"Suppi ei süüa kunagi kuumalt!" ütles juba vanarahvas.
Mis mõttes ei süüa? Vahel süüakse nii kuuma suppi, mis veel keeb. Alati ei saa pead õlgade vahele tõmmata ja siis loota, et asjad laabuvad. Ise. Vaikselt. Tähelepanuta. Ei laabu. Mõnikord on jah targem korra hinge tõmmata ja puh-puh teha. Ent teinekord andke aga see supipott siia...
Kuidas saab elada vaikselt, lootes, et iga halb asi läheb mööda, saab otsa või lihtsalt ajapikku unustatakse. Jah, see kõik juhtub nagunii.
Pühapäeva õhtu. Veebruar. Väljas on sel aastal erakordselt soe talv, samas meeletult tuuline. Sama suured tormid pekslevad ka minu peas ja hinges. Ma tunnen, et asjad on käest ära läinud. Viimaste kuude sammud on kõik viinud mind vales suunas.
Käimas on Real Madrid vs Celta Vigo vaheline mäng La Ligas. Seis on 2:1 Reali kasuks ja mängida on jäänud veel 10 minutit. Ees terendab suur rahasüst – minu hommikul mängu pandud 100 EUR panusest on saamast 1077,64 EUR: neli pakutud tulemust on juba täppi läinud ja nüüd ongi vaja veel Reali võitu. Kuid seda ei tule – väike libastumine kaitses ja Celta lööb 85. minutil 2:2. Real küll üritab veel, aga reaalsete võimalusteni enam ei jõua.
Hinge saabus täielik vaikus, see oli järjekordne viimase hetke tagasilöök. Seekord oli see aga lõplik. Otsus tuli väga kiiresti – kõik ennustusportaalid said rahast tühjaks tehtud, kõikjale keelud peale pandud. Sisse sai võetud apteegikapist leitud Actifed (väga hea uinutava iseloomuga nohurohi) ja ära magama mindud.
Ennustuspileti pilt on siin...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar