Mu postkasti saabus täna kümneid kirju üsna ühesuguste pealkirjadega - "saatusekaaslaselt", "lõpuks ometi!", "samas olukorras olev isik" jne. Päeva lõpuks sain aru, et meid on palju. Kuigi võiks ju jah targutada ja öelda, et ise oleme süüdi ja eks me suures osas olemegi, aga midagi on valesti ka suures süsteemis. Miks muidu jõuab igakuiselt meeletu hulk võlanõudeid kohtusse. Miks lastakse meie riigis nii massiliselt inimestel end võlaorjusesse laenata? Kus on reeglid, seadused ja kontrollmehhanismid, mis seda kõike takistaks?
Ma olen oma elu jooksul riigikassasse ilmselt aidanud liigutada kuuekohalise summa eurosid maksude näol, kuid laenušaakalite eest ei kaitse mind ikkagi keegi. Isegi, kui tunnistan selgesõnaliselt, et mul ei ole raha teile vana laenu tagasi maksta, antakse mulle uus laen peale.
Loomulikult ei saa siinkohal üldistusi teha. Leidub ka vastutustundlikke laenuandjaid. Aga julgen välja tuua nimekirja, kes vähemalt minu puhul kindlasti reegleid on rikkunud - ferratum, smsraha, smsmoney, laen.ee, credit24. Nemad kõik andsid mulle reaalselt raha pärast minupoolset maksejõuetuse teavitust. Samas kiidan creditstari ja monefiti, kes mu kraanid siiski kinni keerasid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar