Eelnevate kuude kokkuvõtted:
Tasusin just praegu viimase märtsikuise arve ja sellega on kõik kohustused sellel kuul tasutud. Aeg siis taaskord üle vaadata, mis mul Excel märtsi kohta ka näitab. Tänu tuludeklaratsioonirahadele sai siis see kuu kenasti ära klaaritud ja kõik maksud makstud.
Seekord siis moodustas mu laenumaksetest põhiosa maksete osakaal 41,12%. See määr on ajas vaikselt järjest tõusnud, mille üle on äärmiselt hea meel. Aga ühe väikese detaili tahaksin siinkohal siiski üle täpsustada. Antud tabelis kajastuvad ainult laenumaksed. Minu tegelik igakuine kulu on siiski mõnesaja euro võrra suurem - lisanduvad igapäevakulutused toidule ning ka erinevad kommunaalarved ja transpordikulud (need õnneks on viimasel ajal tõeliselt olematud). Kui need kõik arvesse võtta, siis on mu igakuine puudujääk kulutuste ja põhisissetuleku vahel ca. 750 EUR. See on siis see vahe, mida pean erinevate ületundide ja lisatöödega lappima.
Bondora kannete osas ei oska ma endiselt oma tänu piisavalt väljendada. Teie toetus on lihtsalt hindamatu. Aitäh, kogu südamest. Aga siinkohal tahaksin ühe asja veel välja tuua. Mulle on viimastel nädalatel kirjutanud 3 inimest, kes on küsinud, kas kuidagi teistmoodi ei saaks mind toetada. Et nemad eelistaksid muid lahendusi peale Bondora. Ja siiani oleme need lahendused leidnud. Aga neid võimalusi ma suure kella külge ei sooviks panna. See oli lihtsalt informatsiooniks, et selline võimalus on olemas.
Mis siis aga nüüd aprill tuua võiks? Nagu juba korra vihjamisi mainisin, siis vähemalt ühe suurpangaga on mul läbitud edukalt läbirääkimised ja kuumakse on veidike väiksemaks saadud. Kahe panga juures on mul avaldused-taotlused tehtud ja ootan vastuseid ning otsuseid. Ehk siis kokkuvõttes on lootust, et ehk saab veelgi väiksemaks seda vahet kohustuste ja sissetulekute vahel. Aga kuna mulle ei meeldi enne kaagutada, kui muna käes, siis neist teemadest räägin detailsemalt siis, kui kõik uued lepingud sõlmitud ja graafikud uuendatud. Hetkeseisuga olen pigem lootusrikas ja negatiivseid vastuseid vähemalt esialgu ei karda. Aga eks näis, mis tegelikult saab.
Selline see seis siis on 17.03.2021 seisuga. Nagu mulle üks blogilugeja ütles - tähtis on näha progressi. Kui oma teekond jagada etappideks, siis on oluline, et iga uue etapi alguses oleks seis parem kui eelmise etapi alguses. Ehk siis, et alati oleks eelmisest perioodist midagi head ja positiivset kaasa võtta. Kas ma aga tegelikult ka usun, et suudan oma võlaorjusest välja rabeleda? Jah, usun. Kas ma oskan arvata, millal ja kuidas see ükskord juhtub? Pole õrna aimugi. Annan lihtsalt igapäevaselt endast parima. Katsetan siit ja katsetan sealt ning loodan parimat. Võitlus jätkub.
Ahjaa, paar sõna mu viktoriinist ka. Ääretult hea meel on selle üle, et vastajaid on juba päris mitu ning nende seas ka kaks 10-punktilise skoori (ehk siis kõik õiged) saanud vastajat. See läheb mulle väga südamesse, kui näen, et te olete tõesti mõtteis minuga. Aga julgustan kõiki proovima. Te ei pea avaldama isegi oma päris e-maili aadressi, kui kardate näiteks oma isiku avaldamist. Võite julgelt ka mõne niiöelda varjupostkasti selle jaoks luua. Peaasi, et teil oleks sellele ligipääs lihtsalt olemas. Ma loodan, et küsimused liiga keerulised ei saanud. Võite siia postituse alla kommentaaridesse oma mõtteid selle kohta jätta. Igasugune tagasiside on teretulnud.
Mis siis aga nüüd aprill tuua võiks? Nagu juba korra vihjamisi mainisin, siis vähemalt ühe suurpangaga on mul läbitud edukalt läbirääkimised ja kuumakse on veidike väiksemaks saadud. Kahe panga juures on mul avaldused-taotlused tehtud ja ootan vastuseid ning otsuseid. Ehk siis kokkuvõttes on lootust, et ehk saab veelgi väiksemaks seda vahet kohustuste ja sissetulekute vahel. Aga kuna mulle ei meeldi enne kaagutada, kui muna käes, siis neist teemadest räägin detailsemalt siis, kui kõik uued lepingud sõlmitud ja graafikud uuendatud. Hetkeseisuga olen pigem lootusrikas ja negatiivseid vastuseid vähemalt esialgu ei karda. Aga eks näis, mis tegelikult saab.
Selline see seis siis on 17.03.2021 seisuga. Nagu mulle üks blogilugeja ütles - tähtis on näha progressi. Kui oma teekond jagada etappideks, siis on oluline, et iga uue etapi alguses oleks seis parem kui eelmise etapi alguses. Ehk siis, et alati oleks eelmisest perioodist midagi head ja positiivset kaasa võtta. Kas ma aga tegelikult ka usun, et suudan oma võlaorjusest välja rabeleda? Jah, usun. Kas ma oskan arvata, millal ja kuidas see ükskord juhtub? Pole õrna aimugi. Annan lihtsalt igapäevaselt endast parima. Katsetan siit ja katsetan sealt ning loodan parimat. Võitlus jätkub.
Ahjaa, paar sõna mu viktoriinist ka. Ääretult hea meel on selle üle, et vastajaid on juba päris mitu ning nende seas ka kaks 10-punktilise skoori (ehk siis kõik õiged) saanud vastajat. See läheb mulle väga südamesse, kui näen, et te olete tõesti mõtteis minuga. Aga julgustan kõiki proovima. Te ei pea avaldama isegi oma päris e-maili aadressi, kui kardate näiteks oma isiku avaldamist. Võite julgelt ka mõne niiöelda varjupostkasti selle jaoks luua. Peaasi, et teil oleks sellele ligipääs lihtsalt olemas. Ma loodan, et küsimused liiga keerulised ei saanud. Võite siia postituse alla kommentaaridesse oma mõtteid selle kohta jätta. Igasugune tagasiside on teretulnud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar