihtipeale tegelikult nende endi tütar- või kõrvalfirmadeks). Siin on see maailm aga paras kaootilisuse paradiis, mille üldnimetajaks on igasugustele pärisseadustele ja reeglitele vilistamine. Kuna nad vähemalt senini mingitele ametiasutustele ei allu, siis ega nad neid asju ausalt ei aja ja nad loodavad väga suurel määral just paljuräägitud psühholoogilisele mõjutamisele (teatud mõttes võib neid võrrelda isegi netipetturitega, kus nad mängivad võlglaste teadmatusele). Aga inkassosse sattumisel on siiski ka üks suur eelis. Kui vaim vähegi vastu peab, siis saab nendega üsna pikaajaliselt mõnusat "kassi ja hiirt" mängida. Põhiline reegel on siin selle juures see, et nendega ei tohi mitte ühtegi kokkulepet allkirjastada. Nii, kui te mingile võlatunnistusele alla kirjutate, muutub algne laenuleping koheselt ebaoluliseks ja sisuliselt muutub see summa, mida inkasso teilt nõuab (koos igasuguste absurdsete lisanõuetega, mida nad suhteliselt juhuslikkuse alusel teile sinna juurde kirjutavad) nüüdseks ametlikuks dokumendiks, millest hiljem juba taganeda on ääretult raske. Ehk siis tegelikult tuleks nende kirju ja kõnesid ignoreerida ning võimalusel igakuiselt lihtsalt neile mingeid makseid teostada vastavalt oma võimalustele. Tõenäoliselt nad teid sel ajal kuskile kohtusse ei anna ning sel ajal saab juba niiöelda tõsisemate laenulepingutega tegeleda.

Tooksin nüüd ühe päriselt juhtunud näite Maria loost, kuidas üks võlgnevus siis aja jooksul kasvab ja kuhu see lõpuks jõuda võib. Laenuandja nime jätan seejuures mainimata. Aga alustan siis algusest. Maria võttis eelmise aasta lõpus selle asutuse käest 2 väikelaenu - 3500 eurot ja 4000 eurot. Maria suutis graafikujärgselt teostada kolme kuu osamaksed. Seejärel jäi ta paraku ilma stabiilse sissetulekuta kokku ligikaudu pooleks aastaks. Muidugi viis see kõik selleni, et laenulepingud läksid hapuks, tulid igasugused maksehäireregistrikirjed ning kolm kuud hiljem öeldigi lepingud üles. Kuna tegemist oli asutusega, mis inkassoteenuseid ei kasuta, siis saabus vaikus (inkassodel on kombeks kohe järgmisel päeval pommitama hakata, kui võlaleping nende lauale jõuab). Ning möödus veel ligikaudu neli kuud ja Maria sai kohtust teate, et nendeni on jõudnud kaks maksekäsku. Nõudesummad olid nüüdseks 4340 eur ja 4788 eur. Ehk siis lisandunud summad olid üsna korralikud. Nüüd algasid siis läbirääkimised. Kahjuks aga on täiturini jõudnud nõuete puhul paramatus, et ega seal väga paindlikke tingimusi enam ei pakuta. Ning lisaks on täituril väga tugevad vahendid olemas, millele on keeruline vastu saada - igasugused pangakontode limiidid, arvelduskontode ja sissetulekute arestid, varade käsutuskeelud jne. Lõpuks pidigi Maria leppima kompromissiga, et töötasu kallale ei minda, tööandjale midagi teada ei anta, aga lisaks maksegraafikule seadistati siiski pangakontole kasutuslimiit (ehk siis kõik summad, mis kuu jooksul sellest üle lähevad, kantakse automaatselt kohtutäituri kaudu sissenõudjale). Ning sellises reaalsuses siis tulebki nüüd Marial edasi hakkama saada.

Ehk siis kokkuvõttes tuleb nentida, et inkasso- ja kohtumaailmad on oma olemuselt ääretult erinevad. Ühega saab oluliselt rohkem mängida ja aega võita. Kohus jahvatab küll samuti aeglaselt, aga seal on lõpp siiski üsna konkreetne ning siis lõpeb ka mäng. Inkassodega saab aga kahtlemata aega võita ning eks see kõik annab juba võimaluse teha kõik endast sõltuv, et suurpankade ja Bondora lepingud ei läheks ülesütlemisele.

Ühe blogilugeja kommentaari alusel aga täiendaksin siinkohal seda postitust. Seda siis ennekõike kohtutäituri kasuks. Kohtutäitur on parem juhul, kui pole vara mida kaotada, täidad ühte asja korraga ning teised täiturid ootavad järjekorras ja ei pea ühele, teisele, kolmandale raha kandma. Ehk siis, et kui kinnisvara pole mida kaotada, siis võib olla mõistlikum asjad täiturini lasta. Jah, see kontode arest ja teatud limiidid on jamad, aga juhul, kui töökoht olemas ja lapsed ka, siis jääb tegelikult normaalne summa elamiseks.

HUGO.legali uus rakendus inkassoterrori all kannatajatele

Enne, kui ma siin lähinädalatel jätkan Maria ja Keni lugudega (või noh, õigemini, Keni puhul on veel tegelik alguski tegemata), siis pean tegema ühe kõrvalpõike.

Ma olen varem ka riivamisi kirjutanud ühest väga vajalikust ja tõhusast õigusbüroost ehk siis HUGO.legalist. Nad on just selline asutus, mis on pühendunud erinevate õigusprobleemidega tegelemisele ning selle juures on nad üles ehitatud selliselt, et peaksid vähemal või rohkemal määral olema kättesaadavad ka veidi kehvemal majanduslikul elujärjel olevatele inimestele. Igal juhul soovitan julgelt nende poole pöörduda, kellel mingidki võlanõuded kukil ja tahaks selgusele jõuda, kas need nõuded on ikka täiel määral seaduslikud ja õiguslikud. Eriti puudutab see muidugi erinevaid inkassonõudeid.

HUGO.legali tiim on ka selles mõttes teinud tänuväärset tööd, et nad on lisaks igasugustele juriidiliste konsultatsioonide pakkumisele töötanud välja ka erinevaid tööriistu, millega nii inkassole kui ka näiteks kohtutäituritele korrektseid kirju koostada - erinevaid taotlusi, avaldusi või ka teabenõudeid.

Ning täna andsid nad teada järjekordsest tööriistast. Nagu nad ise selle kohta kirjutavad - "Nüüd on kõigil inkassoterrori käes kannatavatel inimestel võimalik kasutada aegumise õigusrakendust."

Sellest kõigest saab täpsemalt lugeda tänasest Ärilehe artiklist (seejuures on see täiesti tasuta loetav kõigile). 

Eriti vahva märkusena saan siia lisada, et 10 minuti jooksul andis lausa 3 erinevat inimest mulle sellest artiklist teada. Seega, tundub, et inimesi kõnetab see täitsa olulisel määral. Muidugi, kui keegi on seda juba kasutanud või plaanib kasutada, siis võib julgelt ka sellest mulle kirjutada. Nagu öeldakse - tõe kriteerium on praktika ja seega hea meelega kajastan ka siin blogi veergudel inimeste reaalset kogemust selle vahendiga. Ja kui olete teadlikud veel sellistest tööriistadest, mis aitavad võlakohustustega seotud juriidilist kadalippu kergemini läbida, siis andke samuti märku.

Inkassoturule päitsed pähe?

 

Kuna mu enda elus midagi väga põnevat (vähemalt selle blogi kontekstis) ei toimu, siis kirjutaks vahelduseks taaskord inkassodest. Ning nagu tellimuse peale, ilmus tänases Postimehes üks päris hea kokkuvõtlik artikkel, kus natuke juttu ka sellest, mis plaanid riigil kogu selle metsiku lääne moodi "teenusega" on. Artikkel ise on siin ning nagu ikka selliste kirjutistega, on see taaskord maksumüüri taga. Aga pole hullu, püüan sellest väikese ülevaate anda.

Põhiline tõdemus siinkohal ongi see, et Eestis ei vaja inkassofirmad tegevusluba. Ning selle tõttu ei riski nad ebaseaduslikult tegutsedes sisuliselt mitte millegagi. Nii mõneski Euroopa riigis on inkassofirmade tegevus rangemalt reguleeritud, näiteks läheb sellel alal tegutsemiseks vaja tegevusluba. Eestiski kõlab üleskutseid reegleid karmistada.

Rõhutatakse üle ka kuldne tõde, mida peaks iga võlglane ja iga kodanik arvesse võtma. Inkassofirmadel pole mingit seadusest tulenevalt menetluslikku jõudu. Tegu on tavalise äriühinguga, kes ei saa kellegi sissetulekut arestida või vara maha müüa, vaid peab selleks pöörduma kohtusse nagu iga teine eraõiguslik võlausaldaja. Inkassofirmade äri baseerub suuresti inimeste õigusteadmatusel, reeglina on inkassode saadetud nõudekirjades nõuded kas oluliselt ülepaisutatud, aegunud või tõendamata. Just see ebaõiglus ja nõrgema osapoole ära kasutamine on see, mida peab reguleerima.

Artiklis saab sõna ka Julianuse esindaja (juhataja Oliver Markvart) ning see jutt on ausalt öeldes täiesti nördimust tekitav. Sisuliselt ta lihtsalt õigustab oma firma ja üldse inkassoturu toimimist, nägemata selles kõiges enda poolt mitte mingeid vigu. Ometigi teame me ju kõik, millise teerulli ja ükskõiksusega inkassod üldiselt võlglastest üle üritavad sõita.

HUGO.legali peajurist Erki Pisukese hinnangul oleks otstarbekas võtta inkassofirmad finantsjärelevalve alla, nagu seda on tehtud ka teistes riikides. Inkassoturg on tema sõnul oluline osa krediiditurust, kuna inkassoettevõtetele loovutatakse igal aastal väga suures mahus nõudeid. "Ometi aga puudub inkassofirmade tegevuse üle igasugune sisuline järelevalve," nentis Pisuke. "Seetõttu ongi inkassodel võimalik inimeste õigusteadmatusel opereerida."

Lõpuks saab sõna ka rahandusministeeriumi esindaja, kes nendib, et natuke eeltööd on juba tehtud ja tegemisel, kuid tegelikkuses oodatakse otsuseid ja juhiseid ka Euroopast. "Tõenäoliselt saabub kokkulepe aasta teises pooles ja seejärel saame täpsemalt oma reguleerimise plaaniga edasi minna". Kokkuvõttes antakse mõista, et töö käib, aga reaalseid tulemusi ei ole enne 2021. aasta lõppu paraku oodata. Seega, vähemalt sinnani käib kogu see inkassode isetegevus edasi ja võlglased peavad ise end harima ja enda õiguste eest seisma ja mitte laskma inkassodel endast räigelt üle sõita. Pean nentima, et ma pole siiani kohanud mitte ühtegi inkassojuhtumit, kus inkasso võlglase suhtes algusest peale õiglane ja seaduseid järgiv oleks. Alguses visatakse ALATI mingi jura näkku ja loodetakse, et võlglane vastu ei hakka. See on täiesti teadlik ärimudel. See peab lõppema.

Veelkord võlgade aegumisest

Täna ilmus Maalehes järjekordne artikkel võlgade aegumise kohta. Eriti just selle seadusemuudatuse kohta, mis 5. aprillist hakkab kõvasti möllu tekitama. Kahjuks on see artikkel aga taaskord tasuline ning ma arvan, et need, kes sellest infost kasu võiksid saada, ei hakka seda ka ostma. Aga ma püüan väikestviisi kokkuvõtte sellest teha. Link on siin: https://maaleht.delfi.ee/artikkel/92535735/kumnete-tuhandete-inimeste-volad-aeguvad-kahe-kuu-parast-kohtutaitur-puuab-votta-veel-viimast
Kümnete tuhandete eestlaste vanad võlad aeguvad 5. aprillil. Nimelt võeti kümme aastat tagasi 5. aprillil 2011 vastu seadusemuudatus, mille kohaselt jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg on 10 aastat, varasema 30 aasta asemel. Seega saabub aeg, mil kümnete tuhandete eestlaste täitemenetlused aeguvad, hinnanguliselt võib sellel kuupäeval täitemenetlus aeguda 80 000 inimesel.
Kui vana võla sissenõudmisest on möödunud kümme aastat, siis enam võlga sisse nõuda ei saa. Nüüd on kohtutäiturid, inkassod ja võlausaldajad leidnud aga omast arust kavala mooduse aegumise katkestamiseks. Nimelt võtab võlausaldaja avalduse kohtutäituri juurest tagasi ja pöördub sama nõudega uuesti sama või uue kohtutäituri poole ning algabki uus 10-aastane aegumine. Tundub väga ebaaus trikitamine, kas pole?
„Igasugune trikitamine aegumise tähtaja edasilükkamiseks seaduse lünka ära kasutades ei ole lihtsalt eetiline. Inkassoettevõtete ja kohtutäiturite selline kombineeritud koostöö on üllatav, kuna säte, mille üle justkui võitlus käib, võeti vastu 10 aastat tagasi. See peaks olema piisav aeg nõude sissenõudmiseks ja tänane erutus tähtaja saabumise lõpusirgel meenutab pigem ärevushetke pika uinaku järel,” sõnas HUGO.legali jurist Raivo Kiisk.
Kiisk lisas, et seadusandjal on menetluse lõpusirgel aegumise kohaldamiseks ettenähtud niinimetatud lihtsustatud kord ning õnneks on seadusandja näinud ette ka seaduse tekstides selguse, mis lõpetab sellise trikitamise.
Aegumine tähendab seda, et võlgnikul on pärast nõude aegumistähtaja saabumist õigus keelduda kohustuse edasisest täitmisest ning nõuet ei saa täitma sundida ka kohtutäitur. See aga ei ole automaatne protseduur ning võlgnik peab aegumise realiseerima omal initsiatiivil – kehtiv seadus näeb ette, et kui kohtutäituri käes on aegunud nõue, tuleb võlgnikul pöörduda kohtusse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga. Hagi rahuldamise järgselt täitemenetlus lõpeb ja võlausaldaja ei saa võla täitmist edasi nõuda.
Justiitsministeeriumis on aga ette valmistatud eelnõu, mille eesmärk on lihtsustada täitemenetluse lõpetamist aegumise korral – kui täna tuleb võlgnikul täitemenetluse lõpetamiseks pöörduda kohtusse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga ning tasuda kopsakas riigilõiv 300€, siis seadusemuudatuse jõustudes on üheks võimaluseks menetleda see lihtsustatud korras läbi kohtutäituri, kellele tuleb esitada vastav avaldus. Lisaks ei saa seaduse muudatuse jõustudes võlausaldaja enda suva järgi enam aegumist katkestada ja uuesti alustada, kuna uue seaduse järgi algab aegumine esimesest täitedokumendist. Eeldatavasti jõustub eelnõu märtsi alguses.
Seega, tundub, et vähemalt justiitsministeerium on asunud selles võitluses võlglaste poolele. Annab igal juhul lootust. Tahaksin muidugi siinkohal üle rõhutada seda, et mitte kuidagi ei õigusta ma võlgade eest ära põgenemist. Aga õiglast kohtlemist väärivad ka võlglased.
Nagu üks kommentaator mu "Võlanõustamisteenuse" postituse all kirjutas: "Tegelikult päris masendav, mis olukorras me ühiskonnana oleme, kui inimene peab enda eest võitlema, kogu aeg enda õiguste eest seisma. Inimese õigus ongi olla loll (võhik), selleks on asjatundjad - ettevõtted, mis selles vallas tegutsevad. Et kui mina ei ole automehhaanik, olen tavakodanik, siis mul ei pea olema samu teadmisi ja oskusi autot remontides, mis mehhaanikul. Ma saan vaid heauskselt usaldada oma ala spetsialiste. Kusjuures see hea usu põhimõte on üks võlaõiguse baasprintsiipe. Aga miks see võlgnik, samamoodi täiesti tavaline inimene, võhik, kesiste teadmistega võlgnevuste, paragrahvide jne osas, et miks tema ei saa heas usus toetuda spetsialisti ehk inkassofirmale? Kus see VÕS § 6 lg 1 siin siis on, mis ütleb, et Võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt? Loomulik ju, et tavakodanik (tarbija) ei pea omama samu teadmisi ja oskusi, mis selles valdkonnas igapäevatööd tegev asjatundja."

Üleskutse kõigile, kellel inkassodega probleeme

Seoses asjaoluga, et paari kuu pärast on väga suur hulk võlgasid aegumas, on hakanud inkassod veelgi aktiivsemalt ja agressiivsemalt raha taga ajama ja selle juures ära unustades ka viimasegi seaduslikkuse.

Seejuures, tahaksin tegelikult aegumise kohta rõhutada paari hästi olulist aspekti (pärinevad siit artiklist):

• Inimesed ei pea tasuma aegunud nõudeid, kuid inkassodel ei ole keelatud neid sisse kasseerida
• Võlgniku õigusrahu huvides on seaduses kehtestatud tähtajad, mille jooksul peab võlausaldaja nõude maksma panema. Kui võlausaldaja seda seaduses märgitud ajal ei tee, kaotab ta riikliku kaitse ning võlgnikul on õigus keelduda kohustuste täitmisest. Enamasti on lepingust tulenev nõude aegumise tähtaeg 3 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest. Koos põhinõudega aegub ka viivis.
• Võlgnikega üritatakse sõlmida kokkulepe maksegraafiku osas ning pakutakse väga madalaid kuumakseid ja vähendatakse ka viiviseid, kuid selle kokkuleppega tunnistab võlgnik kohustust ning aegumine katkeb. See aga tähendab, et nõue ei ole enam aegunud.
  

Kindlasti mäletate veel Äripäevas ja Maalehes ilmunud pikemad artikleid sellest, kuidas inkasso oma volitusi ületab ja paneb võlglased maksma rohkem, kui peaks. Samuti on kindlasti veel värskelt meeles ka Joel-Gustavi ja Eva-Liina lood siitsamast blogist.
Tunnistan ausalt, neid lugusid oleks veel ja veel, mida siin kajastada, aga on tekkinud idee see kõik viia natuke suuremale tasandile, suurema lugejaskonna ette.
Koostöös Äripäeva ja AMOV-blogijaga on loodetavasti valmimas üks pikem artikkel sellel teemal. Aga selle jaoks vajame me teie kõigi abi, kes te olete inkassoküüsi sattunud.
Kes vähegi tunneb, et soovib ja julgeb selles osaleda, siis palun otsige välja oma inkassoga sõlmitud lepingud, võlatunnistused ja saatke need aadressile appivolgnik@gmail.com (Appi, ma olen võlglane!) või siis otse Äripäeva ajakirjanikule pille.ivask@aripaev.ee.
Te võite kõik isiklikud andmed sealt ära peita. Meid huvitab vaid lepingute sisu, et see kõik uue artikliga avalikkuse ette tuua. Kui te ise ei kriipsutagi neid andmeid maha, siis ärge muretsege, seda teeme meie ikka ja mitte kellegi isiklikke andmeid ei avaldata.

ANONÜÜMSUS ON TAGATUD! 

Lisaks oleks igati tervitatav, kui see postitus ja üleskutse leviksid. Seega, palve ka kõigile lugejatele, kes otseselt pole võlgade või inkassodega kokku puutunud/kokku puutumas. Palun jagage seda postitust, et see jõuaks võimalikult paljude inkasso terrori all kannatajateni. Aitäh! Facebookis jagamiseks tuleks siis kasutada https://volglasepaevik.blogspot.com/2021/02/uleskutse-koigile-kellel-inkassodega.html aadressi.

Eva-Liina ühe võlgnevuse detailsem analüüs

Ilmselt mäletate veel Eva-Liinat ning tema lugu võlgade ja inkassodega. Igal juhul otsustasin ma, et tahaksin vähemalt ühe võlgnevuse kujunemise ja arenemise erinevad etapid enda jaoks lahti harutada. Teha sellest teatud mõttes näitliku juhtumi, kuidas asjad võivad kujuneda. Nii saigi koostöös Eva-Liinaga võimalikult palju infot välja kaevatud. Õnneks oli tal päris palju dokumente ja erinevaid kokkuleppeid alles, kuigi eks natuke oli lünki ka tekkinud.
Vaatluse alla sai siis võetud see sama nõue, millest ka algses postituses juttu tegin.
Tsiteerin:
"13.08.2020 kiri: põhivõlgnevus 2102,56 EUR, intress 268,32 EUR, viivis 98,14 (seisuga 13.08.2020), kõrvalnõuded 50,00 EUR. Võlgnevus kokku 2519,02 EUR.
07.09.2020 saadetud võlatunnistus: põhivõlg 2102,56 EUR, viivis 823,71 EUR, sissenõudekulu 50,00 EUR, muud kulud 343,32 EUR. Võlgnevus kokku 3319,59 EUR."

See lugu sai alguse 2015. aastal, mil Eva-Liina võitis auto ostmiseks laenu, 3500 EUR. Kuna see antud loo puhul tähtsust ei oma, siis jätan laenufirma sedapuhku avaldamata. Eks see maksmine oli algusest peale üsna konarlik ja häireid tuli üsna tihti ette. Nii jõutigi selleni, et 2018. aasta suvel muudeti algne auto ostuks võetud laen uueks väikelaenuks. Eks ühtteist oli aja jooksul siiski juba tagasi ka makstud ja uueks laenusummaks kujunes 2132,79 EUR. Seejuures jäi algne intressimäär ja ka üldine KKM kehtima. Ka selle uuendatud lepinguga ei läinud asjad sugugi libedalt ning lõpuks jõuti 2019. aasta detsembris järgmisele kokkuleppele - uus laenuleping, summas 2067,56 EUR, alustuseks 4 kuud täielikku maksepuhkust. Seega maksma oleks pidanud hakkama 2020. aasta aprillis. Aga nüüdseks oli Eva-Liina olukord juba nii halb, et ta ei jaksanud enam sentigi maksta. Nii öeldigi leping lõpuks juulis üles. Nagu siit ka näha, tekib ka seos eelmainitud inkassonõudega. Põhivõlgnevus inkasso kirjades (2102,56 EUR) moodustus just sellest 2067,56 EUR suurusest viimasest lepingust, millele on lisandunud maksmata jäänud lepingutasu 25 EUR + 4 kuu haldustasud, kokku 10 EUR. 

Kui vaadata lepingujärgset graafikut ja selle algust (pildil), siis on näha, et intresside kulude osas on ka oma loogika sees, kuigi arvutus näitab, et intressivõlg pidanuks olema 244,32 EUR (osamaksed aprill kuni juuli). Ehk siis kuskilt on lisandunud müstilised 24 EUR. Viiviseks on määratud esimese inkassokirja järgi 98,14 EUR, aga see ei saa kuidagi korrektne olla, sest kui vaadata graafikut, siis mitte ükski neist neljast osamaksest, mida Eva-Liina maksmata jättis, ei sisalda põhiosamakseid. Seega ei saa mitte kuidagi olla ka põhiosa võlgnevust. Viivist aga teadupärast krediidilepingu puhul muudelt kuludelt peale põhiosa võlgnevuse nõuda ei saa. Kõrvalnõuded on juba ilmselt sissenõudekulud, mis on oma olemuselt samuti üsna laest võetud.

Põnevaks ja samas ka ääretult trööstituks läheb olukord siis selle 7. septembril saadetud võlatunnistusega. Põhivõlg on isegi algupäraseks jäetud, aga kogu see viiviste summa 823,71 EUR on konkreetselt kohvipaksu pealt võetud ja siin ilmselt mingeid selgitusi ei saagi eriti olla.

Lisan ka selle graafiku alguse siia.

Antud teemal sai pikemalt ja põhjalikumalt arutletud ka Võlglaste Foorumis. Kellel huvi, saab sellega seal täpsemalt tutvuda.
Palusin Eva-Liinalt veel kaht asja: esiteks infot selle kohta, mis seisus on see nõue tänaseks - võlg on tiksunud 3349,30 EUR peale. Ehk siis täpselt 5 kuuga on juurde tulnud 29,71 EUR. See tekitab muidugi järgmisi küsimusi, sest kuni 15.03.2021 peaks graafiku järgi olema põhiosa maksete suurus 0 EUR. Seega, viivist poleks tohtinud mitte sentigi selle perioodi eest tiksuda.
Kogu loo kurbus, traagika ja ka absurdsus seisneb selles, et Eva-Liina sai 5,5 aastat tagasi laenu 3500 EUR (millest arvestati kohe ka 95 EUR lepingutasu maha ehk siis kätte sai ta reaalselt 3405 EUR). Tagasimakseid on ta teinud kokku 3695,66 EUR eest ja tänaseks on üleval võlgnevus 3349,30 EUR. Sõnad on siinkohal üleliigsed...
Teiseks palusin Eva-Liinal kirjutada ka Julianusele ja küsida selgitust, mis juhtus vahemikus 13.08.2020 kuni 07.09.2020. Mille alusel ja mis põhjendusega need lisasummad tekkisid. Ega ma sealt mingeid asjalikke ja mõistlikke põhjuseid ei oodanudki, aga on ju aus lasta ka teisel osapoolel ennast väljendada, kaitsta ja õigustada. Kahjuks postituse avaldamise hetkeks aga inkasso poolt veel vastust ei ole tulnud. Kui see saabub, annan sellest jooksvalt eraldi teada.
Kui ma teile ausalt ütlen, siis kogu selle inkassovärgi peale mõeldes tahab vägisi okse peale tulla... See on ikka nii rõve, mida need asutused võlglastega teevad... ja lisaks jääb neil õigust ja õigustust ülegi.
Siia lõpetuseks link ühele blogipostitusele, mis demonsteerib seda, kuidas on võimalik inkassoabsurdsustele vastu hakata nende endi relvadega. Tasub ehk järgimist? Ja rõhutaksin veelkord - inkassod on ühed suvalised kirjakontorid ja neile ning nendepoolsele vaimsele töötlemisele ei maksa alluda. Nii kaua, kui nad teile seaduslikke ettepanekuid ei tee, siis lihtsalt ignoreerige neid. Reaalne võim neil teie üle puudub.

Kui võlgadega seis muutub lootusetuks

Eile pöördus minu poole järjekordne inimene, kellel mured erinevate võlgadega, mis juba mõnda aega inkassode hallata. Et oleks lihtsam seda lugu jutustada, siis kutsume teda Eva-Liinaks. Tema esimene kiri mulle oli järgmine: "Tere! Sattusin su blogi juba mõniaeg tagasi lugema. Hiljuti oli sul ka postitus Julianus Inkasso kohta ja kuidas sinu abiga teine võlglane sai allkirjastatud maksegraafikutes muudatusi. Sooviksin küsida kas oleksid nõus vaatama ka minu võlanõuded üle sest olgugi et ma pole tõesti siiani olnud agar tasuja, soovin siiski endast parima anda et võlgnevused likvideeritud saaksid. Aga ma ei ole selles juriidilises pooles väga tugev ning nemad haistavad hirmu ja teadmatust juba kaugelt. Päikest!"
Ma pole siiani mitte ühtegi abiküsijat vastuseta jätnud ja ei jätnud ma ka Eva-Liinat. Palusin tal saata kõikvõimalikud kokkulepped, ülevaate sellest, kuidas ja millal need võlad inkasso kätte on jõudnud, kui palju ta maksta on suutnud ja mis seisu need võlgnevused tänaseks päevaks on jõudnud.
Lahti rullus üsna õnnetu ja trööstitu lugu. Eva-Liina elab ja töötab ühes tavalises Eesti väikelinnas, kus saab miinimumpalka. Nagu ta ise sõnastas: "Üritan leida ka lisatöid, et enda sissetulekut suurendada, aga väikses linnas ja lasteaialapse emana pole väga palju võimalusi kui tugigruppi seljataga pole." Tundub üsna nukker lugu, aga ma kardan, et see on levinum, kui meie meedia ja üldsus uskuda tahab.
Kui olin vajalikud dokumendid ja ülevaate kätte saanud, oskasin vaid ohata. Jah, ühelt poolt olid sõlmitud kokkulepped, kus teatud määral isegi seaduslikud viivised ja muud tingimused. Lisaks puudus otseselt intress ja ka leppetrahvidest polnud juttu. Kuid see, mis meelevaldsusega põhivõlasumma oli läbi korrutatud, oli päris kole. Kokku oli neid lepinguid siis Julianuse juures kuus erinevat. Ma ei hakka neid üksipulgi lahti harutama, aga toon paar näidet. Üks ekstreemsemaid näiteid pärineb 2020. aasta augustist. Augusti keskel saatis inkasso Eva-Liinale kirja, kus andis teada, et nende lauale on jõudnud (otse öeldes - neile on müüdud) võlanõue. Võlasummaks (juba oli natuke ka erinevaid kohvipaksuparameetreid juurde lisatud) veidi üle 2500 euro. Sellele järgnes teatav läbirääkimiste periood, kuniks 3 nädalat hiljem saabus kompromissettepanek, millele Eva-Liina ka alla kirjutas. Aga võlasumma oli nüüdseks juba 800 eurot suuremaks saanud - 3319 EUR. Kahjuks aga ei vastanud see kokkulepe mitte kuidagi meie peategelase reaalsete võimalustega ja tegelikult ei ole ta siiani seda kokkulepet mitte ühegi sendiga täitnud. Summa on tänaseks tõusnud ligikaudu 3350 EUR peale. Samas kohtusse pole teda antud. Eks inkasso teab ise ka, et kohtus ei ole selle nõudega eriti midagi peale hakata. Sarnaseid näiteid tuli sellest loost veelgi välja.
Mida siis sellises olukorras üldse teha? Kokkulepped on sõlmitud ja allkirjastatud, räiged suvalised summad juurde arvestatud, viivised tiksuvad. Aga kohtusse ei anta. Samas rahaline seis on selline, et reaalselt see 50 eurot kõigile lepingutele kokku kanda ei anna mitte mingit tulemust. Minu soovitus oli siinkohal konkreetne.
"Arvestades sinu olukorda ja kõiki neid lepinguid ja asju, siis ma lõpetaksin sinu olukorras igasugused osamaksed ära, kus kohtulikku lepet taga ei ole.
Las need Julianus ja OK Incure annavad asjad kohtusse.
Nad esmalt kindlasti annavad sinu vastu üles kiirmaksekäsu (kontrolli, et sul on kõik andmed korras eesti.ee keskkonnas ja sulle saab infot saata). Seejärel lükka need kiirmaksekäsud tagasi (õigesse kohta linnuke, et sa pole nõus nende summadega). Ja las siis kohus menetleb neid asju - saad vähemalt õiglased summad teada, sest inkasso peab kõik nõuded ära tõestama. Ja seejärel (mis võib vabalt võtta päris mitu kuud aega, sest kohtud on ülekoormatud võlanõuetest) proovi kokkuleppeid saavutada juba kohtutäituriga, graafikud jne.
Mida sa siis sellega tegelikult saavutad?

• Esiteks parema vaimse seisundi
  
• Teiseks võidad päris palju lisaaega, et end koguda (nagu öeldud - julgen kindel olla, et kogu see menetlusprotsess võtab vähemalt 2-3 kuud aega).
  
• Kolmandaks saad õiglased ja seaduslikud nõuded.
  

Sa mainisid, et sa ei mõista inkassodemaailma. Aga siin polegi midagi mõista, sest nad tegutsevadki nii nagu ise tahavad, neil pole isegi ametlikku tegevusluba vaja.

Nad teavad, et nii kaua, kui asi kohtusse ei jõua, siis saavad nad mõnuga võlglast terroriseerida ja suvalisi summasid välja nõuda. Alles kohus on see, mis võlglast inkasso eest kaitseb. Aga reeglina võlglane kardab kohust veel rohkem kui inkassot. Kuigi täiesti alusetult. Kohus on õiglane, kohus ei terroriseeri. Su olukord on praeguses seisus juba selline, kus inkassodega jauramine või siit uute kokkulepete otsimine midagi paremaks ei tee. Su praegune sissetulek ei võimaldaks lihtsalt piisavalt suuri kokkuleppeid."

Mida aga oleks võinud või saanud teha, et asjade sellist eskaleerumist ennetada? Kindlasti oleks pidanud juba probleemide kuhjumisel (enne inkassomenetluste algust) pöörduma spetsialisti/võlanõustaja poole ning kaaluma isikliku pankroti või kohtuliku võlgade ümberkujundamise poole vaatamist. Pead ei tasu liiva alla peita, võlad kahjuks ei lähe ise ära...

Mida teha, kui inkasso röögib ja alandab? 2. osa

Kõiki inkasso-teemalisi postitusi saab lugeda siit: https://volglane.blogspot.com/search/label/inkasso

---

Nagu mäletate, jäi Joel-Gustavi lugu üsna põneva koha peal pooleli. Mis siis sellise enesekehtestamise peale edasi juhtus?

Enne, kui sellest täpsemalt rääkima hakkan, panen mõned olulisemad faktid selle loo kohta siia kirja, et ei tekiks segadust või mitmeti mõistmist.

Joel-Gustavil on Julianus Inkasso hallata 3 erinevat võlgnevust. Ta oli nende kõigi osas üsna absurdsed kokkulepped sõlminud. No teate ju küll, kõik need ebaseaduslikud intressid, viivised, trahvid. Lisaks polnud graafikust konkreetselt sedagi näha, mis summa üldse põhiosa katteks läheb. Kahjuks kehtib selliste kokkulepete ja lepingute puhul aga paratamatus, et kui see asi kohtusse ei jõua, siis ongi osapooltel justkui ka õigus ebaseaduslike tingimustega lepinguid sõlmida. Ehk siis ise oled loll, kui sellisele asjale alla kirjutad. Inkasso lihtsalt hirmutab ja terroriseerib võlglast nii kõvasti, et need kokkulepped sõlmitakse.

Kuigi ei ole inkassol otsest voli intresse ja viiviseid nõuda. Aga see hirmutamistaktika toimib neil üsna jõudsalt, sest võlglane on tegelikkuses niiehknaa üsna maadligi oleva enesehinnangu ja enesekindlusega ja ta soovib lihtsalt, et see vaimne terror ja karjumine lõppeks. Ja siis nõustubki ta lõpuks igasuguse jamaga. Kohtus need asjad läbi ei läheks, aga võlglane kardab teadmatusest kohust veelgi rohkem kui inkassot. Sellest suuresti need probleemid alguse saavadki...

Nii juhtus ka Joel-Gustaviga. Kõik need kolm võlgnevust olid siis Julianuse juures ametlike kokkulepetega. Ebaseaduslike tingimustega, aga need olid korrektselt sõlmitud. Ja noormees täitis neid kokkuleppeid. Kuniks ta ärkas ja hakkas oma õiguste eest seisma. Kuigi üldlevinud on arusaam, et juba sõlmitud kokkuleppeid ei olegi võimalik muuta, siis tegelikkuses on see siiski võimalik ja seda see lugu ilmekalt ka tõestas.

Kahe esimese lepinguga (esimene neist oli nädal tagasi suuruses 2546 EUR ja teine 433 EUR) läks eriti libedalt. Pärast seda selle nädala alguse üsna teravat suhtlust inkasso ja Joel-Gustavi vahel leebus inkasso ja need kokkulepped vaadati üle. Ja saadeti uued võlatunnistuse ettepanekud. Nüüd järgneb teatud mõttes natuke selline uskumatu osa. Esimese lepingu võlgnevuses olev summa vähendati 1372 EUR peale. Ning teise lepingu puhul vähendati võlgnevus 346 EUR peale. Ehk siis juba nende kahe lepinguga vähendati võlgnevust müstilised 1241 EUR. Ning lisaks sellele kaotati ära intressid. Määrati küll uute lepingute sõlmimise tasud, vastavalt 20 ja 5 EUR, aga see oligi kogu lisandunud kulu. Ka viivis määrati seaduslik - 0,065% päevas. Lisaks kaotati ära igasugused leppetrahvid. Loomulikult soovitasin Joel-Gustavil nendele lepingutele all kirjutada. Ja seda ta ka tegi.

Kolmanda lepinguga nii lihtsasti ei läinud. Väidetavalt tekkisid mingid tehnilised tõrked ja süsteem ei lubanud ametlikult võlasummat vähendada. Olles ise IT valdkonnas väga palju aastaid töötanud, tundub see vabandus pehmelt öeldes kahtlane, aga jumal sellega. Igal juhul vähemalt suulise kokkuleppe alusel vähendati ka siinkohal põhivõlgnevust. Aasta alguses oli 3932 EUR, kuid nüüd lepiti kokku 2310 EUR suuruses nõudes. Kuna korrektset lepingut aga süsteem teha ei lubanud, siis sai siinkohal tehtud suuline kokkulepe, et Joel-Gustav maksab iga kuu 35 EUR ja inkasso arvestab selle kõik põhiosa katteks. See leping jäi seega vähemalt praegusel hetkel allkirjastamata. Aga oluline on siin siis jälgida, kuidas tegelikult iseteeninduses selle lepingu osas summad vähenema hakkavad iga osamakse järel. Ja vajadusel sekkuda, kui mingid ebakõlad ilmnevad.

Mul oleks siinkohal ka väike pöördumine inkassode poole (võimalik, et teatud määral olen muidugi naiivne, kui usun, et see midagi muudab, aga saan vähemalt hingelt ära öeldud) - kui teie eesmärk on tõesti võlglastelt raha kätte saada, siis muudke oma suhtumist. Sest tegelikult on võlglased muutumises. Nad teavad järjest rohkem oma õigusi, lisaks kohustustele. Jah, nad on võlgu jäänud, seda ei vaidlusta mitte keegi. Aga kui algne võlasumma tehakse kohvipaksu pealt võetud kordaja alusel mitmekordseks, siis see ei ole enam ju see alus, mille pealt võlglane teiega üldse tegemist tahab teha. See sõimamine, karjumine, röökimine ja alandamine on samuti täiesti mõttetu tegevus. Jääge inimlikuks, pakkuge lahendusi, leidke kompromisse. Ja näidake võlglasele rida rea haaval, millest see võlasumma koosneb. Kohtus peaksite ju seda niikuinii tõestama. Milleks väänata niigi lapikuks löödud võlglasele sadades eurodes leppetrahve ja pooleprotsendilise päevamääraga viiviseid kaela?

Kokkuvõttes - jah, minul endal puuduvad reaalsed kogemused inkassodega. Kuid Joel-Gustavi lugu annab mulle jõudu ja jaksu ning isegi, kui mu seis peaks sinnamaani jõudma, siis oskan juba ette aimata, mis mind ees ootab. Oskan enda eest seista. Kallis kaasvõlglane, ole sina ka nagu Joel-Gustav! Kui inkasso saadab sulle pakkumise, siis vaata see üksipulgi üle. Kaasa ka mõni spetsialist, kui ise ei julge otsustada. Ära sõlmi lepinguid ja graafikuid, mis seadustele ei vasta.

Mida teha, kui inkasso röögib ja alandab?

Saagem tuttavaks. Tema nimi on Joel-Gustav (anonüümsuse huvides kasutan temast rääkides siis varjunime). Ta on täiesti tavaline Eesti mees, võib öelda, et isegi noormees. Elab oma tavapärast elu, koos naise ja lapsega. Aga tal on oma lugu rääkida. Ta on endine mängusõltlane, tänane võlavõrgus siplev kodanik. Tegelikult olen ma temast varem ka rääkinud. See oli siis selles inkassojää sulamise postituses. Olen teda jõudumööda püüdnud siin juba veidi üle kuu aja nõustada ja aidata. Üldiselt oleme saavutanud päris häid tulemusi ja ka häid kokkuleppeid paari inkassoga.

Aga ühe inkassoga ei taha asjad kohe kuidagi sujuda. See on Julianus Inkasso. See meie inkassomaailma "lipulaev". See, kuhu paljud laenuusaldajad pöörduvad. Ka Joel-Gustavi puhul jõudsid mõned laenulepingud just Julianuse lauale. Eks erinevaid mõjutamistaktikaid on antud juhtumi puhul kõvasti kasutatud, kuid meie loo peategelane ei ole vaimses mõttes täna enam see, kes ta oli aasta tagasi. Varem ta lihtsalt lasi inkassol endast üle sõita ja sisuliselt sõlmis suurest hirmust endale väga kahjumlikke ja ebaseaduslikke kokkuleppeid. Siis aga Joel-Gustav toibus ja ta asus enda eest võitlema. Ta kaardistas ära oma seisud, pani kõik kenasti kirja. Otsis välja kõikvõimalikud kirjavahetused, maksekorraldused. Ta võttis inkassoga uuesti ühendust, et uusi kokkulepeid otsida. Sealt aga hakkas tulema vaid häma, sõimu ja ülbitsemist. Aga Joel-Gustav ei olnud enam see arglik ja hirmunud noormees. Ta oli lugenud erinevaid võlablogisid, erinevaid artikleid, ta viis end võimalikult palju kurssi oma õiguste ja võimalustega. Julianus jätkas oma absurdete nõuete ja väljapressimistega. Asjalikku ja seaduslikku kokkulepet ei tulnud ega tulnud. Küll räägiti mingitest tuleviku viivistest ja tuleviku intressidest, mis tuleks kõik kinni maksta, küll olid jutuks igasugused muud leppetrahvid, mis kõik vaja ära tasuda. Siis hakkas edasi ka trall iseteenindusega. Kord oli seal summaks X, siis järgmiseks päeval aga Y (mis oli X-st mitusada eurot väiksem).

Kõik see päädis eilse vihase telefonikõnega. Tsiteerin seekord Joel-Gustavit ennast. "Telefon helises ja võtsin automaatselt vastu. Helistas siis julianusest see tädi ja sõimas, et mina ei tee reegelid vaid nemad teevad ja mina pean neid täitma. Ütlesin, et teen kaebuse ja lähme siis kohtusse - mida te röögite seal. Ja panin toru ära." Ta plaanis seejärel ka finantsinspektsiooni kirjutada. Aga paraku on tõsiasi, et inkassod ei allu finantsinspektsioonile ja ega sealt abi saada ei ole väga suurt lootust. Nii soovitasingi tal hoopis tarbijakaitsesse pöörduda. Ja seda ta tegigi. Taaskord tsitaat: "Tegin tarbijakaitsesse kõne. Rääkisin loo ära ja ütlesin, et iga päev summa ka muutub. Õnneks on mul pildid ja tõestus ja ka kirjad. Nad ütlesid, et see pole OK. Et ma oleks võinud selle nõude suuruses Y ära tasuda ja nad tagantjärgi ei oleks midagi saanud teha. Lugesin mõned kirjad ka ette ja ütlesid, et teeksin avalduse vabas vormis, aadressile avaldus@komisjon.ee"

Mis ma selle looga siis kokkuvõttes nüüd öelda tahan? Aga seda, et tegelikult peaksid kõik käituma nii nagu Joel-Gustav. Ärge sõlmige kokkuleppeid, mis on juba eos ebaseaduslikud, mingite absurdsete intresside, viiviste, leppetrahvidega. Tegelikkuses ei ole inkassol seda õigust. Silmas tuleb pidada seda, et inkassol endal on üsna vähe relvi teie vastu. Üks neist on maksehäireregister ja teine on kohus. Esimest ei ole tõenäoliselt üldse vaja karta, sest arvatavasti on teil juba aktiivne kirje niigi maksehäiretes kirjas selleks hetkeks, kui nõue inkassosse jõuab. Ja teine "hirmufaktor" on kohus, mida aga pole samuti vaja karta, sest pigem on kohus teie poolt ja menetleb selle nõude ausaks ja seaduslikuks. Laseb sealt selle õhu ja jama välja, mida inkasso nii hoolega sinna sisse tahab kirjutada. Igal juhul on see lugu vähemalt minu silmis ääretult inspireeriv. Loomulikult hoian ma Joel-Gustaviga edasi aktiivset sidet, olen toeks nii palju, kui oskan ja suudan ja võimalusel hoian ka oma lugejaid kursis, kuidas see lugu edasi areneb. Võitlus jätkub!

Selle loo jätku ja lõpplahendust saab lugeda siit.

Kas inkassojää hakkab sulama?

Täna tahaksin rääkida ühest eduloost. Hiljuti pöördus minu poole üks noormees, kes juba pikemat aega hädas oma võlgadega, mis siis veidi üle aasta inkasso hallata. Sisuliselt oli ta kogu selle aja ilma reaalse kirjaliku kokkuleppeta teinud laias laastus suvalisi makseid neile (telefoni teel kokku lepitud summa). Koostasime siis hugo.legali Facebooki roboti abil inkassole vastused, kus siis sai nõutud vajalikke dokumente, ametlikku ettepanekut, graafikut ja kõike muud vajalikku. Ja need ettepanekud tulidki! See toimis. See robot koostab ikka väga heal tasemel vastus- ja nõudekirja, soovitan kõigil seda kasutada, kes inkassoga hädas. Ja uskuge või mitte, aga neis ettepanekutes oli kõik seaduslik ja korrektne - viivised, intressid. Kõik kenasti välja toodud ja ära vormistatud. Nad oskavad küll, kui tahavad ja kui nendega õigesti suhelda.
Paar lisakommentaari veel selle loo peategelaselt: "Tel teel oli jutt ja küsisin et miks siis alles nüüd uus leping ja vastas et teatud blogid on teinud oma töö." AMOV-blogija, me olemegi hakanud mägesid liigutama! Või noh, vähemalt natukenegi. Loodetavasti ei ole see mingi üksikjuhtum vaid peagi juurduv uus normaalsus. Veel muutustest: "Hääletoon ja kõik oli hoopis muu kui enne, varem karjuti, sõimati jne. Nüüd aga maru rahulikult ja viisakalt."
Tegelikkuses ma ei oskagi neid emotsioone kirjeldada, mida ma hetkel tunnen. Üks parimaid jõulukinke ja emotsioone, mida praeguses seisus ja olukorras võiks üldse ette kujutadagi. Vägev! Tõeliselt imelisi jõule kõigile, kes neid ridu siin loevad ja kõigele sellele kaasa elavad. Puhkame nüüd natuke, kogume vaimujõudu, naudime pühadeaega ja siis võitleme uuel aastal täiega edasi!

Inkassodest veelkord kokkuvõtlikult

Inkassod. Hästi tore on näha, et see on viimase kuu aja jooksul meeletult tugevalt püünele tõmmatud. Artikleid tuleb nagu tippajal Vändrast saelaudu. Paneksingi siia mõned lingid üles, millest mõned on küll kahjuks maksumüüri taga, aga püüan neistki väikese kokkuvõtte teha. Loodetavasti kuskile rikkumiste alla see ei lähe.
Siin nimekirjas on mõned reaalsed lood pärisinimestelt pärisvõlgadega. Kokkuvõttes on muster üsna ühesugune. Sisuliselt muudab inkasso võlgnevused oma reeglite ja kohvipaksu põhjal ligikaudu kümnekordseks. Samamoodi on tavapärane see, kuidas sõimatakse, alandatakse inimesi. Tekib küsimus, mis tingimustele peab vastama see töötaja, kelle inkasso endale "klienditeenindajaks" palkab? Hästi oluline on teada, et inkasso võibki seaduse järgi nõuda lõputult igasuguseid võlgasid tagasi, ei ole isegi tähtis, kas see on õigustatud või mitte. Nõudmisõigus ei aegu - maksmiskohustus aegub, kui vastav avaldus teha. Inkasso lihtsalt elabki inimeste teadmatusel. Aga nii pea, kui neile kasvõi 5 eur makse teha, siis pole enam nõue aegunud (sest selle maksega võlglane tunnistab antud võlgnevuse omaks) ja siis saab inkasso sellega juba võlglase vastu kohtusse ka minna. Lihtsalt tuleb oma õiguseid teada ja ise ka kursis olla, millal mingi nõue viimati aktuaalne olnud.
1. https://www.aripaev.ee/suur-lugu/2020/12/07/hirmu-ari-volgnikud-annavad-inkassodele-rohkem-kui-peaks
2. https://maaleht.delfi.ee/artikkel/91908625/minu-kunagine-219eurone-volg-on-aegunud-aga-inkasso-nouab-nuud-koos-intressidega-3000-eurot-kas-nii-tohib
3. https://hugo.legal/julianus-inkasso-nouab-ule-7-aasta-aegunud-ning-12-korda-suuremat-summat/

Osapoolte arvamusi ka:
Finantsinspektsioon: https://www.aripaev.ee/arvamused/2020/12/09/siim-tammer-kiirlaenupreeriast-oleme-joudnud-inkassoitke
HUGO.legal: https://www.aripaev.ee/arvamused/2020/12/10/erki-pisuke-julianus-inkasso-eksitab-lisaks-volgnikele-ka-meediat
Julianus Inkasso: https://www.aripaev.ee/saated/2020/12/07/ular-maapalu-inkasso-jarelevalve-maksaks-kinni-tarbija
Kokkuvõte: Kui ka meedia inkassofirmadelt nende tegevuse kohta aru pärib, siis püütakse oma vastustega objektiivseid probleeme pisendada ning jätta muljet, justkui oleks võlgade sissenõudmisega kõik hästi, kuna võlgnik on ise alati oma hädades süüdi.
Riiklik kontroll inkassosektori üle sisuliselt puudub. Võlgnikud peavad sellises olustikus olema eriti hoolsad, kirjutab finantsinspektsiooni juhatuse liige Siim Tammer inspektsiooni ajaveebis.
Kindlasti ei tohiks oma võlgnevust nii kaugele lasta, et see jõuab inkassofirma kätte, kuna selliselt läheb võlg veelgi suuremaks ja ei ole välistatud vajadus asuda aktiivselt oma õigusi kaitsma kohtu kaudu. Praktikas edastatakse laen inkassole üldiselt siis, kui võlgnik on vähemalt kolme tagasimaksega osaliselt või täielikult võlgnevuses. Praegu ei ole inkassofirmad riikliku järelevalve all, mistõttu riiklik kontroll nende tegevuse üle selles vallas puudub ja see omakorda on tekitanud soodsa pinnase mitte arvestada vähem teadlike isikute õigustega. Tegu on probleemiga, mida on tunnetatud üle Euroopa Liidu ja hetkel on inkassoettevõtete reguleerimise teemad Euroopa Komisjoni laual.
HUGO.legal esindaja Erki Pisuke: "Õigusnõustajatena näeme selgelt seda, milleni viib olukord, kus seadus küll kohustab, aga kus vastav riiklik kontroll ning sanktsioon puuduvad. Inkassofirma käes on faktiline kontroll isiku maine ja seetõttu ka paljude edasise elu finantsvalikute kättesaadavuse üle. Isiku krediidireitingu rikkumiseks piisab ainult aegunud nõude maksehäiresse lisamisest. Seda näiteks olukorras, kus isik keeldub 10 aastat vana 50 euro suuruse nõude eest 2000 eurot maksmast. Oleme situatsioonis, kus tugevamal positsioonil oleva inkassofirma tegevusega ei käi kaasas proportsionaalset vastutust."

Lisaksin siia ka veel ühe lingi detsembri alguses eetris olnud "Suud puhtaks" saatele koos pikema ülevaatega: https://www.err.ee/1192702/volanoustaja-inkassode-tegutsemises-valitseb-eestis-metsik-laas

Õnneks on ka häid märke õhus: https://www.aripaev.ee/uudised/2020/12/14/ministeerium-votab-inkassofirmad-ette
Sellest artiklist üks tsitaat: "Rahandusministeerium hakkab uuel aastal analüüsima inkassofirmade tegevust. Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna jurist Paula Etti ütles, et seejärel on võimalik anda ka täpsemaid vastuseid, kuidas probleemkohti lahendada. Üks võimalustest on tema sõnul kehtestada võlgade sissenõudmise teenuseid pakkuvatele ettevõtjatele tegevusnõuded ja järelevalve, mida on tehtud ka mitmetes teistes Euroopa Liidu liikmesriikides."

Üks väga kasulik kokkuvõtlik postitus või isegi juhend kogu sellel teemal siia lõpetuseks: https://hugo.legal/inkasso-volgade-sissenoudmine/

Kuidas kaitsta end inkasso ja kohtutäiturite eest

Olen siin viimasel paaril päeval AMOV-blogitajaga intensiivselt mõtteid vahetanud inkassode teemal. Minul nendega veel mingeid reaalseid kogemusi pole, mul on teada vaid teooria, kuidas nendega käituma peaks. Aga proovin siia oma teadmised ja kaasvõlglase kogemused kokku panna.

Esiteks peab arvestama sellega, et inkassode töömeetodid kõlguvad seal seaduslikkuse ja metsiku lääne piiri peal. Ega neid väga keegi ei kontrolli ka. Kui teie laenuleping jõuab lõpuks inkasso lauale ja nad selle alusel teile ettepaneku saadavad, siis tuleks see väga kriitiliselt üle vaadata ja nõuda kõikide numbrite kohta alusdokumente ja arvutuskäike. Mille alusel teie 1000 EUR laenust, mida olite isegi võibolla 300 EUR tagasi maksnud, nüüd järsku 2500 EUR põhinõue on saanud? Las nad selgitavad, las nad tõestavad. Samuti vaadake üle kõikvõimalikud intressid, viivised, trahvimäärad. Kui ise ei suuda kõigist asjadest üle käia ega lõpuni mõista, siis tasub mõni sõber-jurist või veelgi parem võlanõustaja appi kutsuda. Inkassot ei tohi karta. Nende eesmärk ongi hirmutada ja justkui anda mõista, et edaspidi on ainus alternatiiv kohus ja kohtutäiturid ja need tulevad müüvad teie autod ja kodud maha ja panevad sissetulekud ning pangakontod aresti. Kusjuures, teatud tõde siin on ka. Sest kui te neid ignoreerite väga pikalt ja lõpuks nad asja kohtusse annavad kiirmaksekäsu näol ja te seda tagasi ka ei lükka (piisab vaid kui panna õigesse kohta ristike, et te pole nõudega nõus - midagi selgitama ei pea, sest tõestama peab võlanõudja), siis muutubki see nõue seaduslikuks ja lõplikuks. See on sellisel juhul kivisse raiutud koos kõigi ebaseaduslike intresside ja trahvidega. Kokkuvõttes lihtsalt seiske enda eest. Ärge laske endast üle sõita. See, kui te hiljem lähete meediasse rääkima, et saite alles poes lapsele kommi ostes teada, et teil on kohtutäitur kontod arestinud, on suuresti ka teie enda hoolimatuse tõttu. Sest seda ei tehta üleöö. Iga samm, mida inkasso või kohus teeb, toob kaasa teatud reageerimisaja (paar nädalat reeglina). Peitu pugemine ja kirjade ahju viskamine viibki lõpuks selle ootamatu kontode arestimiseni. Aktiivne tuleb olla, lugeda kirju ja vastata kõnedele. Ja reageerida vastavalt seaduses ettenähtud õigustele.

Inkassod

Võlanõudega inkassosse jõudmine on midagi sellist, mida tuleks iga hinna eest vältida. Reaalselt neilväga palju võimu ega mõju pole, aga tavapärase hirmutamis ja ähvardamistaktikaga panevad nad inimesed olukorda, millest väljapääs sisuliselt polegi enam võimalik.
Enamikel kiirlaenufirmadel on kõrvaltoas või isegi sama kontorilaua taga olemas inkassofirma. Taktika on üsna lihtne. Kui inimene enam graafiku järgi maksta ei jaksa, siis antakse nõue üsna kiiresti üle.

Aga...

Võtame ühe näite. Oletame, et oled võtnud 1000 EUR laenu. Koos intressidega on graafikujärgne kogumakse näiteks 1600 EUR. Jääd koheselt maksetega hätta ja su leping antakse üle inkassole. Võiks ju eeldada, et aluseks võetakse põhiosa? Aga ei! Reaalselt antakse inkassole üle leping summas 1600 EUR, millele koheselt lisanduvad igasugused menetlus ja muud hoiatustasud ka. Seega, reaalselt oled sa nüüd põhiosana võlgu 1800 EUR. Nüüd pannakse sind fakti ette - kas maksad kohe kõik ära või teeme maksegraafiku? Sel hetkel, kui nõustud maksegraafikuga, muutub 1800 EUR täiesti ametlikult baasvõlaks ja enam pole kuskil võimalik mainida, et alguses said ju 1000 EUR. Ja seejuures on see kõik täiesti seaduslik. Mida siis inkasso edasi teeb? Hakkab sulle igapäevaselt meelde tuletama seda võlgnevust, rõhudes su hirmutundele ja teadmatusele. Kui nad näevad, et sa natukenegi maksta suudad, siis kohtusse nad sinu võlaga minna ei taha, sest seal võidakse nõuet vähendama hakata. Sellisel moel hoiavad sind üsna igavesti lõa otsas, sest igakuised maksed on arvatavasti nii väikesed, et ega need väga palju põhiosa (seda põhiosa, millele on juba igasugused lisatasud otsa pandud) ei vähenda. Täiesti realistlik olukord on see, kus võibolla on tehtud inkassoga graafik 50 EUR peale, kuid aasta pärast on põhiosa vähenenud ehk maksimaalselt 100 EUR võrra. Kokkuvõttes võidab võlgnik parimal juhul vaid natuke aega. Reaalsuses aga kaotab väga palju närve ja meeletult raha.

Seega, kui võlgnevus inkassosse juba jõuab, siis nendega koostööd eriti teha ei tasu. Lihtsam on asi siis juba kohtuni edasi lasta - saab vähemalt õiglase kohtlemise ja ausad otsused.

Eelnev jutt põhineb kõik loetud kogemuste ja võlanõustaja info põhjal. Minul endal ükski võlgnevus nii kaugele (veel) jõudnud ei ole.

Hea meelega ootaks siia kommentaariumisse inimeste kogemusi sellel teemal.