Maksepuhkuste välimääraja, 2. osa - kiirlaenud

Eelmisel nädalal sai alustatud maksepuhkuste detailset ülevaadet. Jätkame siis kiirlaenupakkujatega. Siia nimekirja panin credit.ee, inbank, kreditex, omaraha ja bestcredit.
omaraha - Omaraha on hetkel koroonakriisi tõttu sisse viinud teatud soodustused, kaotanud ära portaalitasu jne. Nad ise reklaamivad seda kõike niimoodi: "1. Kui oled laenumaksete tasumisega juba hädas või hätta jäämas, siis võta ühendust Omaraha klienditeenindusega. Leiame koos lahenduse. 2. Maksete edasilükkamiselt, mis sisuliselt tähendab maksepuhkust, eemaldasime portaali teenustasu. 3. Maksete edasilükkamise perioodi tõstsime seniselt kahelt kuult kolmele. Läbi klienditeeninduse oleme valmis lahendama ka keerukamaid olukordi. 4. Pakume võimalust ja ühtlasi soovitame lepinguid refinantseerida/konsolideerida. Eriti neil, kel lepinguid palju. Ka see teenus on portaali poolt tasuta ja ka siin soovitame meie klienditeenindusega nõu pidada." Aga nüüd siis üks reaalse elu näide ka. Oletame, et sul on 4000 EUR laen, kuumakse 150 EUR. Avastad, et no ei saa jooksval kuul seda ära maksta. Otsidki siis lepingu detailide alt üles nupu "Kuumakse edasilükkamine", maksad ära intressi (ca 6 EUR) ja ongi korras. Kui ka järgmisel kuul on sama mure, siis maksad juba kahe kuu intressi, 12 EUR (tuleb teha kaks eraldi pikendamist) ja taaskord oht möödas. Väikesed lisakulud muidugi selle kõigega kaasnevad (intress tiksub edasi, aga üsna mõõdukas tempos, seega lisakulu lisaks nendele 6 EUR maksetele tuleb siiski alla euro ühe kuu kohta). Selle kõige kinnitamine toimub automaatselt, graafik muutub samuti automaatselt, kellegagi suhtlema ei pea.
bestcredit - Pakub maksepikenduse võimalust ilma klienditoega suhtluseta. Sisuliselt on tegemist lõputu tsükliga, kus on võimalus täismakse asemel maksta intressimakset. Ehk siis oletame, et on 2500 EUR laen, kuumakse 100 EUR, millest põhiosa 25 EUR ja intress 75 EUR. Selgub, et no ei suuda seda 100 EUR maksta see kuu. Valid iseteeninduses "Lisateenuste" alt valiku "Maksepuhkus", teed valiku 5, 15 või 30 päeva ja maksadki vaid siis intressimakse 75 EUR (30 päeva puhul). Seda protsessi võib sisuliselt iga kuu korrata, piiranguid selles osas ei ole.
credit.ee - pakub samuti automaatset pikendamise teenust, aga ühe olulise kliendikahjuliku nüansiga. Pikendamise tasu ei sõltu mitte laenujäägist vaid algsest laenusummast. Ehk siis kui oled võtnud 1500 EUR laenu, siis pole pikendamise puhul vahet, kas jääk on 1400 või 400 - pikendamine maksab ikkagi 32, 40 või 49 EUR vastavalt kas pikendad 5, 15 või 30 päeva võrra (isegi laenuperiood pole määrav).
Kreditex ametlikult maksepuhkust ei pakugi. Neile tuleb eraldi kirjutada ja personaalseid tingimusi küsida. Mina ühe korra neilt isegi maksepuhkuse sain, aga seda ei saa väga paindlikuks pidada. Tegemist oli 3-kuulise maksepuhkusega, millal pidin maksma vaid intressi. Kaks esimest kuud maksin seda kenasti tähtajaliselt, kuid kolmandal kuul kahjuks hilinesin ja mu maksepuhkus tühistati. See tähendas aga automaatselt, et olin neile nüüd 3 kuud võlgnevuses olnud ja juba olid õhus ka igasugused meetmed. Lõpuks see pika suhtlemise järel siiski tühistati ja pärast lisatasude maksmist sain uuesti joone peale nendega. Üsna segane lugu oli see ja lõpuni kõigest ma aru ei saanudki.
Inbank - justkui soliidne krediidiasutus, aga tegelikkuses samuti oma süsteemidega üsna algeline ja lausa ajast maas. Maksepuhkuse saamiseks tuleb esitada eraldi taotlus ja see kõik kinnitatakse sobivusel korral käsitsi ja sisuliselt tehakse uus laenuleping. Ainuke pluss, et nad pakuvad ka kuni 3-kuulist täielikku maksepuhkust ja hiljem saab soovi korral igakuise makse endisesse suurusjärku jätta (lepinguperioodi 3 kuu võrra pikendades).

Detailselt ja ausalt Bondora toetuskannetest

Ma olen küll omajagu kirunud kogu Bondora klienditeenindust ja nende üldist suhtumist klientidesse, aga samas tuleb neid siiski ka kiita. Nende IT-lahendused ja lepingute paindlikkus on tegelikult täiesti omaette klassist meie riigi laenuturul. See on ka üks põhjuseid, miks langes toetuskannete võimaldamise valik just Bondora kasuks. Enne, kui detailsemalt kirjeldan, mida teie kannetega teen, annan kiire ülevaate ka selle nädala toetustest.

Nüüd aga siis täpsemalt sellest, mis juhtub, kui saabub ülekanne Bondora kontole. Kuna mul hetkel seal viivised ei jookse ja pole ka mingeid intressivõlgasid, siis saan kogu laekunud summa koheselt rakendada põhiosa vähendamisele. Mul on Bondoras 3 erinevat lepingut, nendest kõige suurema intressiga on just see esimene siin pildil (mille jääk hetkel 3610 EUR). 

Oletame, et saabub toetuskanne suuruses 30 EUR. Avan seejärel antud lepingu detailandmed ja seal on vastav nupp "Tagasta laen ennetähtaegselt". Seejärel teen järgmised valikud: 

 

Nagu siit näha, siis kogusumma maksmisel peab arvestama, et see koosneb ka väikesest lisasummast (52,99 EUR - ilmselt juurde tiksunud intressid). Aga mina teen valiku, et maksan osa laenusummast. Sisestan summa, laenuperioodi (selle jätan muutmata) ja väike põhjendus ka juurde. Pärast seda pean selle niiöelda allkirjastama (saadetakse SMS kood) ja koostatakse ka automaatselt kohe uus graafik. Ja nüüd on antud lepingu põhiosa jääk koheselt 3580 EUR. Ei mingeid lisatasusid ega taotlusele kuluvat aega. Ja ongi kõik. Mingit keerutamist siinjuures ei ole. Nii kui ma saan e-maili, et mulle on raha Bondora kontole kantud, siis ma hetkega ka selle põhiosa vähendamisse rakendan.

Sooviksingi siinkohal veelkord saata oma tänusõnad kõigile, kes on neid ülekandeid teinud. See tähendab mulle meeletult palju! Kokku on tänaseks tehtud 15 ülekannet, kogusummas 483 EUR. Aitäh!

Liiga vähe draamat?

Ühes väga asjalikus Facebooki grupis (üle 30000 liikme) jagati minu blogi põhjal tehtud rahafoorumi artiklit. Selle alt võis leida ühe huvitava kommentaari, mis mind natuke närima hakkas: "...rohkem emotsionaalset stuffi ja hingepiinasid ja draamat. Lugejad armastavad seda. Kui vabatahtlike pangaülekannete olulisus sellest supist väljatulekuks on suur, siis praegune blogi ei kõneta piisavalt. Äkki mõni heasüdamlik copywriter läheks natuke appi?" See pani mõtlema. Kas tõesti oleme me jõudnud selleni, et ainult draama müüb? Loomulikult saan ma aru, et teiste inimeste emotsioonipuhanguid ja nendeni viivaid sündmusi on põnev lugeda ja eks see kõik ka köidab inimesi, aga kahjuks või õnneks ei ole ma kirjanik. Ja ega ma iseenda tunnetest tegelikult väga hästi kirjutada ei oska. Olen alati püüdnud oma elus selliselt hakkama saada, et reaalsustaju säiliks. Loomulikult on kogu see mängurlus ja spordiennustused olnud üsna kaugel kahe jalaga maa peal olemisest, aga seda võikski ju haiguseks ja vaimseks kõrvalekaldeks nimetada. See on etapp, mida ma häbenen ja avalikult oma nime alt ilmselt rääkida ei suudakski.
Tunded, draama, emotsioonid - kuna mu lugu on tegelikult siiani ju ikkagi väga salajane ja anonüümne, siis on enamus tundepuhanguist minu enda sees. Kõik draamad ja tragöödiad, mida see kõik endaga mu lähedastele kaasa tuua võiks, on veel olemata. Ja ma tõesti loodan, et jäävadki olemata. Siit tegelikult jõuangi ühe erinevuseni kahe olulise küsimuse vahel. "Kuidas sul läheb?" ja "Kuidas sa end tunned?" Minu blogi justkui keskendubki vaid sellele esimesele küsimusele. Aga eile õhtul küsis üks blogilugeja ja kaasvõlglane mu käest ka selle teise küsimuse. Ja ma jäin jänni ja mõtlesin sellele reaalselt mitmeid tunde... ja vastasin talle lõpuks järgnevalt: "See on väga raske küsimus, sest see tunne on nii vahelduv...vahepeal, kui lapsega näiteks puzzlet kokku panen või köögis perele süüa teen, siis suudan oma mured ära unustada ja laskun justkui kuskile teise dimensiooni, teise ellu...aga samas, kui taas arvuti taha satun ja oma exceli tabeleid vaatama hakkan, siis saan jälle reaalsuse käest vastu nägemist...ehk siis võiks öelda, et tunded ja emotsioonid vahelduvad nagu meie tavaline kevadine või sügisene ilm...päikest, vihma, rahet, lund, tuult ja tuulevaikust, temperatuuride vaheldumist 10 kraadi ulatuses...ja seda kõike ühe ööpäeva sees." Ja need emotsioonid korduvad tegelikult minu sees sisuliselt iga päev. Eks ikka on paremaid ja halvemaid päevi. Ma sõltun tegelikult vägagi palju välistest teguritest - kasvõi koroonanumbritest, päikesehulgast, soola hulgast toidus või millest iganes. Need kõik mõjutavad mu emotsioone. Need ongi mu igapäevased sisemised draamad ja võitlused.

Mõned kommentaarid Delfi kommentaaridele

Niisiis. Täna siis järjekordne artikkel mu blogi kohta Delfis. Lugesin natukene kommentaare ka. Tahaksin siinkohal mõned asjad ära klaarida.
1) mu pangakontod ei ole arestitud
2) mitte ükski mu laenulepingutest ei ole 04.12.2020 seisuga isegi mitte viivises - mitte ükski
3) mul pole mitte ühtegi kirjet maksehäireregistris
4) mitte ükski mu laenulepingutest ei ole üles öeldud ega inkassos
5) mu II pensionisambas on siiski oluliselt rohkem kui 18000 EUR (see on ligikaudne summa, mida loodan septembris reaalselt kätte saada ja olen teadlik, et 20% arvestatakse maha)
6) mitte ühtegi võlamenetlust minu vastu pole algatatud, seega pole mul mingit pistmist ka kohtutäituritega

Ülevaade intressidest, KKM-idest ja viivisemääradest

Eilse maksepuhkuste ülevaate tegemisel käisin siis taaskord üle kõik oma laenulepingud (ka need, mis juba tervenisti ära makstud) ja koostasin ülevaatliku tabeli intressidest, krediidikulukuse määradest ja viivisemääradest. Oluline on siinkohal siis rõhutada kolme asja:

1) maksimaalne KKM on Eesti Vabariigis defineeritud kui 3-kordne Eesti Panga poolt avaldatud tarbijakrediidi keskmine krediidikulukuse määr (selle kohta leiab jooksvalt infot siit, tänase 04.12.2020 seisuga on see 20,52% - seega lubatud on 20,52%*3 = 61,56%)

2) maksimaalne lubatud viivisemäär on 3-kordne maksimummäär (tänase seisuga on maksimummäär 8% aastas (0,022% päevas), seega lubatud on maksimaalselt 24% aastas ehk 0,066% päevas).

3) intressimäärale otseselt seaduse järgi maksimumpiiri pole määratud, aga kuna intress on osa KKM-ist, siis piir tuleb sealt

Tabelis toodud intressid ja KKM-id on aasta kohta ja viivisemäärad on päeva kohta. Järjestatud on KKM-i järgi suuremast väiksemaks.