Viimasel ajal räägitakse väga palju vaimsest tervisest. Selle olemusest, erinevatest diagnoosidest. Eetrisse jõuavad erinevad ülestunnistused. Rahvusringhääling on lausa eraldi saatesarja loonud, kus igal nädalal kajastatakse mingit konkreetset seisundit, haigusjuhtu. Soovitan kindlasti vaadata, saab pildi selgemaks ka selles valdkonnas. Ma ei ole tahtnud liiga palju erialast kirjandust vaimse tervise kohta lugeda, sest muidu paneksin endale ilmselt kõikvõimalikud diagnoosid.
Täna pani mind kirjutama tegelikult see, et ma jälgin endiselt sporti. Mul on seal ka omad lemmikud endiselt olemas. Ma küll ei panusta enam, aga hingega elan mõnele tiimile ikkagi kaasa. Üks sellistest tiimidest on Liverpool FC. Ja täna läheb neil eriti halvasti, poolajaks on nad Aston Villa vastu 1:4 taga lausa. See lõikab valusasti kogu hinge. Seejuures tulevad taas meelde need panustamisajad, mil viimase hetke väravad raha röövisid.
Ma julgeksin öelda, et ma olen nüüdseks 7-8 kuud olnud pidevas stressiseisundis. Mul ei ole küll mitte mingit ametlikku diagnoosi, aga kindlasti ei ole ma ammugi enam vaimselt ega füüsiliselt terve inimene. Kui ma juulikuus juhilubade jaoks tervisekontrolli tegemas käisin, siis osutus mu vererõhk selliseks, mis pani mu perearsti murelikult küsima: "Ega teil mingit stressi pole?" Kuna mul ei olnud sel hetkel plaanis muret kurtma hakata, siis panime üheskoos selle koroonakriisi arvele. Et kes meist praegu rohkem või vähem stressis ei ole, eks ole. Ta palus mind, et ma edaspidi kodus ka vererõhku regulaarselt mõõdaksin. Tervisetõendi sain siiski maksimaalse aja peale pikendatud, vaatamata ideaalist kaugel vererõhu näidule. Kahjuks ei ole siiamaani ma perearsti palvet täitnud ja pole kapist vererõhumõõtjat välja võtnud. Arvestades seda, et mingid pisted on mul südamepiirkonnas sisuliselt iga päev, siis ilmselt ei ole see asi paremaks tegelikult läinud.
Millal aga üldse keegi saab depressiooni või mõne muu vaimse tervise probleemi kirjeldava diagnoosi? Ja mida see õigupoolest üldse tähendab? Kas depressioon annab ka õiguse haiguslehele näiteks? Sest tegelikkuses on mu töövõime ilmselt halvematel päevadel oluliselt kehvem kui COVID-19 seda minuga teeks. Rääkimata siis tavapärasest külmetusest. Mõlemad siis diagnoosid, mis juba kindlasti ka haiguslehele õiguse annaksid.
Minu meeleolu kohta on parim iseloomustus ilmselt pidev ja lakkamatu ärevus. Mu aju ei seisku hetkekski lahenduste otsimisel ja olukorra klaarimise soovist. Samas on hinges ka pidev alla andmise tunne. Kui plaan A ei õnnestu, siis mu vaim ei jaksaks plaan B peale ümber lülituda. Ilmselt variseksin kokku...
Liverpool kaotas täna lõpuks 2:7. Kogu sisemus oleks justkui palavikus, kuumad õhulained liiguvad siia-sinna. See ei ole kaugeltki enam vaid vaimne tervisehäire...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar