10102020 - ilus numbrikombinatsioon

10102020 - tänane kuupäev. Minu jaoks üks emotsionaalses plaanis äärmiselt raske päev. Täna sain alles aru, kui olulist teemat mu blogi on käsitlema asunud. Kui valesti on olukord meie (kiir)laenuturul. 

Mu postkasti saabus täna kümneid kirju üsna ühesuguste pealkirjadega - "saatusekaaslaselt", "lõpuks ometi!", "samas olukorras olev isik" jne. Päeva lõpuks sain aru, et meid on palju. Kuigi võiks ju jah targutada ja öelda, et ise oleme süüdi ja eks me suures osas olemegi, aga midagi on valesti ka suures süsteemis. Miks muidu jõuab igakuiselt meeletu hulk võlanõudeid kohtusse. Miks lastakse meie riigis nii massiliselt inimestel end võlaorjusesse laenata? Kus on reeglid, seadused ja kontrollmehhanismid, mis seda kõike takistaks?

Ma olen oma elu jooksul riigikassasse ilmselt aidanud liigutada kuuekohalise summa eurosid maksude näol, kuid laenušaakalite eest ei kaitse mind ikkagi keegi. Isegi, kui tunnistan selgesõnaliselt, et mul ei ole raha teile vana laenu tagasi maksta, antakse mulle uus laen peale.

Loomulikult ei saa siinkohal üldistusi teha. Leidub ka vastutustundlikke laenuandjaid. Aga julgen välja tuua nimekirja, kes vähemalt minu puhul kindlasti reegleid on rikkunud - ferratum, smsraha, smsmoney, laen.ee, credit24. Nemad kõik andsid mulle reaalselt raha pärast minupoolset maksejõuetuse teavitust. Samas kiidan creditstari ja monefiti, kes mu kraanid siiski kinni keerasid.

Manipulaator?

Tänasel rahvusvahelisel vaimse tervise päeval üllitas Delfi mu blogi põhjal järjekordse artikli. Lugesin minagi selle läbi ja julgesin ka kommentaare piiluda. Üks neist jäi kuidagi eriti hinge kriipima...

"Leidsin ka selel blogi. Ma ise pakuks, et tegemist on osava manipulaatoriga. Rahakratti teine alter ego äkki räägib? Blogi on bänneritega täis uputatud. Kirjastiil on kohati kaasahaarav ja pealkirjade eest saaks ajakirjanduse 2 kursusel ainult 5+ hindeid.
Lahendus oleks lihtne. Eraisiku pankrott ja kõik saaks korda. "

Huvitav oleks teada, kellega või millega ma üldse manipuleerima peaksin? Jah, reklaamid on mul tõesti blogisse pandud, aga see on pigem selline meeleheitlik katse näha, kas sellisel moel on mingit lisaraha võimalik teenida. Väga suureks patuks seda ise nagu ei pea. Kui näen, et see midagi sisse siiski ei too, siis eemaldan selle võimaluse üsna kiiresti. Kuna blogimine on minu jaoks täiesti uus ja tundmatu tegevus, siis lihtsalt katsetan erinevate võimalustega.

Samuti nägin, et üks kommentaator naeruvääristas seda, et laenuorjuses inimene üldse blogi peab. Miks see kuidagi halvem temaatika on, kui näiteks suunamudijate postitused õigest meigist või valest riietusest? Blogid on täitsa vabatahtlik tegevus, isiklik nägemus millestki või kellestki. Igaüks võib rääkida sellest, mis hingel.

Minu blogi eesmärk on olla hoiatuseks neile, kes on sarnase teekonnaga kuidagigi kokku puutunud või kokku puutumas. Tahan olla ühel ajal toeks ja teisalt ka koondada selliste probleemide küüsi langenud inimesi. Kui ma ise järjest rohkem mutta vajusin, siis otsisin samasugust abi ja tuge. Tahtsin leida inimesi või avalikke postitusi, kus sellest räägitakse. Aga ma ei leidnud.

Enamasti kirjeldavad võlaprobleemidega inimeste juhtumeid nende lähedased. Räägitakse, kuidas nad on selle avastanud või kuidas see on neile üles tunnistatud või neile vahele jäädud. Väga harva räägivad oma lugusid aga võlgnikud ise. Aga meie oleme ka inimesed. Meil on ka oma lugu, oma pere, oma hing. Tegelikult peaks rohkem selliseid inimesi toetama. Enamasti ei ole me kuidagi pahatahtlikud või teadlikult oma jamadesse sattunud. See on alati üks pikaajaliste ebaõnnestunud valikute ja sündmuste rada. Kui sellest ei räägita, siis korduvad need mustrid veel ja veel.

Elutahe ja mõtted enesetapust

Täiesti loomulik on, et sellises hingelises seisundis ja suures stressis on hetki, mil inimene tunneb, et ta ei jaksa enam. Et ta tahab alla anda, ta tahab selle kõik ära lõpetada. Ta tunneb, et kõik püüdlused justkui jooksevad liiva, mitte miski ei paku enam elutahet. Kõik on nii mõttetu. Eriti raskeks läheb muidugi pimedatel sügisõhtutel, mil päeval on hall, õhtust saab kiiresti öö ja hommik tuleb uuesti alles keset päeva ja siis ka endiselt hallina.

Aga see elutahe tuleb leida! Elu on kingitus, seda ei visata niimoodi ära. Olgu, oled suure jamaga hakkama saanud, aga sul ei ole mingit surmatõbe või näljahäda kallal. Asjad tuleb perspektiivi seada ja mõista, mis siis tegelikult kaalul on. Me ei ela kuskil Süürias, keset kodusõda. Me elame rahulikus Eestis. Sa ei ole kurjategija. Sa oled lihtsalt väga palju valesid valikuid teinud õnnetu kodanik. Reaalsuses on need vaid rahalised mured. Mis siis, et väga suured. Tegelikult oled sa juba praeguseks oma elu jooksul rohkem palka saanud, kui su koguvõlg on. See on võimalik ära klaarida, isegi kui see võtab palju aega. Keda see surm veel aitama peaks? Milleks?

Inimene ei tohiks oma suure murega mitte kunagi üksi jääda. Ta peab suutma oma igapäevastest rutiinidest kasvõi kõigi kümne küünega kinni hoida, sest need harjumused hoiavad teda elus. Ta peab jätkama oma tööd, ta peab edasi tegelema oma hobide või trennidega, isegi siis, kui need enam tavapärast sädet silmadesse ei too. Sest kui need pidepunktid inimese elust ära kaovad, siis lagunebki kõik koost.

Kokkuvõttes ei kavatse mina küll ära surra ega alla anda. Nõrkusehetked on loomulikud ja mõistetavad, aga neist tuleb üle olla. Kui on raske, siis tuleks üht telemängu tsiteerides appi võtta üks või mitu kolmest õlekõrrast – helista sõbrale, võta 50:50 või küsi publiku abi. Kuidagi ikka saab, peab lihtsalt saama ju.

Eile saabus uudis, et pensionireformi osas avalikustatakse riigikohtu otsus 20. oktoobril. Kardan, et meie seas on päris palju neid, kes vähemalt mõtlevad enesetapule, kui sealt peaks tagasilükkav otsus tulema. Meid on omajagu, kes seda fondi vabastavat otsust nagu jumala õnnistust ootavad.

Kuidas mul hetkel tegelikult läheb?

Viimasel ajal on postitused keskendunud rohkem üldteemadele, aga proovin vahelduseks märku anda ka olukorrast, kuidas mul päriselt läheb ja mis seisud on.

Olen proovinud päris aktiivselt siin suhelda erinevate laenuandjatega.

Siiani on mul parimad kogemused suhtlemisel raha24 inimestega. Väga kiiresti reageeriti mu kirjale ja oldi nõus vastu tulema. Samuti on head kogemused Coop pangaga. Ka nemad olid nõus päris paindlikult maksepuhkust andma ja graafikut muutma. Aga ülejäänutega siiani midagi head polegi öelda. Nad kas ei reageeri üldse või lihtsalt saadavad mu kompromissettepanekud pikalt.

Siiamaani mul pole ka ühegi laenuandjaga nö nugade peale läinud, seega veel ei oska ette ennustada, kuidas nad siis käituvad, kui juba 1-2 makset võlas on. Kas siis otsitakse rohkem kompromisse.

Kuna nüüdseks on mul igasugused säästud otsa saanud, siis lihtsalt vaatangi palgapäeval selliselt ringi, et maksan ära eluliselt olulised maksed (kommunaali, elektri, telefoni), kodulaenu ja kodupanga väikelaenud (sest need võetakse automaatselt maha), siis jätan elamiseks mingi 300 EUR ja ülejäänuga püüan tulekahjusid kustutada. Muud lihtsalt ei jää üle.

Ma enam ei looda, et kuskilt mingit rahalaeva saabuks, millega kohe asjad korda saaksid.

Kirjutan vaikselt oma blogi edasi ja püüan vaimselt hakkama saada.

Eks jooksvalt muidugi annan blogi vahendusel ka teada, kui mõni laenuandja midagi erilist teeb või kurjaks läheb...

Suures plaanis peaksin ma tegelikult natuke juurde õppima ükskõiksust. Ma võtan kogu seda olukorda nii hinge, et ma lihtsalt põletan end läbi ühel hetkel. Märgid on kindlasti juba üleval. Ma üritan koguaeg midagi välja mõelda, midagi teha. Aga pigem peakski hetkel laskma laenuandjatel tegutseda. Siiamaani olen ma enamasti takerdunud väga ametlike stampvastuste taha, kohati tundub, et mulle vastavadki pesuehtsad robotid. 

Hasartmängurlus

Hasartmängurluse alla kuuluvad kõik mängud, mis tekitavad hasarti ja tekitavad ootuse ja lootuse, et midagi on võimalik võita. Traditsiooniliselt kuuluvad siia sajad pokkeriliigid ja muud kaardimängud, sajad tuhanded erinevad mänguautomaadid, ruletimängud, lotod ja spordiennustus. Kõik, kes veidigi kõigi nende mängudega on kokku puutunud, on ilmselt mingis ajahetkes uskunud, et nad suudavad nendes mängudes edukad olla. Et just neil on see võidustrateegia, kuidas teenida raha ja kuidas saada rikkaks. See on ju oma olemuselt nii lihtne. Eriti tänapäeval, kui selle jaoks ei pea isegi kodust välja minema. Ei pea isegi arvutilaua taha ronima – võta lihtsalt diivanil lesides oma nutitelefon kätte ja hakka panuseid loopima või slotimasinatega free spinne ja boonusmänge taga ajama.

Usun, et tegelikkuses on kogenud mängurid proovinud praktiliselt kõiki erinevaid mänguliike. Enamus pokkerimängijaid on proovinud ka slotimänge, pannud panuseid ka spordile ja samas kindlasti mänginud ka Black Jacki, ruletti jne. Laias laastus võib need kõik ühte patta panna. Natuke neis mängudes küll varieerub õnne osakaal, kuid reaalsuses on need kõik ühtemoodi sõltuvust tekitavad mängud.

Loomulikult saabub iga hasartmänguri elus hetk, kus ta esimest (ja arvatavasti veel mitte viimast) korda saab aru, et ta on end problemidesse mässinud. Tal on tekkinud esimesed võlad. Sel hetkel lööb ta oma finantsseisud, sissetulekud, väljaminekud kokku ja ta saab mingi tulemuse. Ta koostab esimese plaani. Võtta veel laenu juurde ja siis kõik võlad tasa mängida. Ta plaan on kindlameelne. Ta teab, et kui suudab mõistusega asja võtta, siis suudab ta ka võita. Plaan töötabki alguses ideaalselt, raha tuleb tagasi. Peas vasardab mõte – veel paarsada eurot, siis võtan osa raha välja ja maksan mingid võlad tagasi. Kuid siis tabavad teda tagasilöögid. Võidetud raha hakkab vähenema, sisse tulevad kaotused. Tekib ärevus, mis kasvab meeleheiteks. Mängu lähevad viimased kavalad skeemid, geniaalsed ideed, ideaalsed panused. Kuid lõpuks on mängukontol ikkagi ümmargune 0 EUR. Võetud laen on taaskord maha mängitud ja stressitase lakke visatud. Kõik oli ju kontrolli all!

Hasartmängur vajab raha, see on tema jaoks sama, mis näljasele toit. Tihtipeale ongi plaan see, et võtta kuskilt laenu (kasvõi lapse ülikoolifondi arvelt), teha sellega kohe üks nö coinflip (ehk siis 50:50 võimalusega panus) ja siis hakata “mõistlikult” panustama. Ja vahest õnnestubki see esimene panus duubeldada ja võibolla isegi oma rahasumma mitmekordistada, aga juba eelpool kirjeldatud muster viib lõpuks ikkagi pimedasse mülkasse, masendusse. See lihtsalt ei toimi sedasi.

Kindlasti saab muidugi eristada nö päris kasiinodes ja online kasiinodes käijaid. Tulemused on küll suures osas samad, aga inimtüüpide kaupa on erinevused üsna suured. Võitjana lahkuvad mõlemast keskkonnast väga vähesed, üksikud õnnelikud.