See lugu hakkab lõppema

Minu loo/blogi selgrooks on algusest peale olnud pensionireform. Tegelikult on omamoodi muinasjutuline, et homme saab blogimise alustamisest täpselt üks aasta. Nagu olekski kõik täpselt niimoodi planeeritud! 

Juba oma esimesel blogipäeval kirjutasin ma järgmised read: "Nagu tuhanded võlglased üle kogu Eesti, ootan ka mina suure ärevusega oktoobrikuud, mil Riigikohus peaks tegema otsuse, kas lasta pensionireform käiku või mitte. Minul on II sambas üsna märkimisväärne summa raha ja teatud mõttes võiks ju isegi öelda, et see oleks raha, mis võiks päästa ühe perekonna." Sellele järgnes laias laastus poolteist kuud ootamist ning 20.10.2020 sain hõisata: "See otsus tuli ära. Pensionireform sai riigikohtult rohelise tule. Teate ju küll, see on seda värvi tuli, mis avab ukse ja lubab edasi minna. See on see värv, mis ei ole punane. See on see värv, mis ei keela ega takista. Ma olen rõõmus ja lootusrikas. Vabalt võib öelda, et see on viimase 8 kuu kõige rõõmsam päev minu jaoks." Edasi sai vaheetapina omapoolsed sissemaksed peatatud ning siis saigi jälle natuke oodata kuniks 2021. aasta jaanuaris avanes avalduste tegemise aken. Kohe esimesel päeval ma seda tegema ei tõtanud, jälgisin tasapisi uudiseid ja inimeste vastukajasid, kuniks 13.01.2021 sai siis see protsess läbi tehtud - "mis seal ikka, eile õhtul tegin ma siis selle avalduse ära." Nüüd oligi see siis tehtud. Kuni 31.07.2021 oleks saanud seda kõike veel tagasi pöörata, aga mida rohkem ma oma olukorda analüüsisin, siis seda rohkem sai selgeks, et seda avaldust ma siiski tagasi keerama ei hakka. Õnneks toimus (ja toimub siiani) kogu selle perioodi jooksul üks korralik börsiralli ning kuna paar aastat tagasi sai tehtud hea otsus liituda Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondiga, siis sealt tiksus ja tiksus seda raha korralikult juurde. Ning täna, 03.09.2021 kell 08:57 oligi see raha kohal. Selles loos on olnud igasuguseid pöördeid, tõuse ja mõõnasid, kuid nüüd on see kohal. Mu pangakonto on rahast pungil.

Kuna see rahasumma on nii meeletult suur, siis seda paari päevaga laiali ei kanna, limiidid lihtsalt ei luba. Seega, täpne ülevaade, kuhu ja kui palju ma nüüd kandma asun, tuleb millalgi lähitulevikus. Hetkel tõmban aga veidi hinge, püüan tööle keskenduda ja naudin hetke. Pinged on maas. See lugu hakkab lõppema.