Küsitlus nr. 3 - tulemused ja kommentaarid

Aeg "teemade valiku" küsitlus kokku võtta. Vastajaid kogunes seekord 66. Minu sügavaim kummardus ja suurim tänu teile kõigile!
Graafiliselt näeb tulemus välja selline:

Tegelikult pean tunnistama, et olen natuke üllatunud. Ma ei oleks uskunud, et just hasartmängulood enimnõutumaks osutuvad. Aga nagu öeldakse - rahvas on rääkinud ja nüüd tuleb rahva sõna kuulda. Kuigi eks omajagu on sõltuvuse ja mängurluse teemadel juba kirjutatud ka, aga neid lugusid mul sahtlis veel jagub.
Samuti on tulemas ka lugusid keerulisematest ja lihtsamatest keerdkäikudest suhtlustes laenufirmadega. Ja nii palju kui oskan, siis jagan jooksvalt ka praktilisi enda kogemusepõhiseid lugusid ja nippe finantsidega hakkama saamisel.
Nüüd aga küsitluse põnevama osa juurde. Mis siis inimestel hingel on selle blogiga seonduvalt? Oma sõnumi või hea sõna jättis mulle kokku 19 inimest. Päris kõiki neid ma siin välja tooma ei hakka, sest osa neist oli üsna isiklikku laadi. Ühtegi negatiivset hinnangut või etteheidet ei tulnud.
Alustaksin lihtsalt heade soovidega.

• Tubli oled!
• Olen nendest postitustest palju tuge saanud. Annab endalegi lootust kunagi sellest rattast välja saada.
• Jõudu!
• Soovin, et Su vaim ja hing vastu peaksid!
• "Kui oled kõrini sita sees, ära lase pead norgu." :D
• Jätka sama positiivselt ja hea hooga. Ära lase positiivsel inertsil vaibuda! Ja kui on tahe on ka võimalus. 
• Pea vastu!

Tegelikult on sellised laused ja toetused minu jaoks hindamatu väärtusega. See tunne, et võõrad inimesed elavad mulle kaasa ja usuvad minusse. Aitäh teile veelkord!

Veel inimeste arvamusi:

• Tahan öelda, et ma väga hindan seda kui hästi ja korrektselt Sa kirjutad - see näitab mu meelest lugupidamist nii meie keele kui oma lugejate suhtes. Haritust muidugi ka. Tundud väga sümpaatne inimene, soovin Sulle südamest palju jõudu ja vastupidavust!
• Sul on väga hea kirjastiil ning korrektset grammatikat on lausa lust lugeda
  

Need laused-kiitused panid mind sõna otseses mõttes punastama. Eesti keel ja korrektne kirjalik väljendusviis on minu jaoks oluline olnud juba kuskilt 7.-8. klassist, mil meil koolis üks emakeele õpetaja asendus teisega. Mäletan, kuidas esimeses tunnis tegi uus õpetaja meile tasemetöö ja me saime kõik vist kahed, paari erandiga (nemad said parimal juhul kolmed). Ühesõnaga, meie tase oli olematu. See vastuseis uuele õpetajale oli alguses ikka väga tugev - jõudsime isegi õppealajuhatajani välja oma kaebustega. Kuid õpetaja jäi. Ja meie eesti keele oskus viidi juba poole aastaga väga korralikule tasemele. Keskkooli lõpukirjandi sain lõpuks 9 (tollal oli maksimaalne hinne 10). Hiljem ülikoolis õppisin eraldi ainena ka "kirjalikku väljendusoskust" ja tundub, et midagi vist siis lõpuks selle suure pusimise ja vaeva järel külge on jäänud.

Lõpetuseks lisan siia ühe arvamuse ka võimaliku raamatu kohta.
Kirjutan lihtsalt kommentaarina ühele Su varasemale postitusele, kus esitasid küsimuse, kas Su blogi põhjal kirjutatud raamatut oleks vaja. Vaadates numbreid, KUI palju Eestis võlglasi on, siis sellise raamatu järele oleks lausa karjuv vajadus. Iseasi, kas need, kellele see kõige rohkem kasu tooks, seda ka ostaksid. Vähemasti laenutaksid ehk raamatukogust? Usun, et kõige paremini kirjuta(ksi)d selle raamatu kokku ikka ise, Sinu elu ja Sinu kogemus. Postitusedki küllap Su enda nägu, praktiline jutt vaheldumisi filosofeerimisega. Mitte et see halb oleks, vastupidi. Pane raamatu selgroog (struktuur) paika ja selle ümber hakka aga ehitama. Algmaterjal on täitsa tasemel. Olles lugenud teisigi võlablogisid, pean tõdema, et kõige nauditavamaks lugemismaterjaliks (kui niimoodi tohib öelda sedavõrd tõsise teema kohta - pean siinkohal silmas teksti ladusust, keelekasutust, õigekirja jms) on olnud Sinu kirjutised. Ja järjest paremaks läheb. ;) Hoian Sulle pöialt, et motivatsioon ikka püsiks ja selle sasipuntra lahendatud saaksid!
See raamatu mõte ei ole mu peast tõepoolest endiselt ära kadunud. Aga tõenäoliselt ei ole see lugu lihtsalt veel nii valmis, et see terviklikku kooslust moodustaks. Eks alati oleks võimalik ka fantaseerida ja lõpp ise välja mõelda, aga see oleks natuke nagu enda ja ka lugejate petmine. Teatud määral ma siiski eeltööd olen raamatu osas teinud ja ühe kirjastusega ka läbirääkimisi pidanud. Suures plaanis on mul teada kirjastuse ootused ja ka võimalik minupoolne tulu. Kindlat lubadust ma veel välja andma ei hakka, aga ma usun tänases hetkes, et raamat ühel ilusal päeval pigem ilmub kui ilmumata jääb...