Spordiennustaja karid ja madalikud

Ma olen siin põgusalt rääkinud hasartmängusõltuvusest, natuke ka lotodest, mõtisklenud neil teemadel erinevate nurkade alt. Aga tegelikult olen ma üsna vähe siiski kirjutanud sellest, mida tunneb ja mida läbi elab üks ebaõnnestunud spordiennustaja. Ehk siis püüan nüüd natuke lahata seda minu praeguse olukorra tõelist kurjajuurt.
Eks ma riivamisi olen siin juttu teinud sellest, kuidas see kõik alguse sai ja kuidas see kujunes. Ent seda, milliseid vigu ma selle kõige juures tegin, pole ma eriti kajastanud. Võibolla polnud ma varem selleks kõigeks valmis ka. Sest ega see iseenese eksimuste ja valesammude analüüsimine ning nende tunnistamine just kõige lihtsam tegevus ei ole. Sest ikka tahaks ju elada põhimõtte järgi, et tänane mina on alati parem kui eilne. Selline peaks lihtsalt see elurütm olema - pidev progress ja püüdlus paremuse poole. Olla parem isa oma lastele, olla parem abikaasa, olla parem poeg, olla parem inimene. Vähemalt ideaalmaailmas võiks see ju niimoodi olla.
Niisiis, spordiennustused. Kuidas see üldse käib? Lihtne - oletame täna kell 17:00 toimub näiteks Eesti jalgpallikoondise mäng Saksamaaga ja sellele on spordiennustusportaalide poolt mingid tõenäosused (tegelikkuses kasutavad need portaalid muidugi eraldi kolmandate osapoolte teenuseid, et neid koefitsiente määrata, aga see selleks). Ehk siis näiteks Saksamaa võidumääraks pannakse 1,02, viigiks 5,00 ja Eesti võidu puhul oleks koefitsient seal 12,00 näiteks. Kui tekib tunne, et tahaks raha mängu panna, siis võtadki oma 10 EUR ja paned selle näiteks viigi peale. Kui mäng lõpebki viigiga (ülimalt ebatõenäoline), siis saabki sinu 10 EUR panusest 50 EUR võit (ehk siis puhaskasum 40 EUR). Kui aga ei jää viiki (pole isegi vahet, kumb siis võidab), siis oled muidugi oma 10-eurost ilma. Nii lihtne see spordiennustus oma olemuselt ongi. Nii kaua, kui see on mängija jaoks meelelahutus, siis ongi kõik hästi. Aga ma ei soovita seda näppu sellele kuradile anda, see võib üsna vaikselt ja märkamatult käest ära minna ning siis lõpetate nii nagu mina - võlgades ja depressioonis.

Kui inimene soovib spordiennustusest enda jaoks rahamasinat teha, siis nõuab see meeletult distsipliini ja pidevat teemas olemist. Sisuliselt oleks hea mõne meeskonna riietusruumi mikrofon paigaldada, et ära tajuda, mis meelsusega mõni tiim parasjagu väljakule astub. Sport on emotsioonide mäng ja kui favoriidil tuju või motivatsiooni ei ole, siis võib ta vabalt ka autsaiderile kaotada. Aga selle ära tunnetamine mingite väliste näitajate järgi on üsna keeruline. Eriti pikemas plaanis. Ka spordiennustus on oma olemuselt emotsioonipõhine tegevus. Ning tavaline ennustaja kaotabki palju raha sellega, et ta ei suuda teha oma panuseid ratsionaalselt. Ikka läheb raha mängu selle meeskonna või mängija peale, kes tundub sümpaatsem. See, kelle võitu ta soovib. Saab muidugi kasutada ka tagurpidi loogikat, et panedki lemmikmeeskonna kaotuse peale oma raha, et siis on justkui kindlapeale võit garanteeritud - kui kaotavad, saad raha või kui isegi sina oma raha kaotad, siis vähemalt meeskond võitis mängu. Aga taaskord on tegemist sellise asjaarmastaja mõtteviisiga, mis pikas plaanis leiba lauale ei too. Edukal spordiennustajal tegelikult oma lemmikuid justkui polegi või siis ei tee ta panuseid ei nende poolt ega nende vastu. Kõik tema panused on suunatud pikemat perspektiivi arvesse võttes. Puhtalt mõistuslik käitumismall. Hästi suur erinevus ongi spordiennustuste tegemisel selles, kas see, kellele sa oma panuse panid, omab mingeid reaalseid põhjuseid ka, miks ta võitma peaks. Või on see lihtsalt ennustaja soovmõtlemine. Kui suudad selle vahe ära tunnetada, siis saadki sellega ka pikas plaanis raha teenida.

Suurimateks vaenlasteks harrastajast spordiennustajale, kes üritab sellega raha teenida, on tegelikult pime usk ja meeleheitepanused, mis mõlemad tihtipeale viivad tegelikult selliste panuste suurusteni, mida eelarve absoluutselt ei lubaks. Sellist vaimset olekut nimetatakse mängurite slängis ka tiltamiseks. Pimeda usu all pean siis silmas seda, et kui näiteks meeskond või mängija, kellele panustamine on kasvõi 2-3 korda järjest sulle võidu koju toonud, siis tekib mingi absurdne kindlus, et toob ka edaspidi. Ning seega tekitab see ka tunde, et sinna võib teinekord ka rohkem raha panustada. Aga iga võiduseeria on määratud lõppemisele ja nii võibki lõpuks see lõppeda üsna suurte rahaliste kaotustega. Samamoodi on lugu ka igasuguste meeleheitepanustega. Sa oled järjest mingeid panuseid viimaste sekundite väravatest või korvidest kaotanud. Panused, mis oma olemuselt võibolla olid päris head ja läbimõeldud ning hea väärtusegagi. Aga ikkagi need kõik kaotasid järjest - võibolla lausa 5 head panust järgemööda. Mida sellisel hetkel spordiennustaja tunneb või mõtleb? Ta unustab lihtsalt kõik oma strateegiad ja tormab oma rahakotti päästma, minnes niiöelda kindla peale välja ja paneb suurema summa mängu kuhugi väiksema koefitsiendiga (see tähendab üsna suure tõenäosusega sündmuse peale) asja peale. Aga tegelikkuses ei garanteeri mitte miski ega mitte keegi, et just sellel ajahetkel just selles mängus see favoriit selle võidu ka võtab.

Üks nukramaid asju minu enda nö "karjääris" oli tegelikult ka see, et ma ei suutnud hakkama saada kaotussummadega ja ma arvestasin neid pidevalt üsna meelevaldselt. Kui ma olin teinud näiteks mingi hea ja läbimõeldud panuse, ütleme 50 EUR, koefitsiendiga 4,0. Võimalik võit oleks olnud 200 EUR, puhaskasum 150 EUR. Ning kui see nüüd viimasel sekundil kaotas, siis tunnetasin ma, et ma kaotasin 200 EUR, mitte 50 EUR. Ehk siis aju saatis mulle kordades hullemaid signaale. Ning see käivitas seejärel juba igasugused muud pahad sündmustejadad, mis pahatihti lõppesid veelgi suuremate rahaliste kaotuste ja ka uute kiirlaenudega.
Veel üks ebameeldiv taak, mis mängurist spordiennustaja eluga kaasneb, on oskamatus päeva lõpetada. Kui ikka tulevad need õnnetud kaotused sisse, siis hakkab inimene sellisel hetkel otsima uusi suvalisi panustamisvõimalusi, et vähegi rõõmsamas tujus magama minna. Lihtsalt ei suuda leppida selle vastiku kaotusega. Ning need panused on taaskord väga kaugel igasugusest kaalutlusest ja analüüsist. Need on puhtalt paanikapanused suvaliste spordialade peale, mille olemasolust võibolla pole siiani õrna aimugi olnud. Venemaa lauatennis, Paraguai jalgpalliliiga, Pakistani kriket... Suva! Peaasi, et oleks koefitsient ja võimalik panustada. Õudne, kas pole?

Mis ma selle pika jutu peale siis kokkuvõttes öelda tahan? Seda, et meelelahutuslikus mõttes on spordiennustamine täiesti OK, kui seda teha paar korda kuus lihtsalt oma lemmiku poolt või vastu panustades. Selle kõigega pikas plaanis raha teenimine nõuab aga ränka tööd, õppimist, uudistega kursis olemist. Ning ennekõike nõuab see oma vaimsuse kontrollimist, pidevat distsipliini oma rahaasjadega hakkama saamisel, pimeda usu ja meeleheitepanuste vältimist jne jne. Ning nagu ikka igasuguste hasartmängude puhul, kehtib ka siin teadatuntud tõde - mängida tohid ainult selle rahaga, mille kaotamist sa endale lubada saad. Mina ei oska anda nõuandeid, kuidas saada edukaks spordiennustajaks. Tõenäoliselt tuleb lihtsalt kõiki siin nimetatud asju vastupidi teha, aga kas seegi lõpuks seda edu garanteerib? Tõele au andes - ma ei tea oma tutvusringkonnas mitte ühtegi pikas plaanis edukat spordiennustajat. Usun, et neid ongi nii Eestis kui ka kogu maailmas üsna vähe. Sest see on karm ala...

Aitäh kõigile, kes viitsisid selle postituse algusest lõpuni läbi lugeda. Ma loodan, et see lootusetult igav ei olnud. Tahtsin selle kõik lihtsalt oma peast välja saada.