Creditinfo Ametlik Maksehäireregister on asutatud 2001. aastal Eesti pankade poolt ning seda haldab Creditinfo Eesti AS. Ametlik Maksehäireregister on Eestis ainus järjepidevat ja kvaliteetset võlainfot koondav register, kuhu on sisestatud ligi 1,8 miljonit unikaalset maksehäiret nii ettevõtete kui ka eraisikute kohta. Maksehäirete infot sisestavad ja kasutavad Eesti krediteerijad kõikidest elutähtsatest valdkondadest nagu näiteks pangandus, side, telekommunikatsioon, kütus, kaubandus, ehitus, rentimine, veondus jne. Mainin ära, et tegelikkuses on arvestatavaid avalikke maksehäireregistreid Eestis lausa kaks - lisaks sellele eriti ametlikule pankade ja muude krediidiasutuste poolt loodud Creditinfo tootele on olemas ka Julianus Inkassole kuuluv taust.ee. Taust.ee on samuti ametlik maksehäireregister, mis avaldab enamuse Eesti suurimate võlausaldajate (telekomid, pangad, inkassofirmad) nõudeid. Hetkeseisuga on registris avaldatud üle 160 000 aktiivse maksehäire. Maksehäirete olemasolu teistele isikutele on parim kriteerium, mille alusel teha otsus krediidi andmise. Eks seda kasutatakse ka, aga kindlasti on mastaabid olulised väiksemad. Kogu järgnev jutt käib üldiselt maksehäireregistrite kohta, sest reeglistikud on neil suures joones sarnased. Suurim erinevus on see, et taust.ee süsteemi võidakse lisada juba ka 30 päevase võlgnevuse järel.
Mis on maksehäire?
Maksehäire on võlgniku poolt rahalise kohustuse rikkumine (kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine), mis vastab järgmistele tingimustele:
- rikkumine on kestnud rohkem kui nelikümmend viis (45) päeva arvates rahalise kohustuse täitmise päevale ehk maksetähtpäevale järgnevast päevast;
- summa on vähemalt kolmkümmend (30) eurot, mis võib sisaldada nii rahalise kohustuse põhinõuet ja/või kõrvalnõudeid;
- maksehäire aluseks olev võlgnevus peab olema tõene, kontrollitud ja sissenõutav.
Maksehäireregister on paljude jaoks justkui midagi väga müstilist. Midagi sellist, kuhu satuvad need, kes kohe üldse oma elus hakkama ei saa. Eks sellele hirmule ja müstikale aitavad laenufirmad omalt poolt muidugi meeletult kaasa ka. Sest nad lihtsalt ähvardavadki, et vot kui sa nüüd ära kohe ei maksa oma võlgnevust, siis paneme su sinna registrisse ja siis läheb sul kõik väga halvaks. Püüaksingi siinkohal natuke seda hirmu jahutada ja mõningaid müüte purustada. Arvestades selle blogi temaatikat, siis loomulikult keskendun ma siinkohal vaid krediidilepingutega seotud võlgnevustele. Igasugused telefoni- või elektriarvete võlgnevused jätan sellest arutelust välja, sest ma lihtsalt ei ole nendega kursis. Kuigi võimalik, et suures osas need asjad kattuvad, sest lõppude lõpuks on võlg ikkagi võlg, vahet pole, mis selle algpõhjuseks oli.
1. müüt - maksehäireregistrisse lisatakse ilma ette hoiatamata. Ei lisata. Kui teil on laenuandjale edastatud korrektsed kontaktandmed, mida te ka regulaarselt kontrollite, siis neid teavitusi saate te hulgim. Alguses hoiatab teid laenuandja ise. Kui neil aga kannatus katkeb, siis võivad nad teie kohta info lõpuks MHR-i edastada. Siin ongi oluline rõhutada ka seda, et laenuandja ei ole otseselt kohustatud "kella kukkudes" teid sinna lisama. Kui ikka nendega inimlikult suhelda ja vettpidavaid lubadusi anda, siis võib sellest pääseda ka 45-päevase võlgnevuse korral. Kui aga info on lõpuks registripidaja lauale jõudnud, siis ei kuulu see samuti veel koheselt avalikustamisele. Seejärel saadavad juba nemad ka teile teate, et kui nädala jooksul ära ei maksa, siis pannakse see teave kõigile üles.
2. müüt - maksehäireregister rikub inimese elu ära. No ei riku. Ma võrdleksin maksehäireregistrit natuke nagu hasartmängukeeluga. Kui teie kohta on avatud registrikirje, siis te lihtsalt ei saa uut laenu. Aga olgem ausad - te ei tohikski saada. Jah, see jääb sinna üles rippuma ka pärast võlgnevuse tasumist ja segab ka mõned aastad hiljem (3-5 aastat sõltuvalt krediidiasutuse liigist: pankade puhul 5 aastat, aga näiteks ära makstud inkassode võlgnevused on üleval 3 aastat), aga tegelikkuses ei riku see teie elu ära. Pigem annab teile aega rahulikult omad järeldused teha ja mitte uuesti sinna rattasse sattuda.
3. müüt - kui laenuandja annab võlgnevuse üle inkassole, aga pole teid veel maksehäireregistrisse lisanud, siis algab võlgnevuse arvestus nö "nullist". Kahjuks või õnneks nii see ei ole. Ehk kui teil tekkis laenuandja juures 2 kuud tagasi võlgnevus (ehk siis 60 päeva võlgnevust) ja see firma teid registrisse ei lisanud, siis inkasso saab teid täiesti seaduslikult sinna lisada kohe esimesel päeval (kui te nendega mingit mõistlikku kokkulepet ei suuda sõlmida).
4. müüt - tööandja saab koheselt teada, kui teid sinna lisatakse. Ei saa. Tegelikkuses ei sega maksehäireregistris olev kirje (isegi kui see on avatud) teie tavaelu praktiliselt mitte üldse. Jah, laenu te suure tõenäosusega ei saa, aga kui tööandja just teie kohta päringut ei tee, siis ei saa ta seda infot teie kohta teada. Omaette küsimus on, miks ta sellist päringut üldse peaks tegema. Tehke aga oma tavapärast tööd edasi, olge lojaalne ja pühendunud töötaja ja ei ähvarda see väike registrikirje teie töö ega eraelu mitte kuidagi.
1. müüt - maksehäireregistrisse lisatakse ilma ette hoiatamata. Ei lisata. Kui teil on laenuandjale edastatud korrektsed kontaktandmed, mida te ka regulaarselt kontrollite, siis neid teavitusi saate te hulgim. Alguses hoiatab teid laenuandja ise. Kui neil aga kannatus katkeb, siis võivad nad teie kohta info lõpuks MHR-i edastada. Siin ongi oluline rõhutada ka seda, et laenuandja ei ole otseselt kohustatud "kella kukkudes" teid sinna lisama. Kui ikka nendega inimlikult suhelda ja vettpidavaid lubadusi anda, siis võib sellest pääseda ka 45-päevase võlgnevuse korral. Kui aga info on lõpuks registripidaja lauale jõudnud, siis ei kuulu see samuti veel koheselt avalikustamisele. Seejärel saadavad juba nemad ka teile teate, et kui nädala jooksul ära ei maksa, siis pannakse see teave kõigile üles.
2. müüt - maksehäireregister rikub inimese elu ära. No ei riku. Ma võrdleksin maksehäireregistrit natuke nagu hasartmängukeeluga. Kui teie kohta on avatud registrikirje, siis te lihtsalt ei saa uut laenu. Aga olgem ausad - te ei tohikski saada. Jah, see jääb sinna üles rippuma ka pärast võlgnevuse tasumist ja segab ka mõned aastad hiljem (3-5 aastat sõltuvalt krediidiasutuse liigist: pankade puhul 5 aastat, aga näiteks ära makstud inkassode võlgnevused on üleval 3 aastat), aga tegelikkuses ei riku see teie elu ära. Pigem annab teile aega rahulikult omad järeldused teha ja mitte uuesti sinna rattasse sattuda.
3. müüt - kui laenuandja annab võlgnevuse üle inkassole, aga pole teid veel maksehäireregistrisse lisanud, siis algab võlgnevuse arvestus nö "nullist". Kahjuks või õnneks nii see ei ole. Ehk kui teil tekkis laenuandja juures 2 kuud tagasi võlgnevus (ehk siis 60 päeva võlgnevust) ja see firma teid registrisse ei lisanud, siis inkasso saab teid täiesti seaduslikult sinna lisada kohe esimesel päeval (kui te nendega mingit mõistlikku kokkulepet ei suuda sõlmida).
4. müüt - tööandja saab koheselt teada, kui teid sinna lisatakse. Ei saa. Tegelikkuses ei sega maksehäireregistris olev kirje (isegi kui see on avatud) teie tavaelu praktiliselt mitte üldse. Jah, laenu te suure tõenäosusega ei saa, aga kui tööandja just teie kohta päringut ei tee, siis ei saa ta seda infot teie kohta teada. Omaette küsimus on, miks ta sellist päringut üldse peaks tegema. Tehke aga oma tavapärast tööd edasi, olge lojaalne ja pühendunud töötaja ja ei ähvarda see väike registrikirje teie töö ega eraelu mitte kuidagi.
Kindlasti on neid müüte ja hirme veelgi. Võite neist mulle teada anda kas siinsamas kommentaariumis või eraldi kirja teel. Kui neid piisavalt palju tekib, siis tuleksin selle teema juurde tagasi.
Mida aga siis kokkuvõttes öelda? Kui te siplete suurtes võlgades, siis maksehäireregister ei ole kaugeltki teie suurim mure. Tegelikult ma tean mitmeid võlglasi, kes on end teadlikult ja meelega end sinna nimekirja lisada lasknud, et lihtsalt talitseda oma laenamisehimu ja -vajadust. See on üks tõhusamaid meetodeid, et sellele meeletule laenurallile punkt panna, sest krediidiasutuste jaoks on see register praktiliselt "A ja O" ning avatud registrikirjega ei võta sisuliselt mitte ükski litsentseeritud laenuandja teid jutulegi. Mõned viisakamad laenufirmad hakkavad võimalusi andma siis, kui viimasest tasutud häirest on möödas vähemalt aasta. Kiirlaenufirmad võivad küll ka järgmisel päeval pärast võlgnevuse ja avatud kirjete sulgemist uusi laene pakkuda, aga neist tasuks niiehknaa eemale hoida. Seega jah, iga hinna eest häiretest ja kirjetest enese eemale hoidmine (võttes uusi laene peale, et ohtu sattunud lepinguid klaarida - minu enda isiklik kogemus ja suur viga) on väga lühinägelik plaan ja lõpeb lõpuks arvatavasti ikkagi sinna registrisse sattumisega. Üks oluline märkus siia lõpetuseks veel - kogu see eelnev kirjeldus kehtib tagatiseta laenude puhul. Kui teil on reaalne tagatis (auto, kinnisvara) olemas, siis ei huvita kirje maksehäireregistris mitte kedagi.
Mida aga siis kokkuvõttes öelda? Kui te siplete suurtes võlgades, siis maksehäireregister ei ole kaugeltki teie suurim mure. Tegelikult ma tean mitmeid võlglasi, kes on end teadlikult ja meelega end sinna nimekirja lisada lasknud, et lihtsalt talitseda oma laenamisehimu ja -vajadust. See on üks tõhusamaid meetodeid, et sellele meeletule laenurallile punkt panna, sest krediidiasutuste jaoks on see register praktiliselt "A ja O" ning avatud registrikirjega ei võta sisuliselt mitte ükski litsentseeritud laenuandja teid jutulegi. Mõned viisakamad laenufirmad hakkavad võimalusi andma siis, kui viimasest tasutud häirest on möödas vähemalt aasta. Kiirlaenufirmad võivad küll ka järgmisel päeval pärast võlgnevuse ja avatud kirjete sulgemist uusi laene pakkuda, aga neist tasuks niiehknaa eemale hoida. Seega jah, iga hinna eest häiretest ja kirjetest enese eemale hoidmine (võttes uusi laene peale, et ohtu sattunud lepinguid klaarida - minu enda isiklik kogemus ja suur viga) on väga lühinägelik plaan ja lõpeb lõpuks arvatavasti ikkagi sinna registrisse sattumisega. Üks oluline märkus siia lõpetuseks veel - kogu see eelnev kirjeldus kehtib tagatiseta laenude puhul. Kui teil on reaalne tagatis (auto, kinnisvara) olemas, siis ei huvita kirje maksehäireregistris mitte kedagi.
Olen kuulnud, et vastavalt andmekaitseseadusele vms tegelikult on õigus nõuda oma andmete eemaldamist nt aegunud võla osas (maksmata aga aegunud kuulutatud).
VastaKustutaSelle kohta on minu teada oma reeglistik. Ehk siis maksmata maksehäire kirje tuleb eemaldada 13 aasta jooksul pärast selle avaldamist. Ehk siis ka aegunud (see on see kurikuulus 10 aastat) nõuet ja maksehäire kirjet hoitakse veel 3 aastat registris avalikuna nähtaval.
KustutaAegunuks ei kuulutata. Ja aegumisest 5 aastat tohib veel üleval hoida. Tegelik probleem nende aegunud võlgade- ja maksehäiretega on see, et maksehäired lisatakse alles siis kui võlg juba aegunud on, aga see on lubamatu tegelikult. Teine probleem on siis kui toimub nõude loovutamine, ehk siis esialgne võlausaldaja müüb võla edasi ja lõpetab maksehäire, uus võlausaldaja siis jälle lisab sinna. See kõik moonutab tegelikkust, sul on sisuliselt üks võlg hapuks läinud, ometi vaatab MHR-st vastu 2 võlgnevust (üks on lõpetatud staatuses). Mulje on ikkagi justkui oleks korduva ja pidevalt võlgu jääva inimesega.
Kustuta