Selle kevade pommuudis: kohtud keelduvad maksekäsu kiirmenetlustest

Vahelduseks igasugustele psühholoogilistele postitustele, räägiks veidi ka viimase aja juriidilistest uudistest. Kõige suurem ja tähtsam otsus, mis hiljuti on tehtud, on seotud võlglaste jaoks omamoodi kurikuulsa kiirmaksekäsuga.

Esimene info jõudis avalikkuseni mai alguses. Sellest saab täpsemalt lugeda siit.

Olgem ausad - sisuliselt on tegemist on revolutsioonilise otsusega, mis raputas kogu Eesti (kiir)laenumaastikku. Tean tänaseks päris mitmeid inimesi, kes on käinud e-toimikus oma olukorda piilumas ja avastanud sealt, kuidas nii mõnigi laenufirma või inkasso on üritanud kiirmaksekäsku algatada, kuid kohus on selle juba samal päeval tuimalt tagasi lükanud. Ehk siis laenuandjatele tähendab see seda, et nad peavad iga sendi oma nõudes ära põhjendama ja ka tõestama. Ehk siis kõik käib nüüd läbi tavapärase hagimenetluse. Siia ka üks väike ülevaade, mida üldse see kiirmaksekäsk (ametlikus keeles nimetatakse seda ka Maksekäsu kiirmenetluseks) endast kujutab.

ekraanitõmmis EE artiklist

Loomulikult on laenuandjad selle kõige peale tagajalgadele aetud, sest nende hõlptulu teenimise võimalus (milles oli suur osa ka võlglaste teadmatusel) lõigati päeva pealt konkreetselt läbi. On teada, et paljud kiirlaenufirmad oma äri justnimelt sellele meetodile üles ehitasidki. Mäletate ka ehk Peetri lugu, kuidas sarnasel moel Revensen inkasso tal nahka üle kõrvade üritas tõmmata.

Täna avaldas Eesti Ekspress huvitava loo sellest, kuidas siis laenuandjad oma õiguste eest võitlema on asunud. Artikkel ise asub siin. Kuna tegemist on tasulise artikliga, siis võtan endale siinkohal julguse seda veidi lahata ja tsiteerida. Artikli algus ise on juba selline kurjakuulutav - "Rahandustegelased peavad täna Tallinnas kinnise kriisikohtumise riigiametnikega, kus kurdavad tarbijakrediidi võlgade väljanõudmisel tekkinud raskuste üle. Arutelu põhjuseks on kohtute jõulised sammud võlglaste õiguste kaitsmisel." Tundub, et teatud kontingendile ei mahu kuidagi pähe, et nõrgemat osapoolt on asutud kaitsma. Olgem ausad, siiamaani oli kogu see turg ikka üsna lootusetult laenuandjate poole kaldu. Loomulikult ei õigusta ma siin kuidagi võlglasi ja üleüldse võlgu jäämist, aga nii julma ülesõitu ei tohikski seadused lubada, kus võlausaldajad saavad nõudesse kirjutada mida iganes ja kui võlglane teadmatusest või julguse puudumisest midagi vastu ei vaidle, siis lähebki see tuimalt kohtutäituri lauale.

"Kuni 8000 euroste tarbijakrediidi võlgade väljanõudmine käis Eestis aastaid väga lihtsalt. Võlanõue tuli saata Pärnu maakohtu maksekäsuosakonnale, mis võttis ühendust võlgnikuga. Kui too teate kätte sai ja midagi vastu ei öelnud, siis mõisteti võlg automaatselt välja. Viimastel nädalatel töötab maksekäsuosakond teisiti. Tänaseks on rohkem kui sajal juhul keeldutud tarbijakrediidi võlgade lahendamisest maksekäsu kiirmenetluses."

"Tänasel konfliktil on pikk eellugu. Juba 2020 otsustas Euroopa Kohus, et kohtud peavad omal algatusel kontrollima, kas inimesele anti laenu vastutustundlikult. Eestis kasutatavas maksekäsu kiirmenetluses sellist kontrolli ei tehtud. 2023. aastal asus ka riigikohus seisukohale, et tarbijakrediidi sissenõudmisel tuleb alati tuvastada vastutustundlikust laenuandmisest kinnipidamine. Eesmärk on vältida inimeste sattumist „laenuorjusesse“, kus võlgade kustutamiseks võetakse uut laenu juurde. Eestis on praegu umbes 100 000 võlgnikku."

"Riigikohtunik Vahur-Peeter Liin selgitas Ekspressile: "Kohtu omal algatusel kontrolli nõuet ei saa pidada ka mingiks ebamõistlikuks Euroopa nõudeks. Viimase paari aasta jooksul on selgunud, et laenuandmisel eriti nö kiirlaenufirmad rikuvad massiliselt seaduses laenusaaja kaitseks kehtestatud sätteid, sh vastutustundliku laenamise põhimõtet. Näiteks tahtis Bigbank saada ühelt kõrvuni võlgades napsivennalt ja lotomängijalt kätte 10 126 eurot. Harju maakohus mõistis seadust järgides võlglaselt välja vaid laenu tasumata põhiosa ja väikese osa menetluskuludest - kokku 764 eurot. Intressid, viivised ja lepingu haldustasu langesid ära."

"Äraütlevaid otsuseid tarbijakrediidi võlgade osas on saanud ka SEB. Pank pole veel otsustanud, mida nendega edasi teha. Lisaks on maksekäsuosakonnas ootel kümned SEB poolt esitatud tarbijakrediidi võlgade avaldused, mille osas ei ole veel seisukohta võetud. SEB jaepanganduse valdkonna juhti Monika Kallas-Antonit ei vaimusta osade kohtunike plaan lahendada edaspidi tarbijakrediidi võlgnevusi tavalises hagimenetluses. Kallas-Anton muretseb, et võlgade kättesaamiseks kuluks oluliselt rohkem aega. "Täna võib maksekäsumenetluses otsus saabuda juba paari kuuga." Hagimenetluses pikeneks see kindlasti ligi aasta või enamani."

Olgem ausad - omamoodi põnev on näha, kuhu see kõik lõpuks välja viib. Ja väga meeldiv on näha, et riik on siiski hakanud ka võlglaste heaolu nimel võitlema.

Mõtisklus minevikust

Mu tänane postitus ei ole tegelikult tänane. See on mõtisklus, mille korjasin üles niiöelda sahtlipõhjast. Tegelikult vedeleb mul seal sahtlis neid vägagi isiklikke kirjutisi omajagu. Võimalik, et suur osa neist jääbki sinna. Aga aegajalt ma siiski loen neid ja viin end oma mõtetega tagasi neisse hetkedesse. Ma saan endiselt päris palju kirju erinevatelt saatusekaaslastelt. Iga lugu on omamoodi, igas loos on oma traagika, omad nüansid. Aga teatud mõttes oleme me kõik siiski sarnased. Aga ka need kirjad tuletavad mulle aegajalt meelde mu enda süngemaid hetki.

"Ma olen väsinud olemast väsinud. Ma olen väsinud olemast võlglane. Ma tahan oma tavalist elu tagasi." Need sõnad kõlavad nagu sosin pimeduses, nagu karje, mida keegi ei kuule. Need on sõnad, mis ei vaja tõlget – need räägivad kurnatusest, lootusest ja igatsusest elu järele, mis kunagi tundus lihtne, rahulik ja oma. See pole lihtsalt füüsiline väsimus. See on sügavam – see on vaimne ja emotsionaalne kurnatus, mis koguneb ajapikku, kui elu viskab ette rohkem, kui suudad kanda. Kui iga päev algab võitlusega ja lõpeb süütundega, et sa ei jõudnud jälle kõike tehtud. Kui võlad ei ole enam lihtsalt numbrid paberil, vaid varjud, mis järgivad sind igale poole. Võlg ei ole ainult rahaline kohustus. See on ka emotsionaalne surve, mis sööb eneseväärikust ja tekitab tunde, et oled läbi kukkunud. Iga arve, iga meeldetuletus, iga kõne tundmatult numbrilt võib olla uus piisk karikasse. Ja kui see karikas juba ammu üle ajab, siis on raske näha valgust tunneli lõpus. See soov – saada tagasi oma "tavaline elu" – ei ole luksus. See on inimlik vajadus. Soov ärgata hommikul ilma ärevuseta, minna tööle ilma hirmuta, naerda ilma süütundeta. See on igatsus rahu, stabiilsuse ja kontrolli järele oma elu üle. Kui sa loed seda ja tunned, et see räägib sinust – tea, et sa ei ole üksi. On palju inimesi, kes on olnud seal, kus sina praegu oled. Ja paljud neist on leidnud tee tagasi. Mitte korraga, mitte kiiresti, aga samm-sammult.

Sinu elu ei ole läbi. See on lihtsalt üks keeruline peatükk. Ja iga peatükk saab kord läbi.