Minu võlalugu on lõppenud, sest kõik pankrotihalduri tuvastatud õiguspärased nõuded said tasutud. Sellist olukorda nimetatakse FIMSi (füüsilise isiku maksejõuetuse seadus) järgi kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks aluse äralangemise tõttu. Viimaste puhkuserahaliste pingutustega menetluse võimalikult kiire lõpetamise huvides tekitasin küll endale väga rahutu suve, mis teatud mõttes meenutab esimese kiirlaenu eelset olukorda aastast 2013, kuid ma pole praegu oma mures üksi ja oma pere on suur motivaator, et elu uus ülesehitamine võiks kulgeda sujuvalt. Mul on ühtpidi suur rõõm ja rahulolu võlgadest vabanemisest, kuid teistpidi ärev ja õõnes tunne, kuidas edasi hakkama saan. Teatud hetkedel kummitab endiselt elus läbikukkunud inimese tunne ja teistel hetkedel jällegi petturi sündroom. Sellist sisemist tühjust pole ammu tundnud, kuid pean end uute eesmärkide nimel mobiliseerima. Kui ärevustase sama sujuvalt edasi langeb (ei olegi mingit oh-jess-kõik-sai-kaelast-ära-tunnet), siis võiks vahepeal enneolematutesse kõrgustesse kasvanud kehakaaluga tegelema hakata, seekord loodetavasti püsivate harjumuste kujundamise teel. Ka rahaharjumused tuleb ümber mõtestada, et oma usaldusväärsust finantsinstitutsioonide silmis taas üles ehitada potentsiaalselt suurema kodu võimaldamise nimel. Märge Ametlikes Teadaannetes on aastani 2029. Laps käib siis juba koolis. Tema kooliminekuks võlarattast välja saada oli mu eesmärk ja see täitus oodatust varem. Nagu ikka kipume üle hindama, mida 1 aastaga suudame, kuid alahindama, mis on 3, 5 või 10 aastaga võimalik.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar