Kolmapäevaõhtu, sume õhtu. Suure tõenäosusega selle suve viimane mõnus õhtu. Aga mitte minu olukorra tõttu vaid seekord ilma tõttu.
Kuidas aga kõik need sündmused, halvad valikud ja eks teatud määral ka ebaõnn mind ja mu igapäevaelu mõjutanud on?
Mu elu on muutunud ääretult palju. Mu elu on muutunud distsiplineeritumaks kui eales varem. Poes käin sisuliselt vaid nimekirja alusel, ostud teen kõik kaalutletult, eelistades alati sooduspakkumisi. Kodus kustutan alati tule, kui lahkun ruumist. Kontoris käin nii vähe kui võimalik ja üritan asjad aetud saada kodukontoris (transpordiraha säästes). Kõik mu kulud ja tulud on sisse kantud vastavasse telefoniäppi, arvutis on suureks sõbraks mulle saanud Excel. Otsin ja õnneks aegajalt ka leian päris palju lisatööd.
Muidugi tuleb ikka ja jälle nõrkusehetki ette, mil tunnen, et enam ei jaksa. Aga hommikul ärgates tunnen taas jõudu edasi võidelda, edasi pingutada.
Tegelikkuses olen ühe asjaolu vahepeal kirjutamata jätnud - ma suutsin lisatöödega septembrikuu ära päästa! Mul ei ole endiselt mitte ühtegi jooksvat võlgnevust ega mite ühtegi hoiatust.
Võitlus jätkub...
Isegi kui see ei aita võlgasid tagasi maksta, siis ma arvan, et vähemalt kaasamõtleja, kelle käest nõu saada, kellega oma murekoormat jagada, saaksid kui räägiksid oma olukorrast oma partnerile. Lisaks, kui peaks kunagi ilmnema, et sa hoidsid seda kõike tema eest varjul, siis hoia piip ja prillid. Mind aitas see väga, kui rääkisin oma olukorrast oma elukaaslasele. Vähe sellest, tema abil sain oma olukorrast ka välja. Tema distsipliin kandus osaliselt ka mulle edasi ja aitas teel püsida. Oma olukorrast mitte rääkimine võib sinu arvates sind häbist säästa, kuid ma arvan, et pigem on tegemist valehäbiga. Tuleks olukorrale koos otsa vaadata - kaks pead on ikka kaks pead.
VastaKustutaMinu kaks senti.
Tänan arvamust avaldamast, hindan selliseid asju väga kõrgelt. Minu hetkeplaan on siiski ka selles osas pensionireformipõhine. Selge see, et kui see plaan tagasi lükatakse, siis olen tupikus ja koheselt ka kõik välja pean rääkima. Kui aga selgub, et praegune plaan läheb seaduseks ja järgmise aasta septembris saab raha välja võtta, siis päästab see mu olukorra nii suures ulatuses ära, et välja rääkima võibolla ei peagi...
KustutaVäga tubli, et oled suutnud ennast lisatöödega hoida pinnal! Uurin, kas elukaaslane ei ole märganud, et sa töötad rohkem, oled stressis? On ta saanud aimu, milline olukord on?
VastaKustutaKuna olen väga introvertne inimene, siis on minu olemust ja hinge väga raske lugeda. Seega, pigem usun, et siiani ei ole tal veel kahtlusi tekkinud.
KustutaHoia lipp kõrgel! Ma tean, et Sa suudad :)
VastaKustutaAitäh!
Kustuta