Kuidagi liiga palju on viimastel päevadel hakanud tulema väikeseid ja suuremaid tagasilööke. Esiteks siis see Facebooki blokeering, mis takistab mu blogi levikut. Mu hingesoov on, et see jõuaks kõigini, kellel sarnased mured. Aga ilma facebookita ei saa seda isegi jagada. Lisaks on nende support nii olematu, et mingit kindlustunnet ei teki, et kunagi võiks see blokeering üldse maha minna. Lisaks olen ma mõnda aega siin üritanud Googlega maid jagada, et nad natuke mu blogis reklaame näitaks ja mulle passiivset lisaraha tooks (ma tõesti vajan seda nagu õhku, loodetavasti saaksin andeks, kui siia 1-2 reklaami tekiks). Aga ka nemad lükkavad mu taotlusi tagasi koguaeg, jättes mind mitmeks nädalaks ootele. See on nii frustreeriv, nii väsitav.
Lisaks ei paku enam mingit rõõmu ka igapäevatöö. Kurbust ja negatiivseid emotsioone toovad kaasa ka sporditulemused - lemmiktiimid (Liverpool, Lakers, Kalev/Cramo, rääkimata Eesti jalgpallist) kaotavad kuidagi lootusetult...
Negatiivsed emotsioonid lihtsalt tahavad enda alla matta... Kui mul poleks mu lapsi, peret, siis ilmselt oleksingi juba alla andnud.
Vabandust sellise postituse pärast :(
Vahel on lihtsalt selline tunne, et enam ei jaksa isegi appi karjuda...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar