Kriisid muudavad inimesi

Täna mõtiskleksin natuke tuleviku teemadel. Ajendiks sellele postitusele oli ühe blogilugeja kommentaar. Ta kirjutas muuhulgas nii: "Võib-olla kõlab imelikult, aga mõnes mõttes on mängusõltuvus-võlgnikul isegi paremad väljavaated kui mõnel "naabrist parem"-tegelasel, sest sa elad kõvasti alla oma võimete. Ja kui võlad ükskord makstud saavad, siis on see harjumus heaks aluseks rikkuse kasvatamiseks."

Tegelikult olen sellega suures plaanis vägagi nõus, aga - kui vaid kuidagigi suudaksin sellest võlamäest üle saada... 

Mu suhtumine rahasse on meeletult muutunud juba tänaseks. Tegelikult on kogu mu maailmapilt meeletult arenenud ja laienenud. Sisuliselt iga päev näen ma vaeva, et vähendada oma kohustusi ning samas suurendada oma sissetulekuid. Ma olen suure osa oma senisest elust elanud lihtsalt palgapäevast palgapäevani, veidi ehk sai ka kuskile kõrvale pandud, aga tegelikult kaasnes sellega väga palju lihtsalt priiskamist. Ma elasin aastaid sellist stiili, kus poes enam hindade vastu mingit huvi ei tundnud. Ostsin seda, mille järele parasjagu vaid isu tekkis, ennekõike siis toidupoes. Mingeid läikivaid riideid, autosid, tehnikat, soojamaareise ei ole ma kunagi eriti ihaldanud või osanud tahta.

Tänaseks päevaks on see kõik hoopis teistmoodi. Kui varem käis toidupoes ostmine rohkem selle järgi, mida ma tahan, siis nüüd ostan vaid seda, mida mul või mu perel tõesti vaja on. Sellele mõtteviisi nihkumisele on lisaks mu võlaolukorrale kaasa aidanud ka COVID-19 ja e-poodide pealetulek. Soovitan tegelikult julgelt kõigile meie toidukettide e-poode, kui teie piirkonnas need vähegi toimetavad. See tõesti aitab emotsioonioste vähendada. Kui kunagi kogu see pandeemia otsa saab, siis ilmselt jään mina edasi seda teenust kasutama ja tavalisse poodi satun tõenäoliselt vaid väga suure vajaduse korral (ma ei tea, kord aastas - kui on vaja uusi teksaseid osta näiteks).

Kodukontoris töötamine meeldib mulle ka väga. Ja ka see aitab kõvasti raha kokku hoida. Võimalusel loodan ka sellega jätkata ka siis, kui see enam rangelt soovituslik ei ole. Ning õnneks on vähemalt minu tööandja andnud mõista, et see on ka igati okei.

Kahtlemata on kogu see keeruline seis pannud proovile ka mu loovuse. Just selles osas, kuidas teenida lisaraha. Üks aspekt on kõik need lisaampsud, mida olen ampsanud ning selle raames olen loonud kontaktid, mis ilmselt toovad kasu ka tulevikus. Järgmiseks kogu see internetimaailm, mis tegelikult võimaldab lisasummasid hankida - blogimine, youtube võimalused jne. See kõik on kasvatanud mu teadmisi Google AdSense, Google Analytics jne muude ägedate teenuste ja toodete osas. Ning lõpetuseks muidugi see mu praegune meeletu töötempo, 12-13 tundi kestvad tööpäevad. Ma poleks arvanudki, et ma üldse millekski selliseks võimeline olen. Aga tegelikult on sellel ületundide vihtumisel siiski omad suured riskid. Kui selle koormuse pealt mingi totaalne kokkukukkumine, läbipõlemine peaks tulema, siis olen ilmselt pikemaks ajaks üsna töövõimetu. Eks ma tunnen seda juba praegugi, uinumine on oluliselt raskemaks muutunud (mu tööpäevad lõppevad tihtipeale 23:00 paiku), pea on töömõtteid täis - analüüsin seda, mis sai päeva jooksul tehtud ja mida järgmisena on vaja teha (ja kuidas). Eks siin mängib oma rolli ka see, et mu töö ei ole füüsiline. Väsinud aju on ilmselt keerulisem välja lülitada kui väsinud lihaseid. M näen ka unes oma tööd! Ningi 6-7 tunni pärast ärkan ja kogu ring algab uuesti pihta. Õnneks aga see tempo siiski lähipäevil raugeb. Ületunnid jäävad, aga mitte enam nii suures mahus. Ning selle nädala laupäeval ja pühapäeval kavatsen taaskord aja täielikult maha võtta. Aga hea uudis on see, et tegelikult on jooksva kuu palgaarvestus juba tehtud (praeguse nädala ületunnid kantakse aprillikuusse) ja 495 EUR lisaraha on juba kinnitatud ja peagi kontole saabumas. Koos saabuvate kevadilmade, pikenevate päevade, päikesehulga tõusu ja kõigi muude toredate asjadega annab see kuidagi mõnusalt lisamotivatsiooni.

Aga jah, kogu selle rabelemise kõrval ei tohi unustada kõiki neid asju, mis elus siiski kõige olulisemad - (vaimne) tervis, pere, lähedased. Võitlus jätkub, aga puhkama peab ka!