"Kui me väsime, siis me puhkame, aga me ei anna alla!" Just see peaks olema iga võlglase kreedo. Me ei põgene oma võlgade eest, eesmärk ei ole see, et püüaks kuidagi end välja vingerdada, püüdes kasutada mingeid poolpettusi ja muid trikke ning lootes lihtsalt võlgade aegumisele. Sellele probleemile tuleb otse silma sisse vaadata ja selle olemus endale pealaest jalatallani selgeks teha. Loomulikult ei tohi selle kõige juures endale liiga lasta teha (loe: inkasso ebaseaduslikud meetodid), aga tuleb siiski ju nentida, et see jama on meie endi tekitatud (kui just pole keegi teine meie eest neid laenusid võtnud nagu AMOV-blogija puhul). Mitte ükski kiirlaenufirma või muu laenukontor ei sundinud meid neid laene võtma. Ise ikka võtsime, ise olime need, kes nõustusime 60% aastase kreiidikulukuse määraga. No ei loe mitte ükski võlaorjusesse langenu lepingut sõlmides neid lepingu nüansse. See ei ole sel hetkel tähtis - oluline on see raha kätte saada. Ja sellel kõigel loomulikult kogu see valdkond liugu lasebki.
Julgen öelda, et tänaseks päevaks olen ma neid oma lepinguid ikka väga hoolega lugenud (aitäh sulle, Taavi!) ja paljud eripärad ja konksud on selgeks saanud. Vahepeal sain ma oma päringutele Bondora ja Holm Banki lepingute kohta vastused Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt. Ega nad midagi ebaeetilist või ammugi ebaseaduslikku sealt ei leidnud. Kõik on korrektne. Minu päring põhines kahel kahtlusel B Secure teenuse kuutasu (Bondora puhul) ja intressi arvestamine laenusummalt, mitte laenujäägilt Holm Banki puhul. Tsiteeriksin vastuseid.
B Secure kohta: "Krediidilepingu allkirjastamisel nõustub krediidivõtja krediidiandja poolt kehtestatud tingimustega, mis muuhulgas hõlmab hinnakirja. Märgime täiendavalt, et TTJA ei sekku hinnakujundusse ega anna hindade kohta hinnangut. Lisaks ei ole TTJA-le teadaolevalt B-secure puhul tegemist kohustusliku teenusega, vaid tegemist on lisateenusega, mille abil on võimalik laenulepingus teha muudatusi."
Holm Banki intressi arvutamise skeemi kohta: "TTJA selgitab et erinevad krediidiandjad arvestavad intressi erinevalt. Intressi on võimalik maksta laenujäägilt või laenusummalt. Esimesel juhul väheneb intressimakse koos laenujäägiga ehk mida rohkem on laenu tagasi makstud, sest väiksem on ka igakuine intress ning teisel juhul väheneb laenu jääk iga tasumaksega, kuid intressi tuleb siiski maksta algselt laenusummalt. Seega on krediidiandjal vaba valik, kas ta arvestab intressi laenusummalt või laenujäägilt. Mõlemad intressi arvestuse võimalused on sealjuures seaduspärased."
Sellised jutud siis siia laupäevaõhtusse.
Ma ei varja, et olen eksinud. Aga ma ei anna alla. Jagades oma lugu, loodan inspireerida ja leida neid, kes usuvad teise võimaluse jõusse. Kui soovid toetada või pakkuda koostööd, siis olen tänulik iga abi eest. Minu suur unistus lisaks võlavabadusele, on oma lugu avaldada raamatuna (vajaksin selleks toimetajat, kes aitaks selle loo tervikuks vormistada).
laupäev, detsember 12, 2020
reede, detsember 11, 2020
Kohustuste haldamine Excelis
Ma siin muudkui räägin oma Exceli tabelitest ja mõtlesin, et tutvustan teile natuke neid, mis mul laenude haldamiseks loodud on. Eks nad sellised kodukootud ja ise välja mõeldud või ajas kujunenud tabelid on, aga minule vähemalt esialgu täiesti piisavad. Kui kellelgi on ägedaid ideid või lausa template'i jagada, siis võib sellest julgelt teada anda. Algselt proovisin ma ise ka neid tegelikult Exceli kujul jagatavaks muuta, aga pidin sellest plaanist loobuma, sest ma ei suutnud sealt metaandmetest oma nime kuidagi eemaldada. Seega, tuleb leppida ekraanipiltidega. Kui on huvi täpsemate valemite vastu, mida kuskil lahtris olen kasutanud, siis seda infot jagan hea meelega.
Suures plaanis on mul kolm tabelit. Kõigi tabelite puhul kehtib sarnane reegel - kui makse on 100% makstud, siis värvin ta kollaseks.
Suures plaanis on mul kolm tabelit. Kõigi tabelite puhul kehtib sarnane reegel - kui makse on 100% makstud, siis värvin ta kollaseks.
1) kõikide laenude graafikud (maksekuupäev, intressi osa, põhiosa, terve osamakse ja lisaks muidugi ka jooksev seis enne makset ja pärast makset). Välja näeb see selline. Igal laenulepingul on siin Excelis oma sheet.
2) jooksva kuu kohustuste tabel (laenuandja nimi, jooksva kuu kohustus, makstud osa ja ka maksekuupäev). Siin olen ma sisuliselt jaganud oma kohustused kaheks - üleval pool on siis niiöelda "head" kohustused, allpool mustas kastis aga need kurjajuured, mis võiksid kõik olemata olla.
3) üldtabel kõigi kohustustega - algseis, jooksev seis, intress, kuupäevad, osamakse suurus (siin olen teinud kaks eraldi lahtrit - jooksev seis ja algse graafikupõhine seis, erinevus siis võib tulla sellest, et mõnel kohustusel ehk kehtiv maksepuhkus jne). Seda tabelit olen ma privaatsuse huvides natuke mudinud, et laenufirmadel ei oleks liiga lihtne mu isikut kindlaks teha. Suures plaanis on see tabel mul ära jagatud erinevate värvidega. Kodulaen - oranž, Swedbank, SEB - rohelised, krediidikontod - sinised, kõik muud väikelaenud - punased. Kui leping lõpetatud ja ära makstud, siis märgin vastava rea taaskord kollaseks.
neljapäev, detsember 10, 2020
Ootamisest ja ärevusest
Üks huvitav teema, millel natuke pikemalt mõtiskleda, on ootusärevus. Seal ei ole isegi suurt vahet, kas sa tead üsna detailselt ette, mis on tulemas ja lihtsalt ootad ametlikku kinnitust ja teadet või aimad, et midagi on varsti juhtumas, aga tegelikult pole õrna aimu isegi selle suhtes, kas see, mis tuleb, on hea või halb. Ootamine on tegelikult hästi negatiivne olek. Sul ei ole mitte millegi üle kontrolli ja see on halb tunne. Teatud mõttes paneb see su mõtted ja tegevused lukku, sest sa oled ärevil ja suudad mõelda ainult sellele, mis tulla võib. Kas see aastapreemia ikka tuleb, kui suur see olema saab, millal see siis välja makstakse? Kas mulle ikka palgatõusu määratakse nagu on vihjamisi jutuks olnud? Kui see, mida ootad, on nii suure kaaluga, siis sa lihtsalt ei suudagi enam millegi muuga tegeleda. Või siis nõuab see meeletut vaimujõudu, et kogu see ootamise protsess välja lülitada ja keskenduda näiteks tööle. Sellele tööle, millega seoses sa tegelikult neid präänikuid ootadki. Teatud mõttes võiks sellega arvestada ka tööandjad - mida pikemaks ajaks jätta töötaja tähtsa otsuse osas ootele, seda katkendlikum tema töökvaliteet on. Või seda rohkem vaeva see temalt võtab, et säilitada tavapärane töötase. Ootus on koht, kus sa seisad paigal. Loomulikult on siin hästi oluline ka inimese üldine ärevustase. Kui kõik on paigas ja ärevust pole ollagi, siis segab ootamine kindlasti oluliselt vähem igapäevaelu võrreldes minuga sarnases olukorras olevate inimestega, kes on koguaeg mingis ärevusseisundis. Kusjuures, mõõtsin just pulssi ja vererõhku - täitsa üllatavalt normaalsed näitajad tulid, kuigi samas on selline rinnus torkimise tunne sees.
Aastalõpp on alati selline kokkuvõtete aeg. Kuidas siis läks ning kuidas siis teised sinu selle aasta tulemusi hindasid ja mida uuelt aastalt oodata? Minu tööandja juures on just siis see periood, kus selgub uue aasta töötasu ja ka lõppeva aasta preemia suurus (mis tegelikult jääb aegajalt ka 0 EUR peale, aga sel aastal on kindel lubadus, et preemia tuleb). Aga tuleks need otsused ja kinnitatud teated juba ometigi kiiremini! Liiga ärevaks muudab see ootamine. Tahaks need uued numbrid oma Exceli tabelitesse juba sisse lüüa ja vaadata, kui palju tegelikult mu olukord siis paremaks läheb! Seniks aga tuleb see ärevus ikkagi maha suruda ja tööd edasi teha. Tegelikult on ju täna kõik hästi. Homme on ka hästi. Mul on ju kõik arved selleks aastaks makstud. Suudaks nüüd kuidagi päriselt ka maha rahuneda ja nautida seda kõike. Aga ikka mõtlen ärevusega juba kevadele, suvele. Sest ma ei tea päris täpselt, mida lähimatelt kuudelt oodata.
Aastalõpp on alati selline kokkuvõtete aeg. Kuidas siis läks ning kuidas siis teised sinu selle aasta tulemusi hindasid ja mida uuelt aastalt oodata? Minu tööandja juures on just siis see periood, kus selgub uue aasta töötasu ja ka lõppeva aasta preemia suurus (mis tegelikult jääb aegajalt ka 0 EUR peale, aga sel aastal on kindel lubadus, et preemia tuleb). Aga tuleks need otsused ja kinnitatud teated juba ometigi kiiremini! Liiga ärevaks muudab see ootamine. Tahaks need uued numbrid oma Exceli tabelitesse juba sisse lüüa ja vaadata, kui palju tegelikult mu olukord siis paremaks läheb! Seniks aga tuleb see ärevus ikkagi maha suruda ja tööd edasi teha. Tegelikult on ju täna kõik hästi. Homme on ka hästi. Mul on ju kõik arved selleks aastaks makstud. Suudaks nüüd kuidagi päriselt ka maha rahuneda ja nautida seda kõike. Aga ikka mõtlen ärevusega juba kevadele, suvele. Sest ma ei tea päris täpselt, mida lähimatelt kuudelt oodata.
kolmapäev, detsember 09, 2020
Sünnikaardi lühianalüüs
Lugejad ehk mäletavad veel, et viimase küsitluse kokkuvõtte postituses (kolmas plokk) oli juttu ka minu sünnikaardist. See armas inimene koostaski mulle selle juba tegelikult paar nädalat tagasi. Olen sellele hästi palju mõelnud ja püüdnud enda jaoks lahti mõtestada. Tervet sünnikaarti ma siinkohal muidugi jagama ei hakka, sest eks selle põnevus on ennekõike mulle endale suunatud. Võõral inimesel ilmselt ei ole seda pooltki nii huvitav lugeda. Aga mõned tsitaadid koos endapoolsete kommentaaridega jagaksin siinkohal välja küll. Kui kunagi selle blogi põhjal raamatu kirjutan, siis avaldan ilmselt kogu sünnikaardi.
Nendele ridadele kommentaariks oskan öelda, et vist võtan need kõik omaks küll. Kuigi minus lööb ikka ja jälle välja ka nõrkushetki, siis usk ja lootus olukorra lahenemisse on minus alati olemas olnud. Ma lihtsalt ei suuda ega taha alla anda. Lisaks vastavad tõele ka ilmselt need soovid saavutada oma elus harmooniat.
Ka need read võtan omaks. Kindlasti teengi ma endale päris palju liiga sellega, et ma koguaeg mõtlen, kuidas olukordi paremaks muuta. Püüan teha võimalikult palju eelanalüüsi enne, kui reaalseid samme astun. Ja seejuures püüan teha neid plaane võimalikult pika aja peale, et need ei leevendaks mu olukorda vaid nüüd ja homme vaid need viiksid mind päriselt lähemale lõppeesmärgile ehk siis võlavabadusele. Aga samas, see kõik viib mind tihti ka ülemõtlemiseni, sest tegelikkuses on selles võrrandis neid tundmatuid muutujaid nii palju, et neid ei ole võimalik kõiki ette ennustada ja nende kõigiga arvestada. Selle kõige juures on suur oht end lõpuks vaimselt läbi põletada.
Jah, kodu on minu jaoks A ja O. See on ka üks paljudest põhjustest, miks minu jaoks kodu maha müümine võlgade katteks oleks üsna hingehävitav samm. Lisaks kumab nendest ridadest läbi teatud määral ka minu unistus, mille olen endale nende viimaste kuude või varsti lausa aasta jooksul püstitanud - saada oma probleemidest niimoodi jagu, et lõpuks oleksin võimeline olema täiskohaga tugiisik neile, kes minuga sarnases olukorras. Loomulikult ei peaks ju nõustaja või mentor ise kõike läbi elama selleks, et olla selles rollis hea... Aga mina tahaks küll mõelda, et ma ei tohiks seda oma kriisi siin raisku lasta ja selle õppetunde oleks hea jagada kõigi nendega, kes seda vajavad. Kasvõi ennetavalt. Võimalik tõesti, et siit sirgub minu uus kutsumus.
Aitäh sulle, kallis inimene, kes sa võtsid vaevaks selle kõik kokku kirjutada ja läbi analüüsida!
teisipäev, detsember 08, 2020
Kas ma panustama ka kibelen?
Selle "liiga vähe draamat" postituse valguses sain paarilt inimeselt tagasisidet, et ma võiksin rohkem peatuda ka oma hasartmängusõltuvusega võitlusel. Et kas see on endiselt mu hinges pakitsemas ja kas olen kibelenud panuseid tegema.
Selle teema saab tegelikult kokku võtta viimatise Delfi artikli ühe kommentaariga.
Selle teema saab tegelikult kokku võtta viimatise Delfi artikli ühe kommentaariga.
Jah, täpselt nii ongi. Las see amööbijutt olla nagu ta on, aga Miia kommentaar kirjeldab mu olukorda vägagi täpselt. Kui varem läks mu hasart, lootused või mis iganes sellele, et proovida spordiennustustega pihta saada ja sellega juba tekkinud mudast välja tulla, siis nüüdseks on kogu hasart minemas sellele võitlusele, et nende võlgadega tegeleda juriidilisel, psühholoogilisel ja ka finantsilisel tasandil. Blogi ja kõik sellega seonduv ongi minu uus hasart. Kõigile kaasteelistele kaasa elamine, kirjadele vastamine, oma kogemuste jagamine. Kõik see on tegelikult tekitanud teatava vastutustunde enda ja teiste ees. Ma ei saa libastumisi endale lubada. Loomulikult ma mõistan seda üldist eelarvamust, et "küll see sõltlane jälle auku kukub" ja ega ma ette midagi tõestada ei saagi. Aeg näitab, kas olen üks neist sõltlastest, kes suudabki oma sõltuvuse selja taha jätta.
Samal ajal mõistan ka seda väga hästi, et sõltuvused on midagi sellist, mis ei parane mitte kunagi. Neid saab vaid vaos hoida ja nendest eemal olla. Minust ei saa kunagi enam seda inimest, et ah, teen ühe meelelahutusliku panuse. Samamoodi nagu alkohoolikud või nikotiinisõltlased ei saa endale lubada veel üht pitsi või veel üht mahvi. See lihtsalt läheks väga suure tõenäosusega kontrolli alt ära. Selle kõige tõttu olen ma väga õnnelik, et Eesti Vabariigis on olemas sellised piirangud nagu HAMPI. See on ainuvõimalik teekond, et sellest kõigest eemal püsida. Jah, sellest on loomulikult võimalik mööda hiilida ja mängida/panustada kuskil ebaseaduslikes portaalides, aga see nõuaks juba teadlikku sebimist ja ka valetamist, sest enamasti asjalikumad kohad on juba eos eestlased ära keelanud. Kokkuvõttes ei ole ma mitte ühtegi panust teinud HAMPI seadistamisest saadik, alates märtsikuust. Need emotsioonid, mis selle protsessi käigus kaasnesid, eriti need viimaste kuude paanilised päästeplaanid ja neile järgnenud vaimsed hasardipohmellid, olid lihtsalt liiga õudsad ja ebameeldivad, et neid uuesti kogeda. Ja kuna spordiennustusmaailm ja kogu hasartmängumaailm on nii meeletult kaootilised, kus mitte miski ei ole garanteeritud, siis tegelikult on suurim võitja see, kes ei mängi. Julgelt võib 99% juhtudest seda öelda. Tegelikult, kui meenutada seda keskmisest tuntumat inimest, kellest siin postituses rääkisin, siis tema ütles mulle hästi kuldsed laused. Saan lausa tsiteerida (ole sa tänatud Facebook Messenger): "niikaua lihtsalt ainus soovitus: ära mängi. sellest hakkab kõik ülesmäge minema". Ja nii ongi.
Samal ajal mõistan ka seda väga hästi, et sõltuvused on midagi sellist, mis ei parane mitte kunagi. Neid saab vaid vaos hoida ja nendest eemal olla. Minust ei saa kunagi enam seda inimest, et ah, teen ühe meelelahutusliku panuse. Samamoodi nagu alkohoolikud või nikotiinisõltlased ei saa endale lubada veel üht pitsi või veel üht mahvi. See lihtsalt läheks väga suure tõenäosusega kontrolli alt ära. Selle kõige tõttu olen ma väga õnnelik, et Eesti Vabariigis on olemas sellised piirangud nagu HAMPI. See on ainuvõimalik teekond, et sellest kõigest eemal püsida. Jah, sellest on loomulikult võimalik mööda hiilida ja mängida/panustada kuskil ebaseaduslikes portaalides, aga see nõuaks juba teadlikku sebimist ja ka valetamist, sest enamasti asjalikumad kohad on juba eos eestlased ära keelanud. Kokkuvõttes ei ole ma mitte ühtegi panust teinud HAMPI seadistamisest saadik, alates märtsikuust. Need emotsioonid, mis selle protsessi käigus kaasnesid, eriti need viimaste kuude paanilised päästeplaanid ja neile järgnenud vaimsed hasardipohmellid, olid lihtsalt liiga õudsad ja ebameeldivad, et neid uuesti kogeda. Ja kuna spordiennustusmaailm ja kogu hasartmängumaailm on nii meeletult kaootilised, kus mitte miski ei ole garanteeritud, siis tegelikult on suurim võitja see, kes ei mängi. Julgelt võib 99% juhtudest seda öelda. Tegelikult, kui meenutada seda keskmisest tuntumat inimest, kellest siin postituses rääkisin, siis tema ütles mulle hästi kuldsed laused. Saan lausa tsiteerida (ole sa tänatud Facebook Messenger): "niikaua lihtsalt ainus soovitus: ära mängi. sellest hakkab kõik ülesmäge minema". Ja nii ongi.
Tellimine:
Postitused (Atom)