Pensionirahad välismaisele pangakontole, 2. osa

Viimasest postitusest on päris palju aega möödas ja saan teatava rahuloluga mainida, et ma ei puutunud vahepealse aja jooksul kordagi arvutiklaviatuuri. Nädal aega olin eemal arvutist, võlgadest, blogist. Nautisin lihtsalt Eestimaa suve. Kuigi tegelikult on ju juba talumatult palav (eriti just ööd ja hommikud, mil unekvaliteet ikka korralikult kannatab), siis julgen arvata, et paljud meist jäävad alatiseks seda suve taga igatsema ja teatava härdusega meenutama. Ma ei usu, et lähiaastatel enam midagi sellist kordub.

Aga tegelikult kulgeb aeg ka puhates omasoodu edasi ja mu postkasti on ka päris palju kirju potsatanud. Suurimaks teemaks nagu arvata võite, on siis järelkajad mu viimasele postitusele, kus kirjutasin pikemalt neist ohtudest, mis võivad kaasneda oma pensionivarade välismaale kandmisel. Eriti siis juhul, kui inimesel on kaelas võlad ja nii mõnigi neist juba kohtutäituri lauale jõudnud koos pangakontode arestimisotsustega. Ega siin nalja ei ole. Asi on üsnagi tõsine. Natuke olen tänaseks päevaks targemaks küll saanud, aga samas tuleb nentida, et kogu selles temaatikas on vägagi palju ka ebaselgust ja ebakindlust. Järgnev jutt ei pretendeeri mitte kuidagi absoluutsele tõele ja tegelikkuses tuleb siin asjadele läheneda juhtumipõhiselt. Loomulikult hoian ma asjadel silma peal ja kui midagi uut, põnevat ja olulist märkan, siis annan sellest ka siin selle blogi veergudel teada.

Alustuseks tutvumiseks üks kirjavahetus ühe kohtutäituri ja meie õiguskantsleri vahel. Link.

Teiseks tuleb nentida, et teatud mõttes on siin võlglaste jaoks käima lükatud üks korralik hasartmäng. Lõpuks sõltub see välismaise arvelduskonto arestimine tegelikult selle maa kohtu- ja pangasüsteemist ning nende asjaajamise kiirusest. See määrab ka ühtlasi ära, kas võlglane üldse saab sealt oma raha kätte ja kui tema konto arestitakse, siis millal. Kohtutäitur ja võlausaldaja(d) on kursis, mis kontoga täpsemalt tegemist. Seega ei maksa loota, et saate vaikselt nende selja taga tegutseda. Iga juhtumi puhul võib olla ka nüansse, mida oskab ette näha vaid jurist.

Edasi aga liigume stsenaariumi juurde, kus see pensioniraha ikkagi sinna välismaisele pangakontole laekub. Kui raha õnnestub välispanka kanda, tuleb hoolikalt mõelda, mida sellega edasi teha. Võttes raha välja ja suunates selle kasutusse võib suure tõenäosusega saada süüdistuse varade varjamises – sellest tasuks igati hoiduda.

Kokkuvõttes on kogu see teema siiski väga suurte riskidega ning kui võlglane tõesti usub, et kavaldab kohtutäituri üle ja pääseb oma rahahunnikuga pakku, siis tasub siinkohal ikka tõsiselt järele mõelda, mis siin mängus võib olla.

Kui ma nüüd oma selle postituse siin üle lugesin, siis tekkis mul tundmus nagu ma oleks mingi kohtutäiturite esindaja ja üritan siin inimesi mõjutada. Aga reaalsuses kajastan ma lihtsalt kõike seda, mis õhus hõljumas. Nagu öeldakse - teadmatus või rumalus ei ole üldjuhul kuritegude puhul pehmendavaks asjaoluks ning jamadest see reeglina ei päästa. Mina siinpuhul kellelegi moraali lugema ei hakka ning samuti ei anna ma soovitusi, kuidas käituda. Kuid kuna ma ise selle teema sees juba nii sügavalt olen, siis ei saanud ma ka vaikida. Võibolla hoiavad need postitused mõnegi inimese suured probleemid juhtumata. Muidugi on oluline ka mõista seda, et oht ei kao mitte kuidagi ära 31. juuli kukkumisega. Kahtlemata on õhus võimalus, et kohtutäiturid ei saadagi hoiatusi või ähvardusi enne seda, kui on lõppenud võimalus oma avaldus tagasi võtta (lihtsalt sel põhjusel, et sel juhul on võlglane juba omadega end ise nurka mänginud ja see raha jookseb suure tõenäosusega ise kohtutäituri kätte, kui võlglane endale just kriminaalsüüdistust kaela ei soovi saada...).

Selline see seis siis hetkel on kogu selle pensionivärgiga. Esimese avaldustevooru tühistamisvõimaluseni on jäänud veel 2 nädalat.

Homme aga tuleb juba tavapärane numbripostitus.