Väike täpsustus ja natuke ka ajupesust

Enne, kui tänast teemat lahkama hakkan, siis väike täpsustus. Eile ilmus siis järjekordne Delfi/Ärilehe artikkel, mille aluseks minu blogipostitused. Selle leiab siit. Paar inimest pööras mu tähelepanu ka seal mõnele kommentaarile ja sellele, et justkui on inimestel tekkinud arusaamatus, mida ma oma pensionirahaga siis õigupoolest teen. Eks see funktsionaalne lugemisoksus ongi selline natuke keeruline kunst, selle tõttu kirjutan puust ja punaselt - sõber andis mulle pensionifondi rahade tagatisel laenu ja selle plaani järgi ma tegutsengi. Väljamakseavaldus on mul tehtud, septembris saan raha kätte ja see läheb 18000 euro väärtuses koheselt sõbrale. Kui raha tuleb üle selle (see sõltub kõik reaalsest müügihinnast), siis see on minu enda raha ja sellega teen, mis tahan - ostan kasvõi endale kaks hamburgerit näiteks. Lisaks - tegelikkuses ei ole mul mitte mingit plaani väljamakse avaldust tühistada. Oma postituses tõin selle välja lihtsalt nende jaoks, kes samasuguseid mõtteid mõlgutavad. Tahtsin lihtsalt oma reaalse avalduse näite põhjal väikese juhendi teha. Aga tundub, et mõnede inimeste jaoks oli see märk sellest, et kavatsen avalduse tagasi võtta. Aga ei kavatse. Ning veelkord tahaksin märkida ka seda, et kuigi see tundub põnev idee, siis reaalsuses on kogu see blogi siiski kahjuks nii päris kui olla saab. Ei ole tegemist mingi sisuturunduse või näitemänguga. Ei esinda ma siinkohal mitte kellegi huve peale iseenda.
Aga olgu, see asi siis on loodetavasti nüüd selgeks räägitud-kirjutatud.

Täna tahaksin järelloona põgusalt kirjutada sellest, kui intensiivsed on ikkagi kiirlaenufirmade ajupesukampaaniad. Selle kõige illustreerimiseks siia üks ekraanipilt mu telefonist. See puudutab siis seda nüüdseks juba kurikuulsat Placet Groupi krediitkaardi lugu. 

Nagu siit näha, siis ega nad väga ei kipu leppima sellega, et ma nende kaarti pole kasutusele võtnud ja ära aktiveerinud. SMSe saadetakse ikka päris tihedalt. Väga sarnast taktikat kasutavad ka muidugi teised firmad. Credit24, Ferratum - firmad, kus mu krediidikonto tänaseks tervenisti ära tasutud - saadavad samuti iga nädal mõne e-kirja või smsi, et kas ma ikka tean, et mul on 2500 või 4000 eur vaba krediiti seal. Mõnikord pakutakse ka lausa võimalust mingis ägedas loosimises osaleda - saaks võetud summa koheselt tagasi võita. Siinkohal on muidugi kaks erilist asjaolu lisaks: neist sõnumitest ei ole väga lihtne loobuda ja samuti pole väga lihtne oma krediidikontost loobuda. See on neil tasuline teenus. Ehk siis ma peaksin neile raha maksma selle eest, et ma neilt laenu võtta ei saaks! Loogiline, kas pole? Muidugi on tegelikult kõik need sammud ja protsessid üleni seaduslikud ja ega siin väga midagi pahandada või kuskilt kinni hakata polegi. Aga see lihtsalt on selline "hea" näide sellest, kuidas käib pidev töötlemine. Et sa jumala eest ometigi sellest ringist välja ei roniks - tule ikka tagasi, me väga vajame sind ja sina vajad ju meid ka! Ehk, et isegi kui ma täna pean sellele kõigele vastu, siis ega nad ei lase seda kõike ära ka unustada. Oluline on, et see kõik mul kuskil ajusagarates ikka edasi tiksuks. Hea ju teada, et kui keegi kohtu või inkassoga ähvardab, siis on koheselt 60% KKM-iga raha varnast võtta!