Vastutustundlikud mängukeskkonnad

Nagu juba korduvalt olen kirjutanud, siis minu mured said alguse spordiennustusportaalidest. Siinkohal ei taha ma mitte kuidagi neid portaale süüdistada oma hädades, süüdi olin ma ikka ise, aga tahaksin natuke analüüsida nende tegevust ja vastutustundliku teenuse pakkumist. Oma mängurikarjääri jooksul sai minust sisuliselt kõigis Eestis tegutsevates hasartmängukeskkondades kuldklient. Ma sain enamuselt neilt pidevalt boonuspakkumisi, sünnipäevaks kingitusi, üllatuspräänikuid siit ja sealt. Panen siia nimekirja, kus ma siis eriline VIP klient olin: Unibet, Optibet, PAF, Betsafe, Bet365, Olybet, Coolbet. Kõik sellised üsna soliidsed firmad meie mänguturul, loomulikult kõik ka EMTA litsentsiga. 

Oma kodulehtedel räägivad nad kõik vastutustundlikust mängust. Jutt on üsna sarnane, sõltumata portaalist. Kopeeriksin siia mõned lõigud siit ja sealt. 

• "Meie eesmärgiks on pakkuda oma klientidele meelelahutust läbi turvalise mängukeskkonna. Eesmärgi saavutamiseks on veebileht varustatud kõige vajalikuga, et kasutajad saaksid mängida vastutustundlikult (deposiidi limiitide määramine, enesevälistamine, sõltuvusprobleemide tuvastamine ning vanemlik kontroll)." 
• "Hasartmäng võib tekitada sõltuvust, mis on diagnoositav impulsihäirena, kuid on samas ravitav emotsionaalne haigus. Enamik inimesi hoiavad oma mängimise kontrolli all ja neid hasartmängusõltuvus ei ohusta. Sagedaste kasiinokülastajate hulgas on hasartmängusõltlasi erinevate uuringute andmetel umbes 5-10 protsenti." 
• "Millal muutub mängija sõltlaseks? Siis, kui mängusõltlase eraelu kannatab tema kire tõttu. Hasartmängusõltuvuse tuvastamiseks on mitmeid lihtsaid teste, mis hindavad sõltuvuse sümptomeid. Haigust võivad näidata inimese suutmatus mängimist lõpetada; raha laenamine mängimiseks, raha vaatlemine mitte elamisvahendina, vaid mänguvahendina; muutused mängija iseloomus; valetamine ja salatsemine; hasartmängimise kahetsemine ja selle häbenemine; töö, pere, olulise suhte vms-ga riskimine hasartmängu tõttu." 
• "Juhul kui mängija tunneb, et hasartmängude mängimine on tema jaoks probleem, saab ta vastavalt Eesti Vabariigi seadustele määrata endale mängukeelu läbi Eesti Maksu- ja Tolliameti (EMTA). Selleks tuleb esitada avaldus, mille alusel kantakse ta määratletud perioodiks õnnemängu mängimise piirangutega isikute nimekirja. Õnnemängukorraldajad ei tohi lubada nimekirja kantud isikuid õnnemänge mängima."

Nagu näha, on vähemalt marketingi tasemel kogu see vastutustundliku mängukeskkonna pakkumine üsna hästi sõnastatud. Aga, kas märkate siin üht veidrat asjaolu? Nimelt on kõik need tekstid suunatud sellele, et "mängija saab enda kaitseks teha seda ja toda..." Ehk siis kogu vastutus mänguri saatuse eest on pandud tema enda õlule. Mänguportaal ei vastuta siin mitte millegi eest. Suures plaanis ongi kõik õige, aga samas tuleks ühiskonnas mõista, et mängusõltlane on vaimselt haige inimene. Ta ei ole oma sõltuvuse sees võimeline enam oma tegude eest vastutama. Kui ma ikka teen iga päev mitmeid sissekandeid ja tihedalt ka väljamakseid online kasiinodesse (spordiennustus, kasiinod, pokker on enamasti niiöelda sama mütsi all, väliselt ei ole võimalik eristada, kas ma kandsin nüüd raha slotimasinatel mängimise, pokkeris kaardi ladumise või spordiennustuse jaoks), siis peaks juba sekkuma ka mänguportaali algoritm. Paraku on aga reaalsus see, et kui välja jätta paar erandit (neist kohe täpsemalt), siis ei tunne mänguri heakäigu vastu huvi mitte ükski eelmainitud portaalidest. Isegi mitte ühtegi hoiatuskirja ei tule, et kuule, kallis klient, sa oled viimase kuu jooksul teinud 37 sissemakset ja 12 väljamakset, äkki peaksid väikese pausi pidama? Rääkimata sellest, et selliste anomaalsete käitumismustrite peale peaks ajutiselt üldse mängimisvõimaluse ära blokeerima. Ilmselgelt on ju sellisel juhul olukord kontrolli alt väljas. Ma ei julge siinkohal loomulikult kindlalt väita, et nende vastav käitumine on teadlik, aga kindlasti saaks see olla hoolivam. Muidugi tuleb mõista, et tegemist on ju siiski äriettevõtetega ja ega nende huvi suures plaanis ju polegi sõltlasi vabaks lasta. Sõltlaste raha on neile kahtlemata väga oluline.

Nagu mainitud, on siiski kaks erandit, kes ei aja taga viimastki senti mänguri rahakotist. Minu info võib muidugi olla natuke aegunud, sest sellest on nüüdseks juba aasta möödas, millal oma viimased tehingud tegin. Aga 15-aastase kogemuse põhjal julgen siiski järgnevat öelda. Need kaks erandit on PAF ja Bet365. Mõlemad saatsid mulle üsna ruttu kirja, et kas kõik on ikka hästi. Sellega kaasnes ka pikem jutt sellest, mida kõike ma ette saaksin võtta. Bet365 läks selles osas tegelikult veelgi kaugemale. Nad saatsid mulle kirja ja palusid täita online testi. Ning seejärel sain järgmise kirja: "Täname enesehindamisküsimustiku täitmise eest. Soovime seoses teie vastustega teiega vestelda. Võtke ühendust meie klienditeenindusega. Seniks on teie konto kasutamine peatatud." Ehk siis ma pidin neile päris pikalt tõestama, et minuga on kõik hästi. Loomulikult ma lõpuks seda neile tõestada ka suutsin ning mu konto avati, aga samas pean tunnistama, et see oli üks vägagi kainestav seik. Pärast seda kirja möödus veel vaevu kuu aega kuniks ma selle kõigega lõpparve tegin. Igal juhul julgeksin öelda, et kuigi sel hetkel tundus mulle kui mängurile see bet365 käitumine tüütu ja nõme või lausa häiriv, siis nüüd tagantjärgi mõistan, kui oluline see kõik tegelikult on ja oli. Kõik võiksid oma klientidesse sedavõrd hoolivalt suhtuda.

Muidugi oleks nüüd tore, kui kaassõltlased ka oma kogemusi jagaksid. Kuidas teil on olnud erinevate portaalidega? Kui palju on teid mängukeskkonnade poolt niiöelda "korrale kutsutud" või isegi konto blokeeritud? Kirjutage mulle või jätke oma kommentaar siaa postituse alla (vabalt saab seda kõike teha täiesti anonüümselt).