kolmapäev, detsember 30, 2020

Kaks-null-kaks-null, 1. osa

Kui ma seda postitust paar päeva tagasi kirjutama hakkasin, siis ei uskunud ma, et seda materjali lõpuks nii palju kokku koguneb. Kuna see oleks ühe postituse jaoks liiga pikaks veninud, siis otsustasin, et avaldan oma aastakokkuvõtte kahes osas. Ja siit see esimene osa siis tulebki.
Hästi lihtne oleks öelda, et 2020. aasta oli minu jaoks väga halb ja raske aasta. Aga kas ta ikka oli? Kui inimene teeb endale aastaid liiga ja hävitab end sisemiselt, siis tegelikkuses ei ole sellest kõigest aru saamine ju kaugeltki see kõige halvem hetk. Muidugi selle probleemi suuruse tajumine ja sellest arusaamine võib üsna ehmatav olla, aga pikemas perspektiivis on see hoopis nagu ristmikul õige teeotsa valimine. Sellest hetkest läheb kõik paremuse poole, sest just siis peatub edasine enesehävitusprotsess. Teatud plahvatused ja jamad on loomulikult juba korda saadetud, aga ma usun siiski, et ma sain ikkagi õigel hetkel jaole.
Aasta algas minu jaoks tavapäraselt. Meeleheitliku sooviga oma kaotusi tagasi teha jätkasin ma järjest suuremate uute panustega. Seejärel taas uuesti laenud käiku ja taaskord ka juba osaliselt tagasi makstud krediidikontod kasutusele. Et aga saaks järjest juurde seda raha, millega neid panuseid teha. Muidugi tulid mängu ka igasugused "fantastilised" boonuspakkumised ja kuna mul ju justkui vaba raha jätkus (mis siis, et laenuraha), siis tundus see täiesti elementaarne ja geniaalne need summad kõik täiega boonuste alla panna. Sel ajal langesin ma ajutiselt ka slotikate lõksu, sest seal olid need boonused veelgi vägevamad. Lisaks ka igasugused niiöelda boonusrallid, kus kõige rohkem võitnud või mänginud mängija sai edetabeli järgi mingeid lisaauhindu. Jaanuaris põletasin ma arvatavasti kõige rohkem raha üldse. Kuna see tänaseks päevaks enam tähtis ei ole, siis ei hakka ma ka täpsemalt järgi vaatama, kui suured need kaotused ja käibed olid.
Lõplik pauk ja arusaam olukorrast saabus 16. veebruaril. Muidugi täiesti ebaloogiline, et lõplikuks ajendiks sai "vaid" 100-eurone kaotus. Aga lihtsalt selle kaotuse stiil oli ilmselt see, mis mu hinge ja mõistuse äratas. See, kuidas sõna otseses mõttes viimasel hetkel rööviti mult juba käes olnud pea 1100-eurone võit.
Kõike seda, mis sellele järgnes, olen ma suures osas juba siin blogis kajastanud. Järgnes toibumine, kodukootud Exceli tabelite koostamised, seisu kaardistamine, võlanõustaja otsingud, psühholoogi ootamine ja lõpuks külastamine. Ning kõige selle kulminatsiooniks siis septembri alguses selle blogiga alustamine.
Ajendi mu blogile (idee tuli psühholoogiga rääkides) andis see artikkel. Tegemist on küll tasulise looga, aga selle loo lõpus oli Taneli üleskutse, millele ma sisuliselt koheselt reageerisin.
Tegin esimesed 4 postitused tunni ajaga valmis ja saatsin blogi lingi Tanelile. Tema tegi selle põhjal järgmisel päeval täiesti eraldi artikli. Minust sai hetkega meediakangelane, olgugi et anonüümselt. Sellele järgnes aja jooksul veel mitmeid artikleid ja see tähelepanu muudkui kasvas ja kasvas. Tänaseks päevaks käib igapäevaselt mu blogi lugemas vähemalt 200 inimest. Siiamaani rekordpäevaks on olnud 22. detsember, mil järjekordse artikli järel külatas mu blogi ühe ööpäeva jooksul 4827 inimest. Täiesti müstiline arv minu jaoks.
Mis aga veel mind sel aastal puudutas ja hinge läks, sellest saab lugeda juba homses teises osas.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar