Ootamisest ja ärevusest

Üks huvitav teema, millel natuke pikemalt mõtiskleda, on ootusärevus. Seal ei ole isegi suurt vahet, kas sa tead üsna detailselt ette, mis on tulemas ja lihtsalt ootad ametlikku kinnitust ja teadet või aimad, et midagi on varsti juhtumas, aga tegelikult pole õrna aimu isegi selle suhtes, kas see, mis tuleb, on hea või halb. Ootamine on tegelikult hästi negatiivne olek. Sul ei ole mitte millegi üle kontrolli ja see on halb tunne. Teatud mõttes paneb see su mõtted ja tegevused lukku, sest sa oled ärevil ja suudad mõelda ainult sellele, mis tulla võib. Kas see aastapreemia ikka tuleb, kui suur see olema saab, millal see siis välja makstakse? Kas mulle ikka palgatõusu määratakse nagu on vihjamisi jutuks olnud? Kui see, mida ootad, on nii suure kaaluga, siis sa lihtsalt ei suudagi enam millegi muuga tegeleda. Või siis nõuab see meeletut vaimujõudu, et kogu see ootamise protsess välja lülitada ja keskenduda näiteks tööle. Sellele tööle, millega seoses sa tegelikult neid präänikuid ootadki. Teatud mõttes võiks sellega arvestada ka tööandjad - mida pikemaks ajaks jätta töötaja tähtsa otsuse osas ootele, seda katkendlikum tema töökvaliteet on. Või seda rohkem vaeva see temalt võtab, et säilitada tavapärane töötase. Ootus on koht, kus sa seisad paigal. Loomulikult on siin hästi oluline ka inimese üldine ärevustase. Kui kõik on paigas ja ärevust pole ollagi, siis segab ootamine kindlasti oluliselt vähem igapäevaelu võrreldes minuga sarnases olukorras olevate inimestega, kes on koguaeg mingis ärevusseisundis. Kusjuures, mõõtsin just pulssi ja vererõhku - täitsa üllatavalt normaalsed näitajad tulid, kuigi samas on selline rinnus torkimise tunne sees.
Aastalõpp on alati selline kokkuvõtete aeg. Kuidas siis läks ning kuidas siis teised sinu selle aasta tulemusi hindasid ja mida uuelt aastalt oodata? Minu tööandja juures on just siis see periood, kus selgub uue aasta töötasu ja ka lõppeva aasta preemia suurus (mis tegelikult jääb aegajalt ka 0 EUR peale, aga sel aastal on kindel lubadus, et preemia tuleb). Aga tuleks need otsused ja kinnitatud teated juba ometigi kiiremini! Liiga ärevaks muudab see ootamine. Tahaks need uued numbrid oma Exceli tabelitesse juba sisse lüüa ja vaadata, kui palju tegelikult mu olukord siis paremaks läheb! Seniks aga tuleb see ärevus ikkagi maha suruda ja tööd edasi teha. Tegelikult on ju täna kõik hästi. Homme on ka hästi. Mul on ju kõik arved selleks aastaks makstud. Suudaks nüüd kuidagi päriselt ka maha rahuneda ja nautida seda kõike. Aga ikka mõtlen ärevusega juba kevadele, suvele. Sest ma ei tea päris täpselt, mida lähimatelt kuudelt oodata.