Üleskutse tulem, saagem tuttavaks - Maria ja Ken!

Ligikaudu kuu aega tagasi esitasin ma kaks üleskutset, millest siis ühes palusin oma saatusekaaslaste ehk teiste võlglaste abi. Otsisin inimesi, kes oleks nõus minu blogis oma võlalugu jagama, nii detailselt, kui nad ise parasjagu vajalikuks peavad.

Alustuseks pean ütlema, et see amps osutus oluliselt suuremaks, kui ma eales oleks oodanud või arvanud. Ma sain täiesti meeletu arvu kirju. Eks nende seas oli omajagu ka selliseid õnneotsijaid, kes lihtsalt kirjeldasid natuke oma muret ja seejärel palusid lihtsalt nõuandeid, kuidas uut laenu peale saada või üleüldse, kuidas rohkem lisaraha hankida. Oli ka neid, kes rääkisid alustuseks oma loo põgusalt ära, aga kui ma hakkasin täiendavaid küsimusi küsima, siis nad loobusid - küllap siis polnud veel tegelikult valmis oma probleemiga tegelema.

Lõpuks jäi sellest kirjade laviinist sõelale kaks inimest. Need olid inimesed, kes mulle juba esimese kirjaga suutsid muljet avaldada ning hilisem dialoog ja kirjade vahetamine süvendas seda tunnet veelgi. Mulle meeldis nende mõlema puhul kogu see suhtumise pool ning soov tõesti oma murele ja võlakoormale otsa vaadata. Samuti oli tunda, et omajagu on juba ka eeltööd tehtud, kohustused kaardistatud ja mingigi plaan paigas. Aga saagem siis tuttavaks - teie ees on Maria ja Ken. Alustuseks avaldan nende mõlema ankeedid. Kinnitan teile - nad mõlemad on pärisinimesed ja järgnevate postituste jooksul hakkab lahti hargnema nende päris lugu. Muidugi on siin ka väikseid faktimööndusi (alates kasvõi nende nimedest), aga kõik, mis nende lugude puhul oluline, on tõeline ja aus.

• Nimi: Ken
• Vanus: kolmekümnendates
• Sugu: mees
• Võlgade kogusuurus: 43000€
• Igakuine laenumaksete summa: püsivalt 1135€ (2 laenul on maksepuhkus muidu ligi 1500€), aga oleneb, kui palju krediidikontode limiiti ja Partner Kuukaardi arvelduskrediiti (see tuleb igal järgmisel kuul kinni maksta) kulub elamiskuludeks
• Sissetulekute suurus: 1800€
• Kas võlad on ka inkassos? Ei
• Kas võlad on ka kohtutäituri käes? Ei
• Kas arvelduskontod on avatud? Jah
• Milline on kogemus võlanõustajatega? Puudub
• Kas sul on (kinnis)vara, mis võiks võlgade tõttu ohtu sattuda? Ei
• Kas su lähedased teavad su võlgadest? Jah
• Mis seisus näed end aasta pärast? Teise pensionisamba maksetest olen saanud suurima intressiga (44,1%) kohustused tasutud ja kuumaksed on vähenenud selliselt, et iga suurem ootamatu kulu mind võlgnikuks ei teeks.

---------------------------------------------------------------

• Nimi: Maria
• Vanus: 26
• Võlgade kogusuurus: 60191
• Igakuine laenumaksete summa: 1300
• Sissetulekute suurus: 1670 EUR/neto
• Kas võlad on ka inkassos? Jah
• Kas võlad on ka kohtutäituri käes? Jah
• Kas arvelduskontod on avatud? Jah
• Milline on kogemus võlanõustajatega? Puudub
• Kas sul on (kinnis)vara, mis võiks võlgade tõttu ohtu sattuda? Ei
• Kas su lähedased teavad su võlgadest? Ei
• Mis seisus näed end aasta pärast? Hetkel võtan kuu korraga, muidugi eesmärk on selleks ajaks, et olen sissetulekuid nii palju suurendanud, et saan maksetega edukalt hakkama ja isegi pisku kõrvale panna.

Oluline on siin silmas pidada üht suurt erinevust - Ken arvestab oma võlgade suurust põhiosa jäägina, aga Maria on oma võlgnevusse juba ennetavalt sisse liitnud ka intressid ja muud kulud. Minu hinnangul pole kumbki viis vale - sel teemal arutlesin pikemalt siin postituses.

Aga sellega on siis esmatutvus meie uute peategelastega tehtud ning edasistes postituses liigume juba igavatest faktidest sügavamale, lahkame põhjalikult nii võlgnevuse tekkepõhjusi, igasugust vaimset jama selle ümber ja küllap proovime ka lahendusi leida.

Ahjaa, üks vahva uudis ka siia lõppu - kunagine kaasvõlablogija, Võlglase Päevaraamat (mitte segi ajada Võlglase Päeviku ega Võlglase Blogiga - need on minu omad) on üle pika-pika aja taaskord uue postituse kirjutanud ning tal läheb hästi. Seda saab lugeda siit (tegelikkuses on see postitus juba mõned nädalad tagasi avaldatud, aga minu avastasin selle üsna poolkogemata alles paar päeva tagasi).

Kahjuks sellest mu teisest üleskutsest ehk siis raamatu kokkupanekust hetkel liiga palju uudiseid pole rääkida. Võimaliku koostööpartneriga sai küll alguses päris tore kontakt loodud, kuid paraku on tal hetkel üsna kiired ajad ja selle tõttu on see projekt omadega veidi ooteseisundis, aga usun, et see siiski jätkub ning kindlasti pole ma veel lootusi maha kandnud.

Ühe netipettuse detailne kirjeldus läbi ohvri silmade

Tänases postituses pöördun ma tagasi oma viimase postituse teema juurde. Selles kirjutasin ma siis põgusalt ühest õnnetust inimesest, kes oli langenud netipetturite ohvriks ja on läbi selle väga palju raha kaotanud. Ma olen selle inimesega viimaste nädalate jooksul väga tihedas kontaktis olnud ja tänaseks on sellest välja kujunenud selline soe ja usalduslik suhtlus. Oma kirjavahetuse käigus oleme jõudnud selleni, et tänane postitus kuulub täielikult talle. Ning selle ongi tema ise kokku kirjutanud, oma läbielamiste ja kogemuste järgi. See võiks olla hoiatuseks kõigile, kes sarnaseid pakkumisi saavad ja tõsiselt mõtlevad, et võiks neist kinni haarata. Eksimine on inimlik, kuid teinekord on meie eksimustel väga kallis hind. Lisamärkusena mainin, et postituses mainitud USDT ehk Tetheri väärtus on euroga tänasel hetkel sisuliselt võrdne (1 USDT = 0,95 EUR). Aga nüüd annangi sõna meie peategelasele ning omalt poolt siia rohkem mitte midagi juurde ei lisa. Mõtteainet on siin omajagu, head lugemist ja kaasa mõtlemist!

