Mõnus ja veidi pikem nädalavahetus selja taga. Ma pean ausalt tunnistama, et mu blogil on tegelikult mingi rahulik rutiin tekkinud. Igapäevaselt külastab seda stabiilselt 100-120 inimest, tehes kokku 200-250 klikki. Ega ma seda statistikat enam tegelikult väga aktiivselt ei jälgi ka. Kui niiöelda tippaegadel piilusin Google Analytics lehele vast 4-5 korda päevas, siis nüüd vaatan heal juhul vaid ühe korra, hommikuti. Tavapärane laks, et vaatan üle nii külastajate arvu, klikid kui ka potentsiaalse reklaamitulu (see on stabiliseerunud kuskile 1 euro kanti päeva kohta, aitäh kõigi nende reklaamklikkide eest ka!).
Aga sel nädalavahetusel, täpsemalt siis pühapäeva hommikul tabas mind korralik üllatus. Kui olin kuskil 9 paiku silmad lahti teinud ja oma blogi statistikat kiikama hakkasin, siis vaatas mulle sealt otsa ootamatu äratuskell - eelmisel päeval (laupäeval) oli tehtud 1961 külastust ja pühapäevaklikke oli selleks hetkeks juba 800 (tavapäraselt on sellisel kellaajal 20-30 klikki)! Lähemal uurimisel selgus ka põhjus - enamik liiklust oli tulnud läbi arileht.delfi.ee kanali.
Ühesõnaga, no tere, Delfi! Sind polnud juba oma 7 kuud näha olnud. Kui kunagi eelmisel sügisel oli veel üsna tavapärane, et pea 2 korda kuus ilmus Ärilehes/Delfis minu blogi põhjal mõni artikkel, siis nüüdseks oli see aeg kuidagi ootamatult otsa saanud. Ja ma olin sellega leppinud. Ning tänulik olin ja olen ma neile alatiseks. Nendepoolne boost oli kogu mu blogile lihtsalt eluliselt oluline. Kes teab, kas mul olekski üldse nii pikalt ja nii palju seda motti seal alguses olnud, kui neid mõnusaid kiirendusi poleks olnud. Kas sellel blogil oleks ilma selleta stabiilselt 100 külastajat iga päev? Kahtlen. Igal juhul tuli seekordne postitus minu jaoks nagu välk selgest taevast ning lõpuks päädis see kõik sellega, et kahe päevaga (laupäev ja pühapäev) tiksus kokku 5800 külastust ja mingi 1000 unikaalset külastajat. Rääkimata ka reklaamitulust - 20 eurot.
Artikkel ise on siin. Seekord täitsa tasuta lugemiseks kõigile. Huvitaval kombel puudub samas autorinimi.
Mu vaimne seisund on tänaseks vist juba nii hea, et ma lugesin hoolega ka kommentaare. Kuigi viimane kord, kui Delfi artikli tegi, siis lubasin endale, et hoian neist eemale. Aga seekord suhtusin asjasse teatava huumoriga. Naljakas on see inimeste pealiskaudsus. Või noh, vähemalt Delfi anonüümsete kommentaatorite pealiskaudsus. Jõhkralt palju on ikka seda täiesti lampi lahmimist - ju siis on ikka vaja ilma süvenemata oma arvamus kuskile kirja panna ja mingid krõbedamad sõnad takkaotsa. Aga las ta olla, ma ei viitsi isegi neid lahkama hakata. Eks te ise võite kogu selle asjaga tutvuda.
Selline vahva nädalavahetus siis. Põnevust ja elevust mulle endale tõi see igal juhul omajagu. Äratas vähemalt korrakski kogu mu blogivärgi ärkvele. Eks näis, kas ja kui pikalt see tegelikkuses mu statistikale mõju avaldab.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar