Hasartmängurlus

Hasartmängurluse alla kuuluvad kõik mängud, mis tekitavad hasarti ja tekitavad ootuse ja lootuse, et midagi on võimalik võita. Traditsiooniliselt kuuluvad siia sajad pokkeriliigid ja muud kaardimängud, sajad tuhanded erinevad mänguautomaadid, ruletimängud, lotod ja spordiennustus. Kõik, kes veidigi kõigi nende mängudega on kokku puutunud, on ilmselt mingis ajahetkes uskunud, et nad suudavad nendes mängudes edukad olla. Et just neil on see võidustrateegia, kuidas teenida raha ja kuidas saada rikkaks. See on ju oma olemuselt nii lihtne. Eriti tänapäeval, kui selle jaoks ei pea isegi kodust välja minema. Ei pea isegi arvutilaua taha ronima – võta lihtsalt diivanil lesides oma nutitelefon kätte ja hakka panuseid loopima või slotimasinatega free spinne ja boonusmänge taga ajama.

Usun, et tegelikkuses on kogenud mängurid proovinud praktiliselt kõiki erinevaid mänguliike. Enamus pokkerimängijaid on proovinud ka slotimänge, pannud panuseid ka spordile ja samas kindlasti mänginud ka Black Jacki, ruletti jne. Laias laastus võib need kõik ühte patta panna. Natuke neis mängudes küll varieerub õnne osakaal, kuid reaalsuses on need kõik ühtemoodi sõltuvust tekitavad mängud.

Loomulikult saabub iga hasartmänguri elus hetk, kus ta esimest (ja arvatavasti veel mitte viimast) korda saab aru, et ta on end problemidesse mässinud. Tal on tekkinud esimesed võlad. Sel hetkel lööb ta oma finantsseisud, sissetulekud, väljaminekud kokku ja ta saab mingi tulemuse. Ta koostab esimese plaani. Võtta veel laenu juurde ja siis kõik võlad tasa mängida. Ta plaan on kindlameelne. Ta teab, et kui suudab mõistusega asja võtta, siis suudab ta ka võita. Plaan töötabki alguses ideaalselt, raha tuleb tagasi. Peas vasardab mõte – veel paarsada eurot, siis võtan osa raha välja ja maksan mingid võlad tagasi. Kuid siis tabavad teda tagasilöögid. Võidetud raha hakkab vähenema, sisse tulevad kaotused. Tekib ärevus, mis kasvab meeleheiteks. Mängu lähevad viimased kavalad skeemid, geniaalsed ideed, ideaalsed panused. Kuid lõpuks on mängukontol ikkagi ümmargune 0 EUR. Võetud laen on taaskord maha mängitud ja stressitase lakke visatud. Kõik oli ju kontrolli all!

Hasartmängur vajab raha, see on tema jaoks sama, mis näljasele toit. Tihtipeale ongi plaan see, et võtta kuskilt laenu (kasvõi lapse ülikoolifondi arvelt), teha sellega kohe üks nö coinflip (ehk siis 50:50 võimalusega panus) ja siis hakata “mõistlikult” panustama. Ja vahest õnnestubki see esimene panus duubeldada ja võibolla isegi oma rahasumma mitmekordistada, aga juba eelpool kirjeldatud muster viib lõpuks ikkagi pimedasse mülkasse, masendusse. See lihtsalt ei toimi sedasi.

Kindlasti saab muidugi eristada nö päris kasiinodes ja online kasiinodes käijaid. Tulemused on küll suures osas samad, aga inimtüüpide kaupa on erinevused üsna suured. Võitjana lahkuvad mõlemast keskkonnast väga vähesed, üksikud õnnelikud.