Nii, nagu paljud eestlased, otsin minagi lisatöö võimalusi. Silma jäi üks Facebook postitus, kus pakuti osaajaga teenimisvõimalust reisiagendile, ja vastasin sellele. Minuga võeti ühendust ja minu andmed edastati mentorile. Mentor tutvustas põgusalt, et vaja anda reisipakettidele 5 tärni ja positiivne kommentaar, et need reisipaketid tõuseksid ettepoole ja inimesed neid rohkem ostaksid. Küsisin, kas pean ka enda raha sisse panema, mulle vastati eitavalt. Sisse tuli logida lehele https://www.egencia-uk.com/Login. Googeldasin ja nägin, et Egencia on üks suuremaid reisikorraldajaid ja ei tundunudki esmapilgul kahtlane. Mõtlesin, et proovin, ja lõpetan kohe, kui minult mingit raha küsitakse. Mentor treenis mind alguses oma kasutaja alt ja lõpetasin tema keskkonnas töö, raha ma ise sisse maksma ei pidanud. Ühe töö raames tuli anda positiivne hinnang ja kommentaar 30-le reisipaketile. Keskkonnas tuleb reisipakett "osta", et seejärel hinnang anda. Iga reisi pealt teenib algaja 0,7% lisatasu, mis talle peale töö ehk 30 reisi lõpetamist välja makstakse. Tegin 2 tööd mentori konto alt ja lõpetasin edukalt esimese töö enda kasutaja alt. Vahepeal tulid ette reisid, mida nimetatakse keskkonnas preemium-pakettideks, siis läheb konto miinusesse ja on vaja enda raha sisse kanda, et reis lõpetada, kasum preemiumpakettide pealt on suurem. Kogu arveldamine käib krüptorahas Theter (USDT). Esimese enda konto alt tehtud töö puhul panin sisse 32,80 eurot, mõtlesin pikalt, aga otsustasin riskida – kaotus oleks olnud ju nii väike ja mind mitte eriti mõjutanud. Nii kujunes minu esimese töö tasuks 159 USDT, mille mentori juhendamisel kandsin edukalt enda pangakontole. Jess! Vägev ju!

Kuna esimesel korral sujus kõik kenasti, olin rõõmus lisateenimise võimaluse üle ja alustasin järgmist tööd. Järgmise töö jooksul tuli kohe järjest ohtralt nn preemiumpakette. Mentor julgustas mind, et see vaid hea - mida rohkem preemiumpakette, seda suuremaks kujuneb saadav kasum. Mul on hädasti vaja raha, kadus valvsus ja reaalsustaju. Alguses olid summad väikesed, aga need kasvasid järjest. 29. pakett oli jälle preemium, sisse tuli kanda nüüd juba üle 16 tuhande USDT… See ju ometigi eelviimane, mentor ütles, et tema ei usu, et veel rohkem oleks vaja raha sisse panna. Nii lähedal lõpetamisele, kandsin sellegi raha sisse. Selleks ajaks olin juba kulutanud oma senised säästud, ära kasutanud krediitkaartide limiidid, pantinud kulla, võtnud laenu tuttavatelt ja suuremaid ning väiksemaid laene kirveintressidega kiirlaenufirmadelt ja pankadelt. Ka mentor aitas mind sissemaksetega üle 10 tuhande USDT. Koguaeg pidin pingutama, et ette antud tähtajaks summa sisse kanda, sest muidu oleks juba sisse kantud raha kaotanud. Kuna summad olid nii suured, palusin pidevalt pikendust Egencia klienditoe kaudu, kes väidetavalt edastas info juhatusele, kes otsustasid, kui palju ja mis tingimustel mulle ajapikendust anda. Lõpetasin 29. töö ja hoplaa- ka viimane, 30. oli preemium-paket… Nüüd juba pidi sisse kandma üle 30 tuhande USDTi… Ahastasin, nutsin ja mõtlesin, et mis nüüd saab. Kuidagi õnnestus mul ka see raha kokku laenata, mentor ka aitas mõne tuhandega, muudkui julgustades ja toetades mind. Kogu suhtlus käis inglise keeles, mentori ja teiste Egencia VIP-workeritega WhatsApp kaudu. Kui hinge hiiliski korraks kahtlus, küsisin mentorilt, kas mul on võimalik raha kaotada. Vastuseks muidugi sain, et see pole võimalik, kui ma töö lõpetan.

Olen eelnevalt lugenud igasuguste petuskeemide kohta ja varasemalt mõelnud, et kuidas küll inimesed nende õnge lähevad. Ilmselt pettis mind ära esialgne edu, see, et mentor ise ka panustas väidetavalt rahaliselt, meeletu soov mitte raha kaotada ja hädaolukorras lisateenimise võimaluse pakkumine. Tänasel päeval mõtlen, et kuidas oli võimalik, et ma küll alustades olin kahtlev, aga kõige selle sees olles ei tulnud mul kordagi mõtet, et ma ei saa raha kätte, kui olen töö lõpetanud. Et ma sellised summad suutsin kokku laenata ja sinna keskkonda kanda…

Töö lõpetasin augusti lõpus, 3 nädalaga ja keskkonnast välja kantav summa oleks olnud 70898,57 USDT, sh kasum 3152,91 USDT. Olin õnnelik, et saan lõpuks raha kätte, tasuda oma laenud ja võlad ja arvestasin, et kui lisakulud (lepingutasud, intressid, pant vms) maha arvestada, jääb minu kasumiks ikkagi umbes 500 eurot. Tegin väljamaksetaotluse ja jäin ootama. Siis aga tuli Whatsappi kaudu garantiikiri, milles anti teada, et selleks, et nii suuremahulist väljamakset teha, on vaja mul Egencia keskkonda sisse maksta veel 25% ehk 17724,64 USDT garantiitasu, mille kohta selgitati, et saan selle summa 3 päeva jooksul tagasi ja et see on vajalik, kuna krüptotehingutega esineb probleeme ja et oleks nii suur summa tagatud. Küsisin kas saan väljamakse tühistada, kuid sel juhul oleksin pidanud maksma keskkonda ikkagi lisaks 10% ehk 7090 USDT tühistamistasu, mida ma tagasi ei saa. Alles siis tekkis mul mõte, et see kõik on kahtlane, need garantii- ja tühistamistasud, et see ei saa õige olla. Mentor oli väga üllatunud – ta polevat sellisest asjast kuulnudki - ja ütles, et ta saab mind aidata 2000 euroga, kui ma ülejäänud summa leian. Küsisin järjest pikendust maksmiseks ja palusin ka summast maha arvata kas garantii- või tühistamistasu, aga mulle vastati, et see ei ole võimalik, et ma pean ikkagi keskkonda sisse maksma kas tühistamistasu või garantiitasu. Mulle anti aega 20 päeva, tühistamis- ega garantiitasu ma sisse maksnud ei ole. Et pikendada tähtaega, küsiti veel lisaks 25% garantiitasust. Kuna ma ka seda ei maksnud, on nüüd väidetavalt minu konto aastaks külmutatud ja kui ma kontot lahti saada tahan, pean veel 17 tuhat maksma ning siis veel 17 tuhat garantiitasu, et oma raha kätte saada. Eelnevalt ei olnud sellest kordagi juttu, et veel mingid lisatasud tulevad.

Rääksin loost oma pojale, kes uuris krüptorahakotte, millele keskkonda sissekandeid tehti. Krüptorahakotte on kokku 3 erinevat, kannete järgi otsustades kahte kasutatakse nn töötajate sissemakseteks ja samuti on seal näha ülekanded kolmandale kontole, mille väärtus on juba üle miljoni USDT. Ilmselgelt on tegemist petuskeemiga. Siiani ei mõista ma, millised psühholoogilised protsessid minus käivitasin, et ma sellise skeemi võrku langesin. „Lollidelt tulebki raha ära võtta“, oleks ilmselt esimene reaktsioon. Ei, ma pole loll, pean pere-eelarvet Excelis, ei ole elus üle oma võimete elanud ega kunagi kellelegi võlgu jäänud. Aga ometi juhtus see kõik minuga.

Esitasin politseile avalduse koos detailse kirjelduse, kuvatõmmiste ja hunniku dokumentidega. Sain vastuseks, et menetlust ei alustata. Menetluse alustamata jätmist põhjendas politsei selliselt: „ta on arusaamisega ja kogenud isik, kellel on olemas vajalikud teadmised internetis hõlptulu teenimise võimalikest riskidest. Samuti on ta täisealine isik, kellel on töökogemus ning ta pidi aru saama, et töö tegemiseks ei pea ta panustama oma isikliku rahaga vaid tööandjal on kohustus talle maksta tehtud töö eest tasu. Seega ei ole teda eksimusse viidud vaid ta on teadlikult võtnud riski ja sõlminud endale kahjuliku lepingu.“ Seega on politsei hinnangul tegemist täiesti legaalse tegevusega. Ja võibki nii netiavarustes toimetada, sest inimesed, kes sinna oma raha paigutavad, on ise riski võtnud ja midagi kriminaalset selles ei ole. Ahjaa, mul on võimalus asi kohtusse anda. Mr X krüptorahakotis on aga üle miljoni. Seega pole mina kindlasti esimene (tõenäoliselt kahjuks ka mitte viimane), kes sellesse skeemi langeb. Kõrgharidusega, arukas ja muidu tubli. Aga siiski.

Kuidas üks õnnetu netipettuse ohver mu blogi külastatavuse lakke viskas

Kuidas teil nädalavahetus läks? Käisite seenel või nautisite niisama kaunist suveilma? Mina tegin mainitud asju, aga lisaks tabas mu blogi üks vägagi ootamatu külastustetulv.

Nagu ma siin juba kirjutanud olen, siis ega ma viimasel ajal enam väga aktiivselt oma blogi statistikat ei jälgi, sest see on muutunud üsna stabiilselt igavaks - paarsada klikki iga päev ning kui mõne uue postituse teen, siis see enamvähem kahekordistub. Aga tore on muidugi näha, et endiselt leiavad lugejad oma tee siia minu postituste virrvarri.

Aga sel nädalavahetusel ma siiski mingil veidral põhjusel või igavusest korraks seda statistika piiluma sattusin. Ning suur oli mu üllatus, kui märkasin, et laupäevane külastuste arv oli peaaegu 1000 peale tiksunud ning iga minutiga tuli neid klikke isegi juurde. Kuna ma mingit uut postitust avaldanud polnud, siis tekitas see minus teatava detektiivigeeni ja asusin siis jälgi ajama, et mis seda menu nüüd põhjustab. Ning ega väga palju aega ei läinudki, kuni leidsin arvatava juurpõhjuse - ühes väga populaarses Facebooki finantsidega seotud grupis oli avaldatud üks postitus. Üks õnnetu inimene oli sattunud netipetturite küüsi ja selle tõttu endale ligikaudu 40000-eurose võlakoorma tekitanud. Ning ta palus inimeste abi. Ja neid nõuandeid seal ikka tuli, nende seas ka soovitused minuga ühendust võtta. Ning niimoodi need inimesed siis mu blogi ja ka mu Facebooki lehele sattusid. Eks ma muidugi avaldasin seal siis ise ka veidi arvamust ning see pall siis kogu nädalavahetuse veeres. Lisaks sellele, et kahel päeval tuli kokku üle 2000 külastuse, avaldas see ka vägagi märkimisväärset mõju eelpool mainitud Facebooki lehe jälgijate arvule. Kui veel eelmisel reedel oli seal numbriks 128, siis tänaseks on see peaaegu kahekordistunud - 212. Ehk siis jah, näide sellest, kuidas mõni asi võib täitsa oma elu elama hakata. Aga suures plaanis olen ma selle kõigega muidugi väga rahul - teades, kui palju on meie seas laenukoormate all ägajaid, siis usun, et neile kõigile tuleb kasuks, kui nad mu blogi avastavad. Usun, et siit võib leida nii mõnegi õpetliku rea ja lisaks ehk annab ka julgust ja jõudu selle kõigega tegeleda, nähes, et nad pole sugugi üksinda ja et tegelikult on ka väga raskestest seisudest võimalik välja tulla. Mäletan lihtsalt omast ajast seda, kui väga ma oma saatusekaaslasi netist taga otsisin, paraku tol hetkel veel ühtegi võlablogi ei eksisteerinud, kuigi oleksin väga soovinud neid lugeda, et tunnetada seda lootust, et minusuguseid on veel.

Selle postituse lõpetuseks, aga räägiksin natuke ka oma viimasest üleskutsest. Ning tuleb nentida, et siin puhub täitsa lootusrikkaid tuuli. Minuga võttis ühendust üks tore inimene, kellega koos nüüd proovime veidi seda raamatumõtet põrgatada. Ning esimesed muljed on täitsa vahvad ja positiivsed. Siit annab kenasti edasi minna küll ja üks väga suur ühine huvi on meil täitsa leitud. Niiet eks ole näha, mis sellest edasi saab. Hoian kindlasti ka teid selle kõigega kursis. Liiga detailselt esialgu siiski veel kaagutada ei taha.

Ka teisel teemal on esimesed kirjad mu postkasti jõudnud ning siit annab järjelugusid kirjutada küll. Üks kiri oli isegi seejuures nii pikk ja põhjalik, et pidin esmajoones kirjutajalt veidi vabandust paluma ja aega varuma, et kõik see materjal enda jaoks läbi töötada. Aga jah, ühtteist kindlasti peagi tiksuma hakkab ja püüan nii palju ka neile toeks olla, kui vähegi oskan ja suudan. Püsige lainel!

Kaks üleskutset, kaks ettepanekut - otsin koostööhuvilisi

Täna ma tahaksin kaks väikest üleskutset esitada. Äkki leidub huvilisi, kes on nõus veidi koostööd tegema.

Esimene ettepanek puudutab siis jooksvaid juhtumeid, kus inimene on praegusel hetkel oma kohustustega hädas. Sooviksin oma blogis kellegi lugu võimalikult detailselt jagada. Et saaksingi ülevaate sellest, kellele kui palju parasjagu võlgu ollakse, kui suured on sissetulekud ja mis mõtted on, mida võiks edaspidi ette võtta. Omalt poolt annaksin siis vastutasuks nii palju soovitusi ja nõuandeid, kui vähegi oskan. Oleksin niiöelda mentoriks. See ei oleks selline ühekordne juhtum vaid ikkagi järjelugu, kus tahaks vähemalt iga kuu kätt pulsil hoida ja neid suhtlusi, osamakseid, laenujääkide liikumisi postitustes kajastada. Kui pakub huvi, siis kirjuta mulle oma lugu ja siis vaatame edasi, mis teha annab. Loomulikult ei ole ma mingi võluvits ja ilmselgelt ma lisaraha lauale ei too, aga vaimses plaanis üritan olla nii palju toeks kui vähegi võimalik. Ehk suudan ma mingigi suuna kätte anda. Loomulikult garanteerin ma blogiveergudel ka oma loo jagaja(te)le täieliku anonüümsuse. Kui ise soovid aga oma lugu mulle jagada enda nime alt, siis see on sinu enda vaba valik.

Teine ettepanek puudutab mu blogi kui kirjatükki üleüldisemalt. Nagu juba varemgi on riivamisi jutuks olnud, on mu üheks unistuseks, et sellest kõigest võiks raamat valmida. Aga ma olen omadega selles osas veidi plindris. Jah, ma võin neid postitusi siin kirjutada, aga minu jaoks on see kõik praeguseks nii hoomamatuks muutunud, et ma ei suuda kuidagi seda ühtseks tervikuks vormida. Kas leidub mu lugejate seas kedagi, kes sooviks mind selles osas aidata? Või tead ehk kedagi, kes oskab ja kellel oleks aega see ette võtta. Mõistan, et oma olemuselt on see kõik tänaseks juba päris mahukaks muutunud ja kindlasti pole see mingi lihtne ülesanne. Eks igasugused detailid, kes ja kui palju sellest kasu võiks saada, saaks juba eraldi privaatsemalt kokku leppida.

Igal juhul - kellele üks või teine mõte huvi pakkuma hakkas, siis volglasepaevik@gmail.com ootab teie kirju!

Kolm aastat blogimist, palju õnne!

Täna on mu blogil kolmas sünnipäev. Eks teatud mõttes võiks ju isegi nentida, et ka minul on sünnipäev, sest kes teab, mis seisus ma omadega tänaseks oleksin, kui ma poleks neid postitusi siia kirjutama hakanud. Seda kõike on mulle väga vaja olnud ainuüksi selleks, et oma hinge ja mõistust vähegi toimivana hoida neil väga rasketel aegadel, mis mul olnud on. Eks see kõik on olnud justkui mu vaimu ja mõtete puhastaja, talletaja. Et ma saaksin mingid mõtted peast välja ning nendega läbi selle rahu teha. Ning lisaks on see blogi aidanud mul tunda end ka olulisena. Rääkimata sellest, et ma olen nende aastate jooksul aru saanud, kui palju meie väikeses riigis niiöelda minusuguseid inimesi ikkagi on. Kuigi ühelt poolt on see loomulikult olnud masendav teadmine, siis teisalt on see siiski andnud ka vaimujõudu mõistes, et ma pole nendes lahingutes üksinda. See kõik on olnud kahtlemata ääretult silmiavardav periood mu elus. Iseasi, kas ma üldse vabatahtlikult olekski tahtnud neist asjadest nii palju teada saada. Sest olgem ausad - mida sügavamale ma oma teadvuses kogu sellest temaatikaga olen laskunud, seda karmimalt see maailm end näitab. Sõltuvused on sõna otseses mõttes hukatuslikud.

Tegelikult olen ma endiselt väga õnnetu ja kurb. Üks asi on see lõputu võitlus, mis on aja jooksul mult kahtlemata meeletult vaimujõudu söönud, aga teine asi on ikkagi nendes masendushetkedes, mil kahetsen, kui suuri vigu ma teinud olen. Jah, ma võin ju mõistuse tasandil mõista, et seda kõike ei saa enam olematuks muuta, aga samas pean endale aru andma, et on täiesti reaalne, et lõplikult ei anna ma neid asju endale mitte kunagi andeks. Loomulikult on oma suur osa nendes masendushoogudes ka see kaksikelu elamine. Kuigi see otsus sai kunagi vastu võetud ennekõike lähedaste kaitseks, siis eks aeg on näidanud, et selle kõige varjamine on tegelikult meeletult raske taak, mida kanda. Ausõna, ei soovita tegelikult mitte kellelegi. Kui vähegi võimalik, siis rääkige oma jamad esimesel võimalusel siiski välja. Kui muidugi asi juba nii kaugele on jõudnud nagu minu puhul, siis tegelikult väga enam tagasiteed polegi, selle saladusega tuleb nui neljaks elu lõpuni vastu pidada. Loomulikult, kui ühel ilusal päeval need vastikud võlad kaelast ära saavad, siis muutub ehk ka selle saladuse unustamine järjest lihtsamaks. Ma vähemalt tahaks seda uskuda.

Mis aga veel usku puudutab, siis tegelikult pean järjekordselt nentima, kui meeletult ma olen alahinnanud kogu seda paranemisprotsessi, rääkimata ka võlgadest jagu saamise perioodi ning raskust. 3 aastat tagasi uskusin ma, et ma suudan mõne aastaga oma võlad ära klaarida (tookord oli mu ainsaks võimalikuks õlekõrreks veel mitte kinnitatud pensionireform), aga reaalsuses poleks ma tolle hetke võimaluste juures (ennekõike pean siis sissetulekuid silmas) mitte kuidagi inkassodest ja arvatavasti ka kohtutäituritest pääsenud. Tagantjärgi olen mõelnud, et äkki see põhjendamatu naiivsus ja optimism olid lihtsalt minu mõistuse abivahendid, et ma üldse ellu jääksin. Teatud määral ma ju ignoreerisin isegi oma Exceli tabelite karmi seisu, maalisin need enda jaoks oluliselt leebemaks, kui nad olid. Aga ehk andis just see veidi moonutatud pilt mulle seda vaimujõudu ikka edasi pusida ja lahendusi otsida.

Aga siin ma siis nüüd olen, heal juhul pool teed käidud, pool veel minna. Eks need igasugused globaalsed sündmused hetkel loobivad kõigile muidugi takistusi ja tõkkeid juurde, aga suures plaanis tuleb nentida nii nagu ma algusaegadel oma postitusi lõpetasin - võitlus jätkub! Tegelikult ju alternatiivid puuduvad, tuleb hakkama saada!